1.Võtta haldusasja nr 3-20-563 materjalide hulgast praeguse asja juurde Viru Vangla direktori 17. märtsi 2020. a käskkiri nr 1-1/45, 19. märtsi 2020. a käskkiri nr 1-1/46 ja 30. märtsi 2020. a käskkiri nr 1-1/49.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot. Taotlejal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte Tanel Ereltile ja Viru Vanglale.
Tartu Halduskohtusse saabus 13. aprillil 2020 Tanel Erelti esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja palus, et kohus teeks Viru Vanglale ettekirjutuse keelata valvurite sisenemine kambritesse kuni eriolukorra lõpuni, välja arvatud vaides loetletud erijuhtumid, ning kohustaks vanglat muutma valvurite meeskonnad vangla territooriumil paikseks. Taotleja kinnitusel esitas ta Justiitsministeeriumile vaide, milles vaidlustas Viru Vangla direktori 17. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/45, 19. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/46 ja 30. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/49.
2.Viru Vangla esitas 15. aprillil 2020. a vastuse kohtunõudele, milles teatas, et T. Erelt esitas 3. aprillil 2020 vanglale pöördumise (reg nr 6-14/13890-1), mis on pealkirjastatud vaidena ning mille vangla on liigitanud märgukirjaks. Vastusele oli lisatud eelnimetatud vaidena pealkirjastatud pöördumine. Sellelt pöördumiselt on näha, et see on koostatud ja
vanglaametnikule üle antud 2. aprillil 2020. Seetõttu nimetab kohus seda edaspidi 2. aprilli 2020. a pöördumiseks.
3.Viru Vangla teatas 16. aprilli 2020. a vastuses kohtunõudele, et T. Erelti 2. aprilli 2020. a vaidena pealkirjastatud pöördumisele ei ole vastatud.
4.Viru Vangla palus 21. aprilli 2020. a vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna taotlus ei ole lubatav, või alternatiivselt rahuldamata, kuna taotlus on põhjendamatu. Vangla hinnangul ei saa T. Erelti 2. aprilli 2020. a vaidena pealkirjastatud pöördumist käsitleda vaidena, kuna pöördumise sisuks on teistsuguste, vanglateenistujatele kohaldatavate piirangute kehtestamine. Pöördumise nõuet käskkirjade tühistamiseks ei saa vaadata eraldi uue käskkirja väljaandmise nõudest ning nõue tervikuna ei seostu tühistamise nõudega. Samuti ei saa pöördumise nõuet sisustada kohustamisnõudena asja uueks otsustamiseks, kuna nõude sisu on algsetest käskkirjadest sedavõrd lahknev ning keskendub küsimusele, kas vangla direktor oleks pidanud keelama vanglas teatud viisil järelevalvetoimingute tegemise ning kohustama vanglateenistujaid viibima vanglas sarnaselt vangidega suletud režiimil. Pöördumise puhul ei saa tegemist olla ka vaidega, milles nõutakse ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, sest vaidemenetluses saab haldusakti välja andmata jätmist vaidlustada vaid kahel juhul: a) kui haldusorgan on õigusakti kohaselt kohustatud haldusakti välja andma ning on sellega viivituses; b) kui haldusorgan on jätnud haldusakti välja andmata siis, kui selle välja andmist on taotlenud menetlusosaline. Vangla on seisukohal, et vanglal ei ole õigusaktidest tulenevat kohustust kummagi T. Erelti nõude osas. Samuti ei ole hetkel jäetud tähtaegselt lahendamata ühtegi taotleja taotlust vangla poolt haldusakti väljaandmiseks. Seega ei oleks sellinegi vaie lubatav. Vangla jääb seisukohale, et T. Erelti 2. aprilli 2020. a pöördumist vanglaametnike töö korraldamiseks tuleb käsitleda kui märgukirja. Kokkuvõtlikult ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Kui kohus siiski peab võimalikuks esialgse õiguskaitse taotluse sisulist läbi vaatamist, palub vangla jätta see rahuldamata. Vangla hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus ilmselgelt perspektiivitu, kuna vangla direktoril ega justiitsministril ei ole pädevust kohustada vanglateenistujaid elama permanentselt vanglas. Praegusel hetkel viibib üks valvemeeskond viis ööpäeva järjest vanglas ning sellised meeskonnad on komplekteeritud vabatahtlikkuse alusel. Kinnipeetavate üle järelevalve teostamine vanglaametnike poolt, sh elukambrites, on oluline avalik huvi. Kambritesse sisenemine on vajalik, et veenduda selle sisustuse korrasolekus (et ei oleks lõhutud erinevaid sisustuselemente, millest valmistada nt torke-lõikerelvi), et kinnipeetavad ei oleks teineteise suhtes toime pannud vägivallategusid ega tegeleks kambris keelatud ning vangla julgeolekut ohustavate asjade valmistamisega jms. Vanglal on seadusest tulenev kohustus minimeerida võimalus vangla, kaaskinnipeetavate või vanglateenistujate julgeolekut ohustavate tegude toimepanemiseks, sh kambris teostatava järelevalvetegevusega. Vangla hinnangul on vaidlusaluste käskkirjadega leitud optimaalne tasakaal vangla julgeoleku ning kinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitsmise vahel.
5.Viru Vangla selgitas 23. aprilli 2020. a vastuses kohtule, et vanglas töötavatele ametnikele on välja jagatud isikukaitsevahendid, osakondades on desinfitseerimisvahendid
ning ametnikele on antud detailsed töökorralduslikud juhised, millal ja kuidas kambrisse siseneda ja isikukaitsevahendeid kasutada.
KOHTU SEISUKOHT
6.Esialgse õiguskaitse taotluses soovib taotleja, et keelataks valvurite sisenemine kambritesse, välja arvatud vaides loetletud erijuhtumid, ning kohustataks valvurite meeskondi viibima pidevalt vangla territooriumil. Taotletavad meetmed on taotleja hinnangul vajalikud kuni eriolukorra lõpuni, et tagada kinnipeetavate elu ja tervise kaitse.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kui vaidemenetlus ega kohtumenetlus pole veel alanud, ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.
8.Kohus selgitab, et üksnes pöördumise pealkiri ei määratle selle õiguslikku sisu. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lõige 1 piiritleb, milliseid nõudeid saab vaidemenetluses esitada. Nimetatud sätte punktidest 1 ja 2 tuleneb, et vaidemenetluses võib nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist tervikuna või osaliselt ning punkti 3 kohaselt võib vaidemenetluses nõuda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Järgnevalt kontrollib kohus, kas taotleja poolt vaidena pealkirjastatud pöördumist saab lugeda ka sisu poolest vaideks. Taotleja 2. aprilli 2020. a vaidena pealkirjastatud pöördumises küll esitatakse nõue Viru Vangla direktori käskkirjade tühistamiseks (kohus võtab need käskkirjad haldusasja nr 3-20-563 materjalide hulgast praeguse asja juurde), kuid pöördumise sisuks ei ole Viru Vangla direktori käskkirjade sisu (kinnipeetavatele kehtestatud liikumispiirangud) tühistamine, vaid täiendavalt teistsuguste meetmete (liikumispiirangud vangla personalile nii kinnipeetavate kambritesse sisenemisel kui ka väljaspool vangla territooriumi liikumisel) rakendamine. Taotleja ei ole
2.aprilli 2020. a pöördumises välja toonud, millist osa Viru Vangla direktori käskkirjadest ta vaidlustab ning miks nendes käskkirjades nimetatud meetmed COVID-19 haiguse leviku piiramiseks ei ole tema hinnangul sobivad. Seetõttu ei saa vaidena pealkirjastatud pöördumist lugeda vaideks HMS § 72 lõike 1 punktide 1 ja 2 mõistes. Kohtu hinnangul on taotleja 2. aprilli 2020. a pöördumise eesmärk uue haldusakti väljaandmine. Tegemist ei ole kohustamisnõudega asja uueks otsustamiseks, kuna nõude sisu lahkneb algsetest käskkirjadest sedavõrd, et pole põhjust nõuda teisele sihtgrupile teistsuguste meetmete rakendamist selle haldusmenetluse sees, millega kehtestati piirangud kinnipeetavatele. Samuti ei saa pöördumist lugeda vaideks, millega nõutakse ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, kuna vangla ei ole vastava (vanglateenistujatele kohaldatavate meetmete rakendamise) haldusakti väljaandmisest eelnevalt keeldunud. Taotleja vaidena pealkirjastatud pöördumine võib olla käsitatav hoopis taotlusena uue haldusakti väljaandmiseks. Kui vangla taotleja soovitud haldusakti väljaandmisest keelduks, saaks taotleja alles siis esitada vaide nõudega anda soovitud haldusakt välja. Eeltoodut arvestades ei saa vaidena pealkirjastatud pöördumist lugeda vaideks ka HMS § 72 lõike 1 punkti 3 mõistes. Niisiis ei saa taotleja 2. aprilli 2020. a pöördumist lugeda vaideks. Seetõttu ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt vaidemenetlust. Samuti puudub pooleliolev
kohtumenetlus, mille raames halduskohtult esialgset õiguskaitset taotleda. Järelikult ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning tuleb jätta läbi vaatamata.
9.Kohus märgib siiski, et isegi kui taotlejal oleks vaidemenetlus pooleli, ei oleks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tõenäoline. Kinnipeetavate elukambrites järelevalve teostamiseks esineb suur avalik huvi, et minimeerida oht vangla, kaaskinnipeetavate ja vanglateenistujate julgeolekule. Vanglateenistujatel on kohustus kasutada desinfitseerimisvahendeid ning kambriukse avamisel ja kambrisse sisenemisel isikukaitsevahendeid (kindaid, prille, respiraatorit ja kilepõlle, põlle alla lisatakse kas kaitsekittel koos mütsiga või kapuutsiga kaitseülikond), et takistada COVID-19 viiruse levikut ning tagada maksimaalne kaitse kinnipeetavate elule ja tervisele. Samuti viibib üks vabatahtlikkuse alusel komplekteeritud valvemeeskond viis ööpäeva järjest vanglas, et oluliselt vähendada viiruse vanglasse levimise võimalusi. Ametnike sundimine jääda kuni eriolukorra lõpuni vanglasse (eriolukorra kehtivusaeg võib asjaoludest olenevalt pidevalt edasi lükkuda), ei oleks nende perekonna põhiõigust ja muid põhiõigusi arvestades proportsionaalne. Eeltoodut arvestades ei oleks põhjendatud esialgse õiguskaitse korras valvurite kinnipeetavate elukambritesse sisenemise keelamine ega valvurite pidevalt vangla territooriumil viibimiseks kohustamine.
10.Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, tagastab kohus pärast käesoleva määruse jõustumist taotluselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot. Taotlejal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.