XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15.04.2019 ettekirjutuse nr 10.44/77214-1 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – XX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva; Vastustaja - Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 23.04.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet tegi XX sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 1 ja § 32 lg 1 alusel 15.04.2019 ettekirjutuse nr 10.4-4/77214-1, millega kohustas tagasi maksma alusetult välja makstud vanemahüvitise summas 374,82 eurot.
2.XX esitas 30.04.2019 eelnimetatud ettekirjutuse peale vaide, mis jäeti Sotsiaalkindlustusameti 31.05.2019 vaideotsusega nr 8-3/13032-2 rahuldamata.
3.XX esitas 28.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 15.04.2019 ettekirjutuse nr 10.4-4/77214-1 tühistamise nõudes.
4.Tallinna Halduskohtu 10.07.2019 määrusega võeti XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15.04.2019 ettekirjutuse nr 10.4-4/77214-1 tühistamise nõudes menetlusse. Sotsiaalkindlustusamet vastas kaebusele 25.07.2019.
5.Tallinna Halduskohtu 23.01.2020 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Tallinna Halduskohtu 20.04.2020 määrusega muudeti kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aega.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6.Kaebaja leiab, et antud juhul ei kuulu perehüvitiste seaduse § 42 kohaldamisele. Vastustaja on ebaõigesti arvestanud kaebaja tulu perioodi 01-26.11.2019 eest. Antud perioodil on tehtud arvestusi 131 oktoobri 2018 ja 1-26 novembri 2018 eest (vastustaja arvestab antud väljamakseid kui väljamakseid 01-26.11.2018 perioodi eest). Vastustaja ei ole järginud hea halduse põhimõtet ega uurimis- ja hoolimiskohustust.
7.Täiendavas 28.02.2020 seisukohas jääb kaebaja oma kaebuse juurde, selgitades täiendavalt, et antud juhul on tegemist PHS § 42 lg 2 ja lg 3. Kaebaja on 2018. aasta oktoobri- ja novembrikuu töötasu saanud novembris 2018 seetõttu, et temaga sõlmitud leping oli lõpetatud. Kaebaja pidi 2018. aasta novembrikuu töötasu saama detsembris 2018, kuid seoses lepingu lõpetamisega ei saanud tööandja teha väljamakseid peale novembrikuu lõppemist. 2018. aasta novembris tehtud väljamakseid tuleb vaadata 2 erineva perioodina: 01.11-26.11 ning 27.11 kuni 30.11, mis on kajastatud ka raamatupidamistõendis. Kaebajale oli novembris tehtud 2 väljamakset: enne 26.11.2018 ning peale 26.11.2018, kui vanemahüvitise maksmise periood oli juba lõppenud. Kaebaja töösuhe xxxxxx OÜ-ga lõppes 30.11.2018. Kaebaja pidi novembrikuu tulu saama detsembris, kuid seoses lepingu lõpetamisega maksti ka novembris teenitud tulu välja novembris, mis on kooskõlas töölepingu seaduse § 84 lg 2.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja hinnangul ei ole vaidlust selles, et kaebaja sai 2018. aasta novembrikuus tulu. xxxxx OÜ tõendi kohaselt on kaebaja 2018. aasta oktoobrikuus teenitud tulu 300 eurot ning tulu maksti välja 23.11.2018. xxxxxxx OÜ tõendi kohaselt on kaebaja 2018. aasta oktoobrikuus teeninud tulu 1200 eurot ja see maksti välja 23.11.2018. Sama tõendi kohaselt maksti 30.11.2018 kaebajale välja ajavahemikul 01.11. – 26.11.2018 teenitud tulu 981,82 eurot, ajavahemikul 27.11. – 30.11.2018 teenitud tulu 727,27 eurot ja puhkuse kompensatsioon 1875,06 eurot. Vastustaja hinnangul on üheselt tõendatud, et vaide esitaja on saanud vanemahüvitise maksmise kalendrikuul ehk novembris sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. 2018. aasta novembris maksti kaebajale vanemahüvitist ja ta sai novembris ka tulu, mis on suurem kui pool hüvitise ülempiirist. Aastal 2018 oli pool hüvitise ülempiirist 1544,78 eurot. Vanemahüvitis ei kuulu vähendamisele tulu tõttu, mis saadi ajavahemiku 27.11.2018 – 30.11.2018 eest. Vastustaja on selleks tuluks arvanud xxxxxxx OÜ poolt kaebajale 30.11.2018 makstud tulu summas 727,27 eurot (ajavahemikul 27.11. – 30.11.2018 teenitud tulu) ja 1875,06 eurot (puhkuse kompensatsioon). Vastustaja hinnangul on üheselt tõendatud, et vaide esitaja on saanud vanemahüvitise maksmise kalendrikuul ehk novembris sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Seega on täidetud PHS § 42 lg 1 kohaldamise eeldused ja vanemahüvitis kuulub ümberarvutamisele. PHS § 35 lg 1 kohaselt kohustub vanemahüvitise saaja Sotsiaalkindlustusametile viivitamata kirjalikult teatama, kui ta saab hüvitise maksmise kalendrikuul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis on suurem kui pool hüvitise ülempiirist. Kaebaja vastustajat tulu saamisest ei teavitanud. Juhul kui ta oleks teavitanud, oleks saanud vanemahüvitise enne väljamakset ümber arvutada ja ettekirjutust ei oleks tehtud.
9.Vastustaja on eelnevalt selgitanud vanemahüvitise ümberarvutamise kohustust ning seejuures puudub vastustajal kaalutlusõigus. Seadusandja on ise otsustanud, millistel juhtudel kuulub vanemahüvitis ümberarvutamisele ja millistel juhtudel vanemahüvitist ei vähendata. Vastustaja on vanemahüvitise saamise kuul saadud tuluks lugenud oktoobris teenitud tulu, mis maksti välja novembris ja vanemahüvitise perioodil teenitud tulu, mis maksti ka välja novembris. PHS § 42 lg 2 annab vastustajale õiguse lugeda sotsiaalmaksu maksja süül makstud tulu välja makstuks kalendrikuul, millal sotsiaalmaksu maksja oleks pidanud tulu tegelikult välja maksma. Antud juhul ei ole tegemist sotsiaalmaksu maksja süül valel ajal makstud tuluga. Kaebaja töösuhe xxxxxxx OÜ-ga lõppes 30.11.2018. Töölepingu seaduse § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega pidi tööandja hiljemalt 30.11.2018 välja maksma töötajal saada olevad summad, tegemist ei olnud sotsiaalmaksu maksja süül ebaõigel ajal makstud tuluga ning vastustajal puudub õigus lugeda novembrikuu tulu välja makstuks mingil muul kuul.
10.Ettekirjutust on põhjendatud PHS § 42 lg-st 1 tuleneva kohustusega arvutada vanemahüvitis ümber, kui vanemahüvitise saamise kuul saadakse tulu, mis on suurem kui pool hüvitise ülempiirist. Samuti on ettekirjutuses selgitatud, millist novembris saadud tulu ei võeta ümberarvutamisel aluseks ja mis põhjusel. Ekslikult on ettekirjutuses viidatud kogu ümberarvutamiseks arvesse võetud xxxxxxx OÜ-lt saadud tulule kui 01.11. – 26.11.2018 saadud tulule. Tegelikkuses on 1200 eurot sellest teenitud oktoobrikuus ja 981,82 eurot vanemahüvitise saamise perioodil ehk 01.11. – 26.11.2018. Samamoodi nagu ümberarvutamisel on arvesse võetud ka xxxxxx OÜ poolt novembris välja makstud, kuid oktoobrikuus teenitud tulu. Hoolimata ettekirjutuses olevast ilmsest ebatäpsusest on kaebaja õigesti aru saanud, et ümberarvutamise kohustust ei oleks tekkinud, kui tööandja ei oleks kahe kuu tasu välja maksnud ühes kuus. Hoolimiskohustusest tuleneb haldusorgani kohustus võtta arvesse nii menetlusosalist koormavad kui ka soodustavad asjaolud. Nii koormavad kui ka soodustavad asjaolud tulenevad PHS §-st 42, vastustaja on nende kõigiga vaidlustatud ettekirjutuses arvestanud ning rohkem kaebajat soodustavaid asjaolusid ei ole, mida saaks arvesse võtta.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 15.04.2019 ettekirjutust nr 10.44/77214-1 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud haldusaktiga kohustati kaebajat tagastama alusetult väljamakstud vanemahüvitist summas 374 eurot ja 82 senti. Vastustaja on tuginenud haldusakti andmisel sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 31 lõikele 1 ja sama seaduse § 32 lõikele 1. Vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka SÜS) § 31 lõikele 1 nõuab hüvitise andja isikult talle rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma ja mitterahalise hüvitise andmiseks alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigust ei olnud tekkinud (p 1), kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud (p 2) või muul seaduses sätestatud juhul (p 3). SÜS § 32 lg 1 kohaselt otsustab hüvitise andja alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmise ettekirjutusega isiku vabatahtliku tagasimakse või tagasimakse taotluse alusel või hüvitise andja initsiatiivil algatatud haldusmenetluses.
12.Antud juhul oli tegemist hüvitise andja initsiatiivil algatatud haldusmenetlusega. Vastavalt perehüvitiste seaduse (edaspidi ka PHS) § 46 lõigetele 2 ja 3 kontrollib Sotsiaalkindlustusamet isikustatud sotsiaalmaksu andmeid vanemahüvitise maksmise kalendrikuude kohta hüvitise maksmise perioodil ning pärast nelja kalendrikuu möödumist hüvitise saamise õiguse lõppemisest ja kui selgub, et vanemahüvitise arvutamise aluseks olevad isikustatud sotsiaalmaksu andmed on muutunud, arvutatakse hüvitis ümber, kusjuures enam makstud hüvitis nõutakse hüvitise saajalt tagasi.
13.Vaidlustatud ettekirjutusest nähtub, et seoses lapse sünniga oli makstud kaebajale alates 18.09.2017 kuni 26.11.2018 vanemahüvitist summas 2907 eurot ja 15 senti kuus, kusjuures 2018. aasta novembrikuu hüvitis oli summas 2519 eurot ja 53 senti. Haldusaktis on viidatud perehüvitiste seaduse § 42 lõikele 1, mille kohaselt lahutatakse hüvitisest poolt hüvitise ülempiiri ületav tuluosa, mis on jagatud kahega kui vanemahüvitise saaja saab hüvitise maksmise kalendrikuul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis on suurem kui pool hüvitise ülempiirist, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2018. aasta novembris makstud kaebaja tulult sotsiaalmaksu 1677 eurot ja 77 senti, mis tähendas seda, et nimetatud aasta novembris saadud tulu oli 5084 eurot ja 15 senti ning seetõttu kuulus vanemahüvitis ümberarvutamisele.
14.Mis puutub ümberarvestusse kui sellisesse ning eelnimetatuga seonduvatesse arvutustesse, siis selles osas protsessiosaliste vahel vaidlust ei ole. Vastustaja on kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses küll märkinud, et seonduvalt 2182 euro ja 82 sendi suuruse summaga viidati ettekirjutuses ekslikult xxxxxxx OÜ-lt saadud tulule kui ajavahemikul 01.11.2018 kuni 26.11.2018 saadud tulule, kuid tegelikkuses oli sellest 1200 eurot oktoobrikuus teenitud, kuid haldusasja materjalist ei nähtuning menetlusosalised ei ole ka väitnud, et alusetult väljamakstud ja tagastamisele kuuluv summa oleks pidanud olema seetõttu kas siis väiksem või teistsugune. Vaidlus on pigem põhimõttelist laadi ning kaebaja positsioon taandub kokkuvõttes sellele, et vastustaja ei oleks tohtinud perehüvitiste seaduse paragrahvi 42 esimest lõiget kohaldada kuna töösuhe xxxxxxx OÜ-ga oli lõppenud 30.11.2018 ning 2018. aasta oktoobri- ja novembrikuu töötasu saadi 2018. aasta novembris üksnes seetõttu, et seoses lepingu lõpetamisega ei saanud tööandja peale novembrikuud enam väljamakseid teha. Kaebaja põhjendab oma seisukohta sellega, et ta pidi novembrikuu tulu tegelikult detsembris kätte saama, kuid see maksti kooskõlas töölepingu seadusega välja novembris. Kaebaja arvates oleks tulnud vaadelda novembris tehtud väljamakseid kahe erineva perioodina.
15.Vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustu, sest sotsiaalmaksuga maksustatava tulu saamine vanemahüvitise maksmise kalendrikuul ehk 2018. aasta novembris on üheselt tõendatud ja et vastaval kalendrikuul sotsiaalmaksuga maksustatav tulu oli ka suurem kui pool hüvitise ülempiirist, sest 2018. aastal oli pool hüvitise ülempiirist 1544 eurot ja 78 senti. Sotsiaalkindlustusamet märgib, et vanemahüvitise ümberarvutamise kohustus tulenes seadusest ning kaalutlusõigust vastustajal (sisuliselt) ei olnudki. Sotsiaalkindlustusameti eelnimetatud seisukohaga tuleb nõustuda. Vastavalt perehüvitiste seadusele kontrollib Sotsiaalkindlustusamet isikustatud sotsiaalmaksu andmeid veel ka pärast nelja kalendrikuu möödumist. Teatud juhtudel ehk olukorras, kus tööandja maksab erinevatel alustel saadud tasu välja ühes kuus või on mõnel kuul tegemist n-ö täiendava tulu saamisega, tekibki alus vanemahüvitise ümberarvutamiseks. Seejuures lähtub vastustaja isikustatud sotsiaalmaksu andmetest ja üldjuhul ei analüüsi seda miks vastav väljamakse ühel või teisel kuul selliselt tehti, sest olenevalt väljamakse ajahetkest ei pruugi see kaebajate jaoks vanemahüvitise saamise kontekstis soodsaks osutuda. Samas on tegemist riigi sotsiaalpoliitiliste valikutega ning see on seadusandja otsustada, millistel juhtudel vanemahüvitis ümberarvutamisele kuulub ja millistel juhtudel mitte. Teatavad erandlikud juhtumid, mil hüvitise vähendamist ei rakendata, on perehüvitiste seaduses välja toodud, kuid seoses eelnimetatuga tuleb samuti vastustajaga nõustuda, et antud juhul PHS § 42 lõiked 2 ja 3 ei kohaldu, sest tegemist ei olnud pärast hüvitise saamise õiguse lõppemist saadud tuluga, kusjuures töölepingu lõppemisel oligi vaja kõik saada olevad summad välja maksta, mis tähendab seda, et novembrikuu väljamaksed ei toimunud ka sotsiaalmaksu maksja süül ega ebaõigel ajahetkel. Seega oli vaidlustatav ettekirjutus õiguspärane ja põhjendatud ning kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
16.Kaebaja on teinud veel ka etteheiteid seonduvalt vaidlustatud ettekirjutuse vähese või suhteliselt vähese motiveeritusega ning hea halduse- ja uurimispõhimõtte väidetava eiramisega. Eelnimetatud etteheidetega ei saa samuti nõustuda. Ettekirjutust on vajalikul määral põhjendatud, kuid isegi sel juhul kui asuda seisukohale, et see oleks pidanud olema veelgi põhjalikumalt motiveeritud, siis vastavalt
haldusmenetluse seaduse paragrahvile 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud juhul ei saa asuda taolisele seisukohale, et põhjalikuma motiveerimise korral oleks vastustaja sisuline seisukoht võinud teistsuguseks kujuneda.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid Sotsiaalkindlustusamet vastustajana ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.