lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-736/2

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 23.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-736/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
945
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 23. aprill 2020, Tallinn 3-20-736

Haldusasi

X kaebus nõudega tuvastada, et Lemmiku tn 50, Nugise tn 19 ja Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistud ei ole Tallinna üldplaneeringu kohaselt defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja: X

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Toimetada määrus kätte kaebaja nimel dokumentide vastu võtmiseks volitatud isikule. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, §-d 203-204).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1.X esitas 22. aprillil 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tuvastada, et Tallinnas Lemmiku tn 50, Nugise tn 19 ja Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistud ei ole Tallinna üldplaneeringu kohaselt defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kaebusest nähtub, et kaebaja esitas 9. detsembril 2019 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse eelnimetatud kinnistutele detailplaneeringu algatamiseks, Tallinna Linnaplaneerimise Amet aga edastas 16. aprilli 2020 kirjaga kaebajale arvamuse avaldamiseks detailplaneeringu algatamata jätmise korralduse eelnõu, milles põhjendatakse detailplaneeringu algatamata jätmise kavatsust sellega, et kõnelaused kinnistud on üldplaneeringu kohaselt avalikuks kasutamiseks mõeldud alad, mistõttu oleks soovitud detailplaneering vastuolus üldplaneeringuga. Kaebaja leiab, et selline seisukoht on väär ning antud asjaolu tuvastamine on vajalik sisuliselt selleks, et vältida Tallinna linna organite poolt detailplaneeringu õigusvastast algatamata jätmist

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ja seeläbi viivitust kaebaja soovitud detailplaneeringu algatamisel ja menetlemisel. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras keelata vastustajal asjaomase detailplaneeringu algatamise menetluses tugineda väitele, et eelnimetatud kinnistud on üldplaneeringus defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks.

2.Leian, et X kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja on esitanud HkMS § 37 lg 2 punktis 6 nimetatud tuvastamiskaebuse. HkMS § 45 lõike 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.
3.Sisuliselt palub kaebaja kohtul kontrollida, kas kaebuses loetletud kinnisasjad asuvad alal, mille planeerimisele laienevad teatud üldplaneeringust tulenevad piirangud. Kahtlemata on tegemist detailplaneeringu algatamise otsustamise seisukohast olulise asjaoluga. Kõik detailplaneeringu algatamise seisukohast olulised õiguslikud ja faktilised asjaolud (sh. taotluses näidatud planeeringualal kõrgemalseisvamatest planeeringust tulenevad piirangud, seadusest tulenevad kitsendused jms) tuleb kindlaks teha esmalt detailplaneeringu algatamise otsustamiseks läbi viidavas haldusmenetluses. See menetlus on Tallinna Linnaplaneerimise Ametis pooleli, ent kaebaja võimalused oma õigusi selle menetluse raames kaitsta, ei ole ammendunud.
4.Asjaolu, et nimetatud haldusorgan esitas arvamuse avaldamiseks linnavalitsuse korralduse eelnõu, kust nähtuvalt kavatsetakse detailplaneeringu algatamisest keeldumisel tugineda just sellele, et taotluses näidatud ala jääb üldplaneeringu kohaselt metsade, parkide ja looduslike haljasalade alale, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks, ei tähenda kuidagi seda, et kaebajal oleks oma õiguste kaitseks menetluse praeguses etapis vajalik pöörduda kohtusse. Kõnealuse eelnõu arvamuse avaldamiseks saatmise eesmärk ongi tagada asjassepuutuvatele isikutele ärakuulamisõigus, sealhulgas võimalus esitada oma vastuväiteid kõigi eelnõus kajastatud faktiliste asjaolude ja õiguslike põhjenduste kohta. Seega saab kaebaja on õigusi kaitsta, esitades käesolevas kaebuses toodud vastuväited Tallinna Linnaplaneerimise Ametile viimase 16. aprilli 2020 kirjas nimetatud tähtaja jooksul. Seejärel peavad Tallinna linna otsustuspädevad organid esitatud vastuväited läbi vaatama, hindama nende põhjendatust ning otsustama, kas või millistel põhjendustel tegelikult on (või ei ole) võimalik detailplaneering algatamata jätta. Juhul kui linnavalitsus kaebaja vastuväiteid ei arvesta ning 16. aprilli 2020 kirjale lisatud eelnõule vastava otsuse ikkagi teeb, on kaebajal õigus kohtus vaidlustada see otsus.
5.Kohtulik kontroll halduse tegevuse üle toimub põhimõtteliselt järelkontrollina ehk esmalt peab konkreetse avalik-õigusliku suhte seisukohast olulised asjaolud välja selgitama ja otsuse tegema haldusorgan ning kohus saab selle õiguspärasust (sh. seda, kas otsuse aluseks olevad asjaolud on õigesti tuvastatud) kontrollida sellise otsuse peale esitatud kaebuse alusel. HkMS § 37 lg 2 punktis 6 nimetatud avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava asjaolu tuvastamiseks saab kohtu poole pöörduda vaid siis, kus isikul on vaja oma õiguste kaitseks vastavale asjaolule tugineda, ent seda asjaolu ei ole võimalik tuvastada muul moel kui kohtus. Eelviidatud säte ei anna õigust taotleda halduskohtult selliste asjaolude tuvastamist, mis tuleb tuvastada alles pooleliolevas haldusmenetluses.
6.Sellise tuvastamiskaebuse esitamise õigust ei saa tuletada ka vajadusest vältida haldusorgani edasise õigusvastase tegevusega kaasnevat võimalikku viivitust. Kohtupraktikas on kaebajat koormava viivituse vältimiseks lubatud küll teatud menetlustoimingute vaidlustamine enne lõpliku otsuse tegemist, ent sedagi vaid juhul kui menetlustoiming toob sellise viivituse vältimatult kaasa ning seda menetlustoimingut arvestades oleks asjas tehtav lõplik otsus igal juhul õigusvastane. Nii näiteks on peetud võimalikuks seda, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjekt vaidlustab maa riigi omandisse jätmise menetluse algatamise argumendiga, et asjassepuutuvat maad ei saa põhimõtteliselt riigi omandisse jätta, ent maa riigi omandisse jätmise menetlus iseenesest koormaks kaebajat, kuna enne selle menetluse lõppemist ei ole võimalik otsustada ka kaebajale maa tagastamist. Käesolevas kaebuses käsitletud olukord on põhimõtteliselt teistsugune: kaebaja saab oma õigusi ja huve piisavalt kaitsta detailplaneeringu algatamise menetluses ning vaidlustada vajaduse korral detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsus, kui selline otsus peaks tehtama.
7.Liiati on kaebaja ekslikult seisukohal, et käesoleva kaebusega kohtu poole pöördumine aitab vältida viivitusi detailplaneeringu menetlemisel. Isegi kui kaebaja seisukoht üldplaneeringust tulenevate piirangute puudumise osas on sisuliselt õige, pole mistahes põhjust arvata, et selline tuvastusnõudega kohtusse pöördumine tagaks teda huvitava detailplaneeringu kiirema menetluse. Sellise tuvastuskaebuse rahuldamine ei takistaks otseselt detailplaneeringu algatamata jätmise otsustamist, arvestades, et kohalikul omavalitsusel on selles küsimuses ulatuslik kaalutlusõigus. Seega käesoleva kohtumenetluse pidamine pigem pikendaks seda menetlust, mitte vastupidi.
8.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, tuleb seda pidada ilmselgelt perspektiivituks, mis on omakorda esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise aluseks. Pealegi väljub taotletav esialgse õiguskaitse meede kaebuse piiridest – sisuliselt soovib kaebaja esialgse õiguskaitsega saavutada endale soodsamat olukorda, kui tal oleks võimalik saavutada kaebuse rahuldamise korral, sest kohtuotsusega, millega tuvastamiskaebus rahuldatakse, ei panda vastustajale kohustust ega keeldu midagi teha või tegemata jätta. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja