Margot Saluse ja Andrus Hundi kaebus Kambja Vallavalitsuse
22.novembri 2018. a korralduse nr 756, 30. novembri 2018. a ehitusloa nr 1812271/30448 ja 10. jaanuari 2019. a vaideotsuse nr 853 tühistamiseks Kaebajad Margot Saluse ja Andrus Hunt, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anneli Aab ja Merilin Ojasaar Vastustaja Kambja vald, lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein ja volitatud esindaja Kaupo Piirsalu Kolmas isik OÜ ARTE House, lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti ja volitatud esindaja Alan Uibo
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-19-259 menetlus.
2.Mõista Kambja vallalt Margot Saluse kasuks välja menetluskulu 263 eurot 20 senti ning Andrus Hundi kasuks välja menetluskulu 263 eurot 20 senti. Tagastada Margot Salusele ja Andrus Hundile kaebuse esitamisel tasutud riigilõivud (15 eurot kaebaja kohta). Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kambja Vallavalitsus väljastas 22. novembri 2018. a korraldusega nr 756 ehitusloa nr 1812271/30448 Kambja vallas Ülenurme alevikus Paruni 19 krundile korterelamu püstitamiseks. Kambja Vallavalitsuse 10. jaanuari 2019. a vaideotsusega nr 853 jäeti kaebajate vaie eelnimetatud korralduse ja selle alusel antud ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
3-19-215
2.Tartu Halduskohus võttis 26. veebruaril 2019 menetlusse Margot Saluse ja Andrus Hundi kaebuse Kambja Vallavalitsuse 22. novembri 2018. a korralduse nr 756, 30. novembri 2018. a ehitusloa nr 1812271/30448 ja 10. jaanuari 2019. a vaideotsuse nr 853 tühistamiseks.
3.Tartu Halduskohus peatas 12. märtsi 2019. a määrusega haldusasja nr 3-19-259 menetluse kuni lõpplahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-17-1930. Kohus põhjendas, et haldusasjas nr 3-17-1930 vaidlustatud ehitusluba, mis puudutab kinnistut Paruni 17, on identne Paruni 19 kinnistule antud ehitusloaga. Tartu Halduskohus uuendas 4. detsembri 2019. a määrusega haldusasja nr 3-19-259 menetluse, kuna Riigikohtu halduskolleegiumi 25. novembri 2019. a kohtuotsusega on haldusasi nr 3-17-1930 jõustunud lõpplahendi saanud.
4.Tartu Halduskohus teavitas menetlusosalisi kohtukoosseisu muutumisest ning palus menetlusosalistel teatada, kas nad taotlevad mingite menetlustoimingute kordamist uue kohtukoosseisu poolt. Menetlusosalised olid nõus asja lahendamise jätkamisega ning menetlustoimingute kordamise vajadust ei näinud.
5.Kambja vald teatas jaanuaris 2020 vastuseks kohtunõudele, et on alustanud lähtuvalt kohtuotsusest haldusasjas nr 3-17-1930 selles kohtuasjas vaidlustatud ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetluse ning kolmandale isikule on see teada. Kolmandale isikule antakse võimalus esitada eelnõu kohta oma arvamus.
6.Kambja vald teatas kohtule 3. aprillil 2020, et Kambja Vallavalitsus tunnistas 13. märtsi 2020. a korraldusega nr 1765 vaidlustatud ehitusloa nr 1812271/30448 kehtetuks.
7.Kaebajad esitasid 14. aprillil 2020 vastuse kohtunõudele ning teavitasid, et ei oma menetluse lõpetamise osas vastuväiteid ning on nõus kohtumenetluse lõpetamisega, sest kaebajad on oma eesmärgi saavutanud. Kaebajad ei soovinud üle minna tuvastamisnõudele ning palusid vastustajalt välja mõista kantud menetluskulud. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebajate menetluskulud iga kaebaja kohta 278 eurot 20 senti. Menetluskuludeks oli iga kaebaja kohta 15 eurot riigilõivu ja kantud õigusabikulu 263 eurot 20 senti.
8.Kambja vald palub kaebajate menetluskulud jätta nende endi kanda, sest ehitusloa kehtetuks tunnistamise määravaks põhjuseks ei olnud halduskohtule kaebuse esitamine, vaid eelkõige Riigikohtu halduskolleegiumi 25. novembri 2019. a kohtuotsus asjas nr 3-17-1930. Seega tuleb kaebajate menetluskulud jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 6 alusel nende endi kanda.
KOHTU SEISUKOHT
9.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kuna vastustaja on vaidlustatud ehitusloa kehtetuks tunnistanud, on kaebajad kaebustes soovitud eesmärgi saavutanud. Kaebajad on nõus haldusasja menetluse lõpetamisega ning ei soovi vastavalt HKMS § 152 lg-le 2 üle minna tuvastamisnõudele. Ka kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek võiks kaebajate õiguste kaitseks praegu vajalik olla. Menetluse lõpetamine ei riku ka kolmanda isiku õigusi, sest vastustaja on ehitusloa kehtetuks tunnistanud ning sellega mitte nõustumisel on kolmandal isikul õigus esitada vajadusel kaebus halduskohtule.
3-19-215
10.Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
11.Kaebajad paluvad HKMS § 108 lg 6 alusel mõista vastustajalt välja iga kaebaja kohta menetluskulu 278 eurot 20 senti, millest õigusabikulu moodustab 263 eurot 20 senti ja riigilõiv 15 eurot. Kohtu hinnangul on kaebajate õigusabikulud senises kohtumenetluses tehtud menetlustoiminguid arvestades igati põhjendatud ja vajalikud. Õigusabikulu suurust ei ole alust pidada ülemääraselt suureks.
12.Kahelt kaebuselt tasutud riigilõivud (15 eurot ühe kaebaja kohta) ei ole vastustajalt välja mõistetavad. HKMS § 104 lg 5 p 4 näeb HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise korral ette tasutud riigilõivu tagastamise, mitte selle väljamõistmise vastustajalt. Seega tagastab kohus M. Salusele ja A. Hundile kaebuse esitamisel tasutud riigilõivud. Kuna kaebajad ei ole märkinud kohtule, et nad soovivad riigilõivu tagastamist teisele isikule, siis HKMS § 104 lg-st 8 lähtuvalt tagastab kohus riigilõivud isikule, kes selle pidi tasuma ehk kaebajatele. Kaebajatel tuleb kohtule teatada arvelduskonto numbrid, millele riigilõiv (15 eurot kaebaja kohta) tagastada, sest kohtumenetluses tasus kaebajate eest advokaadibüroo.
13.HKMS § 108 lg 6 näeb ette, et kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kambja vald on seisukohal, et kaebajate menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda, sest ehitusloa kehtetuks tunnistamise tingis Riigikohtu otsus asjas nr 3-17-1930 mitte halduskohtule selles asjas esitatud kaebused. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Üheks ajendiks ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks võis tõepoolest olla Riigikohtu
25.novembri 2019. a otsuses kajastatud seisukohad ning asjaolu, et Paruni 17 ehitusluba tunnistati selle otsusega kehtetuks. Vastustaja ei arvesta aga sellega, et selles asjas vaidlustatud Paruni 19 väljastatud ehitusluba oli identne Paruni 17 väljastatud ehitusloaga ning kaebajate sarnased etteheited haldusaktile ning Riigikohtu otsuses esile toodud puudused haldusasjas nr 3-17-1930 olid asjakohased ka Paruni 19 ehitusluba puudutavas vaidluses. Kaebajad vaidlustasid mõlemad ehitusload halduskohtus ning käesoleva asja menetlus peatati just seoses haldusasja nr 3-17-1930 menetlemisega. Vastustaja on ka ise kohtumenetluses märkinud, et Paruni 17 ja Paruni 19 ehitusload lähtuvad samadest asjaoludest ja põhjendustest ning Paruni 17 ehitusloa tühistamisel kuulub ka Paruni 19 ehitusluba tühistamisele. On ilmselge, et vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise üheks põhjuseks oli asjaolu, et kaebajad vaidlustasid haldusakti kohtus ning esitasid haldusakti õigusvastasust kinnitavad asjaolud ja põhjendused. Fakt on, et vastustaja tunnistas vaidlustatud haldusakti kehtetuks alles pärast kaebuse menetlusse võtmist ning haldusasjas nr 3-17-1930 menetluse lõppemist. Vastustaja vähendab ebakohaselt kaebajate tegevuse rolli haldusakti kehtetuks tunnistamisel.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb mõistab kohus HKMS § 108 lg 6 alusel Kambja vallalt Margot Saluse kasuks välja 263 eurot 20 senti ja Andrus Hundi kasuks 263 eurot ja 20 senti. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
15.Kuna kolmas isik osales vastustaja poolel ning kohus leiab, et kaebajate menetluskulud tuleb välja mõista vastustajalt, siis ei saa kolmandal isikul kaebajatelt väljamõistetavaid menetluskulusid HKMS § 108 lg 8 alusel olla ning kolmanda isiku menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Kohus ei pea mõistliku menetlusaja tagamise ning menetlusökonoomia
3-19-215 põhimõttest lähtudes vajalikuks sellises situatsioonis kolmandale isikule menetluskulude kohta seisukoha andmiseks tähtaega määrata ja lõpetab kohe menetluse.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.