Munitsipaal- ja riigivara › Muu munitsipaal- ja riigivara

3-19-2058

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.05.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(14)

3-19-2058

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-19-2058 siseväljakuid. Eskiiside võrdlemisel ei ole arvesse võetud väljakute katete lahendusi. Kuna HS planeeris sulgpalliväljakud (kuigi algatamise otsus seda ei lubanud), siis pidanuks LT ruumilahendus andma eskiisi ja kontseptsiooni voorus HS-i lahendusega võrreldes rohkem punkte, kuna LT-l on rohkem ruume, funktsioone, õhku, jms. Kaalutletud ei olnud ka seda, et HS-i väljakumõõdud on väiksemad kui LT omad. 4) Protokollis on küll ära toodud, et LT detailplaneeringu eskiislahendus on antud keskkonda arhitektuuriliselt sobimatu ning läbirääkimiste käigus tehtud muudatusettepanekuid on lõplikus pakkumises arvestatud vaid osaliselt – nt Rahu tn 4a kinnistule rajatav hoone on krundi piirile lähemal kui 8 m. LT rõhutab, et n.ö eksimus oli vaid 0,7 m (eskiisi järgi oli rajatav hoone krundi piirist 7,3 meetri kaugusel) ja tegemist on siiski detailplaneeringu eskiisiga, mida saaks hõlpsalt detailplaneeringu kaudu lahendada ning seda ei saa lugeda eskiisi hindamisel oluliseks või otsustavaks asjaoluks, mis justkui annaks õigustuse LT paremast ruumilahendust ning tennisekeskuse mõistele vastavusest mööda vaadata. Eskiisi osas oleks pidanud kohase kaalutluse tulemusel saama kaebaja HS-iga võrreldes vähemalt sama palju punkte. Seda põhjusel, et tegemist on justnimelt eskiisiga, mis ei anna põhjust 0,7 m-se n.ö eksimuse tõttu kõigest positiivset kaebaja eskiisis mööda vaadata ning hinnata väidetavat arhitektuurilist eklektilisust olulisemaks miinuseks kui HS parkimislahenduse sobimatust. 5) Kuigi kohalikul omavalitsusel on ulatuslik kaalutlusruum, siis vaidlustatud haldusaktist neid kaalutlusi ei nähtu (vallavolikogu kaalutlusi ei saa võrdsustada linnavalitsuse ettepanekuga). Juhul, kui Tallinna linn oleks teostanud kohaselt haldusmenetluse kaalutlusreegleid, siis oleks pidanud kaebaja saama äriplaani eest vähemalt kaks punkti rohkem (8 punkti asemel 9 punkti) kui HS (7 punkti, millise ettepaneku tegi Nõmme linnaosakogu esindaja) ja arhitektuurse lahenduse eest sama palju punkte kui HS (7,5 punkti, millise ettepaneku tegi Nõmme linnaosakogu esindaja). Sellisel juhul oleks kaebaja pakkumus olnud parim pakkumus (lõpptulemus kaebajal 80,85% ja HS-il 78%). Seega on antud juhul oluline analüüsida, kas Tallinna linna poolt kaebaja ja HS-i äriplaani osas kirjalikult väljendatu on kohane ja arusaadav ning ei sisalda ilmseid vastuolusid. Tallinna linna ainuke etteheide kaebaja pakkumuse äriplaani osale on see, et endiselt ei ole kulude/tulude osa piisavalt lahti kirjutatud. Finantsprognoos ei kajasta kogu hoonestusõiguse perioodi. Kaebaja rõhutab, et praktikas ei tehta finantsprognoose 50 aastaks ja hoonestusõiguse tasu ning maamaks on äriplaani eelarvele peaaegu olematu mõjuga (marginaalne osa võrreldes muude kulutustega) ning nende suurus on Tallinna linnal endal seejuures teada. Tegemist võiks olla maksimaalselt vormistuslikku laadi veaga, mis kuidagi ja arusaadavalt ei saa õigustada maksimumpunktidest kahe punkti maha võtmist. Kaebajale ei tehtud menetluses ettepanekut äriplaanis kulud ja tulud põhjalikumalt lahti kirjutada. Kaebajale tuli selline etteheide üllatusena. 6) TLvol 13.06.2013 määruse nr 34 „Tallinna linna omandis olevale kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kord“ (hoonestusõiguse seadmise kord) § 4 lg 1 sätestab, et kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise tähtajaga kuni 50 aastat otsustab TLval. Antud juhul otsustati 50 aastase tähtajaga hoonestusõiguse seadmist, kuid selle otsuse tegi linnavalitsuse asemel TLvol. Seega on vaidlustatud haldusakt ilmselgelt õigusvastane. 7) Enampakkumise komisjoni abilinnapeast esimees oli ühtlasi linna valitseva erakonna juhatuse liige. Kuna võitnud pakkumuse esitaja tegelik kasusaaja on pikalt olnud nimetatud erakonna suurannetaja (ka viimastel möödunud aastatel), siis paratamatult tekib küsimus toimingupiirangust. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et toimingupiirang antud juhul ei kohaldu, siis tekib küsimus sellise mittekohaldumise põhiseaduspärasuses – st erakonnale suures ulatuses (üle 40 000 euro) annetuse tegemine ei too annetuse saanud erakonna juhatuse liikmele annetaja suhtes ametiisikuna (nt enampakkumise komisjoni esimehena) otsuse tegemisel kaasa mistahes toimingupiiranguid (nt piirangut vastavat komisjoni juhtida). 4(14)

3-19-2058

5(14)

3-19-2058 HS-i pakkumusele 7,5 punkti ning kaebaja pakkumusele 5 punkti. Komisjon andis äriplaani hindamisel HS-i ning kaebaja esitatud pakkumistele võrdselt 8 punkti. Nõmme linnaosakogu esindaja eriarvamuse kohaselt oleks punktisumma äriplaani kriteeriumit hinnates võinud olla HS-i pakkumusele 7 ning kaebaja esitatud pakkumusele 8 punkti. Seega isegi juhul, kui komisjon oleks hinnanud vaid eriarvamuses esitatud punktisummade järgi, ei ole lõplik punktisumma oluliselt muutunud ning võitja pakkumuseks oleks ikka osutunud HS. Komisjoni lõplik otsus peab lähtuma enamuse seisukohast ning lähtuma TLvol 07.02.2019 otsuses nimetatud kriteeriumitest. 6) TLvol 07.02.2019 otsuse p-s 6.2 on kindlaks määratud, mida komisjon äriplaani hindamisel hindama peab. Selleks on äriplaani terviklikkus, finantsiline ja tehniline põhjendatus. TLvarA on äriplaani analüüsimisel selgitanud kaebaja esitatud äriplaani kohta, et kuigi lõplikku pakkumisse olid sisse viidud muudatused, ei olnud endiselt kulude/tulude osa piisavalt lahti kirjutatud ning finantsprognoos ei kajasta kogu hoonestusõiguse perioodi. HS-i äriplaanis ei leitud ühtegi puudust, kuid suulisel arutelul peatuti ka avaliku huvi esindatusel, mille kohaselt on avalik huvi esindatud, kuid pole kindlust, kas ja millises mahus teostub. Kuna avaliku huvi tagamise hindamine ei olnud komisjoni äriplaani hindamisel ettenähtud kriteeriumiks, ei pidanud komisjon väljuma enda kohustuslikest hindamise raamidest ja hakkama avaliku huvi tagamise eest punkte andma. 7) Kaebaja on esile toonud, et TLplanA hinnang HS-i algse pakkumuse arhitektuurilise lahenduse kohta oli eitav. Vastustaja juhib tähelepanu, et esialgsete pakkumiste hindamise ja lõplike pakkumiste hindamise vahele jääb ka läbirääkimiste periood, mille käigus kõik pakkujad saavad enda esitatud pakkumustöid kaitsta ja muuta. Kõiki kolme esitatud esialgset pakkumust muudeti vastavalt läbirääkimiste käigus selgunud ettepanekutele ja komisjoni liikmete arvamustele. Eelnevast tulenevalt on ka selge, et komisjoni hinnang läbirääkimiste käigus üldjuhul muutub. Positiivselt hinnatakse asjaolusid, mida muudeti vastavalt komisjoni liikmete tehtud ettepanekutele ja läbirääkimiste käigus selgunud asjaoludele. Punkte, mida pakkujad ei ole lõplikes pakkumistes muutnud, olenemata komisjoni liikmete soovitustele, ei saa kaasa tuua ka kõrgeid punkte. HS-i lõplikus eskiisis on tennisehalli asendiplaanilist paigutust muudetud ja tennisehalli kaugust kõrval asuvate kinnistute piiridest on korrigeeritud vastavalt komisjoni ettepanekutele. Muuhulgas muudeti ka olmeruumidega tennisehalli arhitektuurset lahendust. Seega TLPlanA esindaja seisukoha muutus võrreldes algsete pakkumiste läbivaatamisega. 8) Vastava ala abilinnapea kaasamine komisjonide töösse on tavapraktika ning vajalik. Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 11 lg 1 eeldused peavad kohalduma kumulatiivselt, et kohaldada toimingupiirangut. Antud asjas on selge, et abilinnapea osalemine pakkumiskomisjonis esimehena ei täida KVS § 11 lg-st 1 tulenevaid eeldusi. Enampakkumise komisjonis osalemisega ei ole komisjoni esimehel võimalust mõjutada läbirääkimistega enampakkumise kulgu selliselt, et oleks võimalik rääkida korruptsiooniohust, samuti ei tehtud läbirääkimistega enampakkumisel otsust abilinnapea ega ka temaga seotud isiku suhtes, ka ei ole võimalik väita, et abilinnapea, osaledes komisjonis, oleks olnud teadlik temaga seotud mingisugusestki majanduslikust või muust huvist. Komisjonis osales 9 liiget, erinevate ametite esindajad. Sisulised hinnangud, küsimused ja ettepanekud tulid erinevate ametite esindajatelt. Komisjoni esimehe roll on pigem formaalne ja komisjoni esimees ei mõjutanud kuidagi küsimuste kulgu ega ettepanekute esitamist. Sisuline osa saabus komisjonile komisjoni liikmete poolt e-kirjade teel ja need ettepanekud ning arvamused lisati praktiliselt sõna-sõnalt protokolli. Kaebaja esindaja väited toimingupiirangu rikkumisest on ilmselge liialdus. Kui kaebaja tõesti leidis, et komisjon on enampakkumise menetlust vääralt läbi viinud ning oleks soovinud komisjoni esimehe väljavahetamist, oleks komisjonile pidanud esitatama vastavasisuline protest. Protesti pole aga esitatud ning kaebaja praegused vastuväited komisjoni liikmete tööle ja komisjoni koosseisule ei põhine mõistlikel alustel. 6(14)

3-19-2058

Hiiu Spordikeskus OÜ palub 11.12.2019 seisukohas jätta kaebus rahuldamata.

1) Vaidlustatud 17.10.2019 otsuse sissejuhatavas osas viidanud enampakkumise komisjoni ettepanekule. LT on vaidlustanud otsuses viidatud enampakkumise komisjoni seisukohti ja seega mõistnud, kus otsuse põhjendused sisalduvad. 2) Detailplaneeringu eskiislahenduse hindamiskriteeriumiks oli hoonestusplaani ja arhitektuurse lahenduse sobivus ümbritsevasse keskkonda. Komisjonil oli seega alus eskiisi arhitektuurset lahendust hinnata. Komisjoni töös osales TLplanA esindaja, kes on kõrgharidusega arhitekt. Tal oli komisjoni liikmena kriitilisi märkusi kõigi pakkumiste suhtes. Seega pole alust arvata, et komisjon oli põhjendamatult kriitiline just kaebaja detailplaneeringu eskiisi suhtes. Komisjonil on pakkumiste hindamisel hindamisruum, kuhu halduskohus sekkub vaid juhul, kui komisjoni kaalutlus on hindamiskriteeriumite ja juhtumi asjaoludega ilmselgelt vastuolus. Kaebuses selliseid asjaolusid esitatud ei ole. 3) Asjaolusid tuleb hindamiskriteeriumi raames arvestada kogumis. Äriplaani sai hinnata kolmes aspektis – selle terviklikkuse, finantsilise põhjendatuse ja tehnilise põhjendatuse seisukohast. Komisjon seda ka tegi. Avaliku huvi tagamine ei olnud äriplaani hindamisel ainumäärav. Komisjon sai avalikku huvi pakkumiste hindamiskriteeriumite raames hindamisel arvestada. Komisjon peatus ühel avaliku huvi aspektil, mis puudutab pakkumise osaks oleva äriplaani teostatavust. Komisjon hindas seega pakkumist iseenesest asjakohasest aspektist. Kui komisjonile saab üldse midagi ette heita, siis seda, et komisjon ei toonud välja asjaolu, et LT pakkumise avalik funktsioon pole võrreldes HS-i pakkumisega paremini tagatud. Enampakkumise tingimused ei võimalda omistada hindamiskriteeriumi raames komisjoni poolt kaalutud ühele või teisele asjaolule kindlat hindepunkti. Komisjon sai asjaolusid arvestada hindamiskriteeriumi raames pakkumiste hindamisel kogumis. Ühtlasi ei saa halduskohus ega kaebaja asuda komisjoni eest hindama, kui palju peaks üks või teine aspekt antud hindamiskriteeriumi raames hindepunkte andma. Komisjoni liikmetel on hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum, millega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. Komisjoni otsuses ilmselgeid vastuolusid ei esine. 4) Mis puudutab HS-i kui pakkuja isiku hindamist, siis pakkujate kvalifitseerimise tingimused on toodud TLvol 07.02.2019 otsuses. Pakkujate vastavust kvalifitseerimistingimustele tuli hinnata enne pakkumiste hindamist. Komisjon hindas pakkujaid ja tunnistas kõik pakkujad vastavaks. Pakkuja isikulised omadused äriplaani hindamiskriteeriumiteks ei olnud. Mis puudutab HS-i tausta, siis tegemist on U.S. Invest AS kontserni ettevõtjaga. Kontserni kuulub 25 tütarettevõtet ja 9 sidusettevõtet. Kontserni 2018. a majandusaasta käive oli 13,3 miljonit eurot ja kasum 5,6 miljonit eurot. Kontserni kuuluvad teiste hulgas tütarettevõtjad Tondi Tennisekeskus OÜ ja US Real Estate OÜ, mille tegevuste hulka kuulub tennisekeskuse opereerimine ja kinnisvara arendusprojektide juhtimine. Kontserni emaettevõtjal on võimalik tagada HS-i tegevuseks vajalikud ressursid, sh projektijuhtimine, finantseerimine, opereerimine jms tennisekeskuse äriplaani elluviimiseks vajalikud vahendid ja oskusteave. Iseseisva projekti realiseerimine selleks loodud eraldi tütarettevõtja kaudu on majandustegevuses tavapärane praktika. Enampakkumisele kehtestatud pakkujate kvalifitseerimise tingimused sellist tavapraktikat ei piiranud. Aurusaamatu on kaebaja arutluskäik, et seaduses sätestatud korras erakondade toetamine tekitab kahtluse, et komisjon rikkus kaalutlusõiguse reegleid. Eeldus peaks olema vastupidine. Ka jääb arusaamatuks, kuidas saab ühe erakonna toetamine tuua kaasa komisjoni poolt otsuse tegemise ühe või teise pakkuja kasuks. 5) Komisjon hindas kõigi pakkujate detailplaneeringu eskiisis toodud parkimislahendusi kriitiliselt ja leidis kõigis pakkumistes vajakajäämisi. Seega ei saa väita, et komisjon oli oma

7(14)

3-19-2058 otsuses mõnda pakkujat põhjendamatult soosiv või tõrjuv. Parkimislahenduse hindamiskriteeriumiks ei olnud parkimiskohtade arv, vaid parkimislahenduse otstarbekus. Otstarbekuse kriteeriumiks ei ole võimalikult suur, vaid optimaalne parkimiskohtade arv. Samuti tuleb taaskord märkida, et pakkumise hindamiskriteeriumi raames komisjoni poolt hinnatud ühele või teisele asjaolule ei saa omistada kindlat hindepunkti. Seega ei saa nõuda, et komisjon peaks detailplaneeringu eskiisi raames tooma välja parkimislahenduse vm üksiku asjaolu eest esitatud hindepunkte või paremusjärjestust. Asjaolusid tuli arvestada pakkumiste hindamisel hindamiskriteeriumi raames kogumis, mida komisjon ka tegi. 6) Kaebaja väidab, et tema poolt pakutud tenniseväljakute katteid ei ole hindamisel arvestatud. See väide pole õige. Kaebaja viitab ka ise komisjoni protokolli lk-le 6, kus on väljakukatete küsimust hinnatud. Seega komisjon arvestas seda asjaolu. 7) Mis puudutab detailplaneeringu arhitektuuriliste lahenduste hindamist, siis taas tuleb märkida, et komisjon pidi hindama pakkumusi hindamiskriteeriumi raames. Komisjon ei pidanud iga kaalutud asjaolu kohta andma eraldi hindepunkte. Seega on kaebaja väide, et tema pakkumises sisalduv ruumilahendus/olmeplokk oleks pidanud andma rohkem punkte, asjakohatu. Mis puudutab kaebaja detailplaneeringu eskiisis märgitud hoone asukohta, siis komisjonil oli alus seda hoone detailplaneeringu lahenduse raames hinnata, hoonestusplaan oli üks detailplaneeringu hindamiskriteeriume. 8) Kaebaja viidatud eriarvamus seisnes Nõmme linnaosakogu esindaja seisukohas, kui palju peaks teatud pakkumised punkte saama. Märgitud küsimus jääb komisjoni kaalutlusruumi piiresse. Komisjonis osalenud Nõmme linnaosakogu esindaja arvamus ei ole komisjoni liikmetele siduv. Komisjon jäi hinnangute andmisel ja otsuse põhjendamisel hindamiskriteeriumite piiresse. Isegi kui komisjon oleks andnud pakkumisele punkte eriarvamuses toodud summale, oleks pakkumuste paremusjärjestus jäänud samaks. 9) Kaebaja seisukoht, et otsuse oleks pidanud tegema TLval, ei ole põhjendatud. Esiteks, kaebaja püstitatud küsimus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Teiseks, hoonestusõiguse seadmist hoonestatud maatükile reguleerib erinormina TLvol 13.06.2013 määruse 4 § 4 lg 2 p 3, mille kohaselt otsustab märgitud juhul hoonestusõiguse seadmise TLvol.

KOHTU PÕHJENDUSED

8(14)

3-19-2058 Kohus leiab, et HS-i eesmärk vältida ärisaladuse jõudmist tema (potentsiaalsete) konkurentideni on saavutatav juurdepääsu piiramisega kohtuasja toimikule. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib kohus piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga. HKMS § 88 lg 3 esimese lause kohaselt võimaldatakse menetlusosalisel toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. HKMS § 79 lg 1 p-st 5 tulenevalt saab piirangu aluseks olla muu hulgas äri-, autorisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmine. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 2 kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salaja. Kohus leiab, et eelnimetatud dokumendid, s.o Tallinna linna 10.02.2020 menetlusdokumendi lisad 2, 7, ja 9, on põhjendatud lugeda HS-i ärisaladuseks HKMS § 79 lg 1 p 5 ja EKTÄKS § 5 lg 2 tähenduses. Tegemist on teabega, mis ei ole avalikult kättesaadav ning millel võib olla kaubanduslik väärtus. HS on kinnitanud, et loeb vastavat teavet enda ärisaladuseks. Kohtule ei nähtu ühtlasi, et kõnealune teave oleks vaidluse eset arvestades kaebajale ning kolmandatele isikutele II ja III vältimatult vajalik enda õiguste kaitsmiseks. Eeltoodud põhjendustel piirab kohus kaebaja ja kolmandate isikute II ja III õigust tutvuda vastustaja 10.02.2020 menetlusdokumendi lisadega 2, 7 ja 9. Kohus lisab, et ei näe vajadust piirata vastustaja juurdepääsu nimetatud dokumentidele, kuna vastustaja on nende sisust teadlik (HS on need hoonestusõiguse seadmise menetluses vastustajale esitanud ja vastustaja on need esitanud kohtule). Samuti ei ole vaja hetkeseisuga piirata menetlusväliste isikute juurdepääsu toimikule ega tunnistada menetlust kinniseks. Halduskohtus ei toimu enam avalikke menetlustoiminguid, millest saaksid menetlusvälised isikud osa võtta ning kui mõni menetlusväline isik esitab taotluse kohtuasja toimikuga tutvumiseks, keeldub kohus sellest HS-i ärisaladust puudutavas osas omal initsiatiivil või küsib menetlusosaliste nõusolekut (HKMS § 89 lg-d 1 ja 3). II

komisjoni 04.-05.09.2019 protokolli lisa 3 (kaebuse lisa 5)

9(14)

3-19-2058 osas. HS sai äriplaani eest 8 punkti (32%) ja eskiislahenduse eest 7,5 punkti (30%). LT sai äriplaani eest 8 punkti (32%) ja eskiislahenduse eest 5 punkti (20%). TLvol 07.02.2019 otsuse p 6.2 kohaselt hinnatakse äriplaani: (a) terviklikkust, mille juures hinnatakse, kas äriplaan sisaldab kõiki etteantud struktuuri osasid; (b) finantsilist põhjendatust, mille juures hinnatakse äriplaani finantsilist realistlikkust; (c) tehnilist põhjendatust, mille juures hinnatakse äriplaani vastavust tehnilistele tingimustele ja tehnilise lahenduse realistlikkust. TLvol 07.02.2019 otsuse p 6.3 kohaselt hinnatakse kinnisasjadele rajatava sise- ja välisväljakutega tennisekeskuse detailplaneeringu eskiislahendust koos illustratsiooni ja seletuskirjaga. Punktide andmisel hinnatakse eskiislahenduse põhjalikkust ja läbimõeldust, hoonestusplaani ja arhitektuurse lahenduse sobivust ümbritsevasse keskkonda, loodava haljastuse ulatust, parkimislahenduse otstarbekust, liiklusskeemi ohutust ning tulevikus avalikuks kasutamiseks kavandatud alade korrashoiuga kaasnevaid kulutusi.

Tallinna linna kaebuse vastuse lisa 1 Kaebuse lisa 2

Kaebuse lisa 4

Tallinna linna 10.02.2020 menetlusdokumendi lisa 9 (juurdepääsupiiranguga)

10(14)

3-19-2058 mõnevõrra detailsemaks. Samas on LT äriplaan oma üldiselt mahult põhjalikum. Siiski ei saa üldmuljena öelda, et kumbki äriplaan oleks teisest silmapaistvalt parem või konkreetsem, st seda ei saaks detailsemalt koostada. Seejuures nähtub, et komisjon ei ole ka hinnanud ühte teisest kõrgemalt, st mõlemad on saanud 8 punkti (kolmas pakkuja sai 6 punkti). Kohtule ei nähtu seega äriplaanide hindamisel ilmset kaalutlusviga. Teiste sõnadega ei saa teha järeldust, et kaebaja äriplaan oleks pidanud saama tingimata rohkem punkte kui 8, st komisjoni kaalutlusruum oleks olnud ahenenud 9 või 10 hindepunkti andmisele. Kaebaja on mh toonud esile, et HS-i osas tehtud etteheiteid arvestades oleks HS-i äriplaan pidanud saama vähem punkte kui 8. Etteheitena HS-ile on välja toodud kahtlus avaliku huvi teostumise osas, sh prognoosimatud hinnahüpped. Samas ei saa järeldada, et vastav etteheide pidanuks viima tingimata vähemate punktide andmisele kui 8. Seejuures tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga, et TLvol 07.02.2019 otsuse p-s 6.2 toodud äriplaani hindamiskriteeriumid ei näe otseselt ette avaliku huvi hindamist. Seega ei saa asuda seisukohale, et komisjoni hindamisruum oleks ilmselgelt olnud ahenenud madalamate punktide andmisele kui 8 punkti.

11(14)

3-19-2058 parkimiskoha mõõtude, läbisõidutee laiuse ja ülekäiguraja kohtvalgustuse osas ning tõi esile, et parkimiskohad peavad asuma omal kinnistul, autode parkimine üle jalakäijate tee ei taga jalakäijate liiklusohutust ning arusaamatuks jäävad autode manööverdamise võimalused Raudtee tn parklas. Nõmme Linnaosa Valitsuse esindaja tõi esile, et LT pakkumises on kõige rohkem pööratud tähelepanu naaberkinnistute omanike kaasamisele ja nende heaolu arvestamisele (sh asjaolu, et hoone rajatakse osaliselt 2 m sügavusele). LT pakkumist peeti Nõmmele sobivaimaks. LT lahendust pidas parimaks tervikkontseptsiooniks ka Nõmme linnaosakogu esindaja. Kirjalikele seisukohtade koondamisele järgnenud suulisel arutelul leiti, et LT lahenduse puhul on kasutusmugavus tagatud, kuid eskiislahendus on antud keskkonda arhitektuuriliselt sobimatu. Lisaks on protokollis esile toodud, et parkimislahendustega seoses on vaja kõikides pakkumistes teha korrektuure, kuid kõikides pakkumistes leitud puudused on kõrvaldatavad edasise menetluse käigus ning need ei mõjuta pakkumusi üldises plaanis.

protokolli lisad 1 ja 2

12(14)

3-19-2058 eklektilisuse all) ei allu selgelt kaalutluspõhimõtetele, mille järgimist saab kohus kontrollida, vaid komisjoni liikmete erialastele ja subjektiivsetele teadmistele ja eelistustele. Vastavat järeldust toetab vastustaja viidatud kohtupraktika7. Lisaks ei saa olla vaidlust selles, et isegi kui kaebaja eksis tennisehalli asukoha planeerimisel kaugusega Raudtee tänava poolse kinnistu piirist vaid 0,7 m, siis on tegemist ikkagi eksimusega seatud tingimuse vastu ning see sai mõjutada komisjoni hinnangut.

Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-51-16 (p 17.2 ja seal viidatud lahendid) ning 3-3-1-77-12 (p 18)

13(14)

3-19-2058 kus on kajastatud otsustuse põhjendused. Asjaoludest nähtuvalt on see olnud kaebajale ka arusaadav.

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.