MTÜ Akordionikool kaebus Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital 31.05.2018 otsusele ning Riigikantselei ja Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja - MTÜ Akordionikool, seaduslik esindaja Helen Kranich Vastustajad - Riigikantselei, volitatud esindaja Nancy Vojeikin Vastustaja - Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Päts
Menetlustoiming
Kaebusest loobumise vastuvõtmine
RESOLUTSIOON
Võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja nr 3-18-1301 menetlus.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule
päeva jooksul kättetoimetamisest alates.
Tallinna määruse
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on MTÜ Akordionikool kaebus Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital 31.05.2018 otsusele ning Riigikantselei ja Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kohustamiseks.
2.12.11.2018 määruse kohaselt pidid vastustajad esitama omapoolse vastuse kaebusele 14.12.2018. Vastustajad vaidlesid kaebusele vastu ning KÜSK taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist mh põhjusel, et KÜSK ei ole vaidlusaluses menetluses osalenud haldusorganina.
3.11.09.2019 määrusega jättis kohus rahuldamata KÜSK poolt esitatud taotlused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, kohustas vastustajaid esitama täiendavalt sisulise seisukoha kaebuse osas 11.10.2019 ning määras kohtuotsuse tegemise aja.
4.Tulenevalt vastustajate poolt kohtule esitatud seisukohtadest kutsus kohus menetlusosalisi saavutama kompromissi ning kohustas hiljemalt 08.01.2020 teavitama, kas menetlusosalised on jõudnud kompromissile.
5.Seejärel menetlusosaliste vahel toimunud kompromisskõneluste põhjal tegi kohus menetlusosalistele kompromissettepaneku, millega KÜSK ei nõustunud, esitades omapoolse ettepaneku, mille kohaselt tuleks kaebajal hüvitada KÜSK-i menetluskulud summas 1000 eurot. Kohus palus KÜSK-il täiendavalt siiski kaaluda kompromissi selliselt, et menetlusosaliste kulud jääksid nende endi kanda, kuid KÜSK sellise ettepanekuga ei nõustunud.
6.Sellest tulenevalt palus kohus kaebaja seisukohta, kas kaebaja on nõus kompromissi sõlmimisega selliselt, et kaebaja kannab KÜSK menetluskulud kokku summas 1000 eurot. Samuti palus kohus juhul kui kaebaja sellise kompromissettepanekuga ei nõustu, kaebaja seisukohta, kas kaebaja soovib jääda kaebuse juurde või loobub kaebusest.
7.31.03.2020 esitas kaebaja kohtule kaebusest loobumise avalduse. Samas leidis kaebaja, et ei pea põhjendatuks KÜSK-i menetluskulude väljamõistmist kaebajalt.
8.08.04.2020 esitasid vastustajad seisukohad, milles nõustusid menetluse lõpetamisega seoes kaebusest loobumisega. KÜSK taotles ka menetluses kantud õigusabikulude väljamõistmist 3630 euro ulatuses.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. HKMS 153 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. HKMS § 153 lg 2 kohaselt, kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teavitab kohus vastustajat kaebusest loobumise avalduse esitamisest, määrates tähtaja avaldusele vastamiseks. Menetluskulude väljamõistmiseks tuleb vastustajal esitada vastav taotlus ja kuludokumendid.
10.Võtan kaebusest loobumise vastu ja lõpetan asja menetluse. Käesolevas asjas ei esine HKMS § 153 lõike 1 teises lauses nimetatud aluseid, mis takistaks kaebusest loobumist vastu võtta. Selgitan, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
11.KÜSK-i taotluse menetluskulude väljamõistmiseks jätan rahuldamata, põhjendades seda alljärgnevalt:
11.1.Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt mõistetakse haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamise korral menetluskulud välja üksnes juhul, kui kohtuasi väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest (vt nt Riigikohtu lahendeid asjas 3-3-1-73-16 (p 48); 3-3-1-50-16 (p 22); 3-3-167-15 (p 32)).
11.2.Ma ei nõustu KÜSK seisukohaga, et Riigikantselei ja KÜSK vahel sõlmitud leping ei ole käsitletav halduslepinguna ning, et KÜSK on käesoleval juhul tegutsenud üksnes tehnilist laadi teenuse osutajana ja ei ole seega käsitletav haldusülesandeid täitva haldusorganina.
11.2.1.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 95 kohaselt on haldusleping kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Vähemalt üks halduslepingu pool on riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalikõiguslik juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid (HMS § 96 lg 1). Halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lg 1 kohaselt võib riik eraõigusliku juriidilise isiku volitada riigi haldusülesannet täitma mh halduslepinguga. HKTS § 3 lg 4 järgi võib haldusülesande täitmiseks volitamise korral sõlmida tsiviilõigusliku lepingu, kui seadus ei näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist, lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega kohustusi, riiki või kohalikku omavalitsust ei vabastata tal lasuvatest kohustustest ja ülesande täitmisel ei kasutata täidesaatva riigivõimu volitusi. Kui lepingust selgelt ei nähtu poolte tahe sõlmida tsiviilõiguslik leping, eeldatakse, et tegemist on halduslepinguga.
11.2.2.Olemasoleva kohtupraktika kohaselt kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping halduslepinguks juhul, kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu
volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Lepingu olemuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda lepingu sisust (vt RKTsKm 3-2-1-49-04 p-d 13- 16; RKHKm 3-17-1329 p-d 9 - 11)
11.2.3.Riigikantselei ja KÜSK vahel 06.03.2018 sõlmitud lepingust tuleneb, et lepingu objektiks on mh KÜSK kohustus viia läbi EV 100 teavitustoe teine taotlusvoor, vastavalt lepingu p 5.1 toodud eelarvele ja lepingu lisaks olevale „EV 100 teavitustoe II taotlusvooru 2018 tingimustele“ (edaspidi Tingimused, lepingu p 1.4). Sealjuures kantakse väljamakstavate toetuste aluseks olev eraldis KÜSK arveldusarvele (lepingu p 5), KÜSK on kohustatud pidama toetuste väljamaksmise kohta arvestust ning esitama sellekohase aruandluse Riigikantseleile (lepingu p-d 3.2.2 – 3.2.6 ja p 6). KÜSK kontrollib taotleja ja taotluse tehnilistele nõuetele vastavust (Tingimuste p 20) ning annab tehnilisest hindamisest edasi pääsenud taotlustele esmase sisulise hinnangu (Tingimuste p 21), mida võetakse arvesse toetuse saamise otsustamisel (Tingimuste p 22). KÜSK kohustub taotlejaid hindamise tulemustest teavitama ning sõlmib toetuse saajatega lepingu, maksab välja toetused ning kontrollib toetuse kasutamisega seotud aruandlust (Tingimuste p-d 24 – 25; 30). KÜSK omab ka õigust küsida toetuse summa tagasi (Tingimuste p 29).
11.2.4.Eelkirjeldatust järeldub, et asjaomane leping omab seega ilmselgelt halduslepingu tunnuseid. KÜSK-le on lepingu sõlmimisel antud üle laialdased volitused sh õigus teha esmane valik toetuse saajate hulgast, sõlmida lepingud toetuse saajatega, kontrollida lepingutingimuste täitmist ning küsida teatud juhtudel ka toetus tagasi. Juhin tähelepanu, et taotlusvooru käigus on KÜSK haldusmenetluse käigus osalenud ka vaideorganina, teavitades kaebajat, et on kaebaja vaide rahuldanud (vt kaebuse lisa 4 lk 23). Sellest tulenevalt ei saa nõustuda KÜSK väitega, et lepinguga ei ole KÜSK-le üle antud mingeid avaliku võimu volitusi.
11.2.5.KÜSK osundab 08.04.2020 menetlusdokumendis asjaolule, et HMS § 97 lg 1 ja HKTS § 3 lg 1 kohaselt võib piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks sõlmida halduslepingu vaid seaduses sisalduva volitusnormi alusel. KÜSK leiab, et kuivõrd vastav volitusnorm käesoleval juhul puudus, ei ole alust käsitada lepingut halduslepinguna. Leian, et KÜSK sellekohane seisukoht on põhjendamatu. Tekib küsimus, kas käesoleval juhul sõlmitud haldusleping on üldse käsitatav piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks sõlmitava halduslepinguna või on tegemist üksikjuhtumit reguleeriva halduslepinguga. KÜSK ei ole põhjendanud, miks käesoleval juhul sõlmitud leping on käsitletav piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks sõlmitava halduslepinguna. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üksikjuhtumi reguleerimiseks sõlmitava halduslepinguna on käsitatav ka leping, mis on sõlmitud eraõigusliku isikuga jäätmevaldkonnas hangete korraldamiseks, jäätmevedajate ja jäätmevaldajatega lepingulisse suhtesse astumiseks, ja jäätmeveo üle arvestuse pidamiseks (vt RKHKo 03.09.2015 asjas nr 3-3-1-43-15 p 5, 24). Eeltoodust arvesse võttes olen seisukohal, et käesoleval juhul sõlmitud leping on käsitatav üksikjuhtumit (konkreetse taotlusvooru läbiviimine) reguleeriva lepinguna, mistõttu ei ole KÜSK eelpooltoodud viited asjakohased.
11.3.Samuti ei saa nõustuda KÜSK seisukohaga, et KÜSK-i vaatlusalust tegevust ei ole võimalik käsitada tema põhitegevusena ning käesolevat kohtuvaidlust KÜSK-i põhitegevusega seotud vaidlusena. Erinevate toetuste taotlusvoorude korraldamine on KÜSK põhitegevus (vt nt KÜSK põhikirja 1 p 2.2 ja KÜSK veebilehel avaldatud informatsioon). Asjaolu, et KÜSK ei ole pidanud vajalikuks vastava kvalifikatsiooniga juristi palkamist, ei saa olla aluseks menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt.
11.4.Jään varasemalt menetluse käigus väljendatud seisukohtade juurde, et kaebajalt menetluskulude väljamõistmata jätmine on põhjendatav ka HKMS § 108 lg-s 11 toodud regulatsiooniga, mille kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult menetlusosaliste endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Leian, et eelpoolnimetatud sättes toodud põhimõte on käesoleval juhul kohaldatav põhjusel, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole vastustajate poolne menetluse läbiviimine käesolevas asjas olnud läbinisti veatu. Näiteks andis KÜSK kaebajale võimaluse taotluse puuduste kõrvaldamiseks ja saatis kaebaja taotluse sisulisse hindamisse
Kättesaadav KÜSK tegevust tutvustaval veebilehel: https://www.kysk.ee/pohikiri
(kaebuse lisa 4 lk 2-3) seejärel aga muutis KÜSK Riigikantseleilt saadud juhiste alusel oma seisukohta (kaebuse lisa 8). Eeltoodust nähtub, et EV 100 teavitustoe taotlusvoor on läbi viidud selliselt, et kaebajal ei olnud võimalik aru saada kes, millal ja millise haldusakti või toiminguga otsustas kaebaja taotlust mitte rahuldada või sisulisse hindamisse mitte saata. Ka on kaebaja poolt esitatud järelepärimistele saadetud vastused olnud vastuolulised: nt võib KÜSK 18.05.2018 vastusest (kaebuse lisa 5) kaebaja selgitustaotlusele välja lugeda, et juhtrühm otsustas kaebaja taotlust mitte rahuldada, samas 31.05.2018 vastusest selgub, et kaebaja taotlust sisuliselt ei hinnatud (taotlus ei pääsenud teise taotlusvooru puuduste tõttu). KÜSK 08.04.2020 menetlusdokumendist nähtub, et KÜSK viitab ka ise segadustele taotlusvooru läbiviimisel (väidetavalt on ekslikult läbi viidud vaidemenetlus (vt 08.04.2020 menetlusdokumendi lk 2). Seega tuleb asuda seisukohale, et taotlusvooru menetluse käigus on vastustajad ise talitanud viisil, mis on kaebajale olnud ebaselge ning sellest tulenevalt ei saa kaebajale ette heita, et kaebaja pöördus kohtusse asjatult, tekitades sellega vastustajale menetluskulusid (vt KÜSK 08.04.2020 seisukoht lk 1 2).
11.5.Täiendavalt eelnevale viitan, et KÜSK menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamiseks ei ole alust ka seetõttu, et KÜSK ei ole esitanud asjakohaseid kuludokumente. Nii HKMS § 153 lg 2 kui § 109 lg 1 seavad menetluskulude väljamõistmise eelduseks kuludokumentide esitamise. Kuludokumentide esitamise vajadus tuleneb eelkõige sellest, et HKMS § 109 lg 11 kohaselt on menetluskulud väljamõistetavad, kui menetlusosalistel on tekkinud menetluskulude kandmise kohustus. Sellise kohustuse olemasolu tõendab näiteks asjakohaste arvete esitamine, mille põhjal saab kohus veenduda, et menetlusosalisel on tekkinud vastavate kulude kandmise kohustus. KÜSK on 01.10.2019 ja 08.04.2020 kohtule esitatud menetlusdokumentides esitanud küll loetelu osutatud õigusabiteenuse sisust, kuid ei ole käesoleva ajani esitanud asjakohaseid kuludokumente, millest nähtuks, et vastustajal on tekkinud ka kohustus õigusabiteenuse eest tasumiseks. 01.04.2020 kohtunõudes viitas kohus selgesti kuludokumentide esitamise vajadusele, mistõttu ei saa kuludokumentide esitamata jätmist pidada ka vastustaja teadmatusest tulenevaks eksituseks, seda enam, et KÜSK-i esindab menetluses professionaalne vandeadvokaadist esindaja.
12.Eeltoodule tuginedes jätan KÜSK menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata. Riigikantselei on kohtule teada andud, et ei ole menetluse käigus väljamõistetavaid menetluskulusid kandnud. Seega jäävad menetluse lõpetamisel menetlusosaliste kulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.