lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-444/18

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-444/18
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1076
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-444

Haldusasi

XX taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23. märtsi 2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23. märtsi 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-444.

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. märtsi 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-444 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas Tallinna Halduskohtule 06.03.2020 riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt langes taotleja 04.06.2003 Saksamaal röövimise ja füüsilise vägivalla ohvriks ning on pärast seda kannatanud traumajärgse stressihäire all. Pärast 23.06.2003 haiglast väljasaamist pidi ta võtma tugevatoimelisi ravimeid ja langetas nende mõju all otsuse (kanda tähtajatu viisa pagulase reisidokumendist Iraani passi), mille tulemusena kaotas ta oma rahvusvahelise kaitse staatuse Saksamaal ja ta saadeti kolm aastat hiljem tagasi Iraani. Taotleja on suhelnud Saksamaa konsulaadi ja Euroopa Kohtuga, kes soovitasid tal otsuse vaidlustamiseks pöörduda advokaadi saamiseks Eesti kohtu poole.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus jättis 10.03.2020 määrusega XX taotluse käiguta ja andis selle puuduste kõrvaldamiseks taotlejale 10-päevase tähtaja. Taotlusest ei selgu, millise probleemi lahendamiseks ja millist liiki riigi õigusabi taotleja soovib (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lgd 2 ja 3), mistõttu ei ole riigi õigusabi vajadust võimalik sisuliselt hinnata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on taotleja loobunud temale varasemalt antud õigusabist esindamiseks halduskohtus, sest on iseseisvalt sõlminud õigusabilepingu õigusteenuse osutamiseks (vt

3-20-444 Tallinna Halduskohtu 05.02.2020 määrus nr 3-19-2291). Samuti on Tallinna Ringkonnakohus 20.12.2019 määruses nr 3-19-2319 leidnud, et XX-l ei ole õigust saada riigi õigusabi käimasolevas haldusmenetluses ja tal on olemas esindaja Eesti Inimõiguste Keskusest. Neid asjaolusid arvestades jääb selgusetuks, mis eesmärgil on praegune taotlus esitatud.

3.XX esitas 12.03.2020 taotluse täienduse, milles täpsustas, et vajab advokaadi abi, kes esindaks teda Euroopa Kohtus. Taotlejal on aastatid olnud probleeme elamisloaga ning ravimite ja raske haiguse mõju all olles lasi ta 23.06.2003 kanda oma tähtajatu viisa pagulase reisidokumendist Iraani passi, andmata endale aru, et kaotab sellega oma rahvusvahelise kaitse. Hetkel viibib taotleja kinnipidamiskeskuses. Üksnes professionaalne advokaat saab tõestada taotleja süütust, viies tema küsimuse Euroopa Kohtusse ja esindades teda seal.
4.Tallinna Halduskohus jättis 23.03.2020 määrusega XX riigi õigusabi taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Taotluse 12.03.2020 täiendusest ei nähtu endiselt, millise konkreetse toimingu, haldusakti või kohtulahendi osas soovib isik Euroopa Kohtusse pöörduda. Kohtupraktika kohaselt peab ka õigusteadmisteta isik suutma ära näidata need haldusaktid, mille vaidlustamiseks kohtus ta soovib riigi õigusabi. RÕS § 12 lg 1 p 2 kohaselt peab taotleja taotluses välja tooma probleemi kirjelduse, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi taotleb. Teadmata, millist haldusakti soovitakse vaidlustada, ei saa kohus hinnata, milline on RÕS § 7 lg 1 p 5 mõttes taotleja võimalus kaitsta oma õigusi (nt Riigikohtu 16.04.2013 määrus nr 3-31-12-13, p 11). Halduskohtule ei nähtu ka seda, miks taotlejal ei ole käesolevas asjas võimalik kasutada lepingulise esindaja abi, nagu ta on seda teinud haldusasjas nr 3-19-2291. Kuna taotlust ei saa lugeda nõuetekohaseks, tuleb see jätta läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.XX palub 30.03.2020 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja määrata talle riigi õigusabi korras Euroopa Liidu õigust tundev advokaat, et ta saaks kaitsta oma õigusi Euroopa Kohtus seoses Saksamaal pagulase staatuse kaotamisega. Taotleja võttis paari nädala eest ühendust Saksamaa välismaalaste ametiga ning talle öeldi, et ta saab selle otsuse vaidlustada, kui tal on advokaat. Taotleja märgib, et tema praegune advokaat on juba kuu aega haige ja ei saa seega taotlejat aidata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1; RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab selle läbivaatamiseks piisaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
7.Halduskohus jättis XX riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel, mille kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses esinevaid puudusi kohtu määratud tähtajaks, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. XX halduskohtule esitatud seisukohtadest nähtuvalt on isik taotlenud riigi õigusabi eesmärgiga vaidlustada Euroopa Kohtus tema suhtes Saksamaa ametivõimude poolt millalgi pärast 23.06.2003 tehtud otsust, mille tagajärjel ta kaotas Saksamaal pagulase staatuse ja deporteeriti 2007. aastal tagasi Iraani. Ehkki määruskaebuses on XX toonud välja mitmeid täiendavaid etteheiteid, mis on seostatavad tema süüdimõistmisega Harju Maakohtu XX.XX.XXXX 2(3)

3-20-444 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ja sellest Iraani konsulaadi teavitamisega, isiku ravimisega tema vahi all pidamise (kriminaalasi nr Y-YY-YYYY) ja vangistuse ajal ning kinnipidamiskeskuses kinnipidamisega (haldusasi nr 3-19-2291), ei selgu ka määruskaebusest, milleks XX konkreetselt riigi õigusabi vajab, vaid taotleja on üksnes märkinud, et vajab advokaati, kes hoolitseks tema olukorra eest.

8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kuna XX ei ole halduskohtu 10.03.2020 määruses esitatud nõudele vaatamata oma riigi õigusabi taotlust konkretiseerinud, siis ei olnud kohtul võimalik seda ka sisuliselt lahendada. Riigi õigusabi andmine ei tähenda lihtsalt advokaadist esindaja määramist taotleja ükskõik milliste probleemide lahendamiseks, vaid riigi õigusabi osutaja tegevus on seotud üksnes konkreetse menetluse või selgelt piiritletud küsimusega (vt RÕS § 4 lg 3; § 12 lg 1 p-d 2–5). Praegusel juhul on XX taotluse sisu jäänud väga üldsõnaliseks ja laialivalguvaks ning kohus ei oleks selle alusel saanud kontrollida ka riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste (vt RÕS § 7 lg 1) puudumist. Seejuures sisaldasid halduskohtu 10.03.2020 määruse resolutsiooni p 3 ja põhjenduste p 3 hoiatust, et kui taotluse puudused jäävad tähtajaks kõrvaldamata, jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
9.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et RÕS § 4 lg 2 kohaselt antakse riigi õigusabi üldjuhul vaid seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis või muul viisil nende õiguste kaitsel, mille üle otsustamine on Eesti kohtu pädevuses. Erandid sellest on sätestatud RÕS §-des 33–372, kuid need sätted ei näe ette riigi õigusabi andmist kohtumenetluses osalemiseks teises Euroopa Liidu liikmesriigis (v.a tsiviilasjades RÕS §-des 33 ja 34 sätestatud ulatuses). Seetõttu ei ole taotlejal võimalik saada riigi õigusabi Saksamaa ametivõimude otsuste vaidlustamiseks, sest sellise vaidluse lahendamine ei oleks Eesti kohtu pädevuses. Kui XX on soovinud saada riigi õigusabi pöördumiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse (nt seonduvalt kriminaalasjas nr XXX-XXXX või haldusasjas nr 3-19-2291 tehtud kohtulahenditega), siis on tal sellekohane taotlus RÕS § 37 lg-st 2 tulenevalt võimalik esitada oma elukohajärgsele maakohtule.
10.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.03.2020 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja