Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue ja põhjendused Danske Bank A/S Eesti filiaal (hageja) esitas 5.02.2014. a Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub Alar Laasik’ult (endise nimega Aim, kostja I) hageja kasuks välja mõista põhivõlg 99 079,08 eurot ja intress 920,92 eurot, kokku 100 000 eurot. 7.05.2014. a määrusega kaasas kohus hageja taotlusel menetlusse kostjana Heli Aim’i (kostja II). Seoses nõude osalise tasumisega menetluse ajal, on hageja nõuet vähendanud, paludes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hagi esemena põhivõla summas 94 253,08 eurot ja intressid summas 920,92 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja I vahel sõlmitud 3.12.2008. a laenuleping nr XXX. Laenulepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 146 996,79 eurot. Laenu kasutamise eesmärk oli kinnistu asukohaga XXX Ülenurme vald, Tartumaa ostuhinna tasumine. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja II 3.12.2008. a käenduslepingu nr XXX. 3.12.2008. a hüpoteegi seadmise lepinguga seati laenulepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks hageja kasuks kinnistule registriosa numbriga XXX asukohaga XXX Ülenurme vald, Tartu maakond hüpoteek summas 2 500 000 krooni ja kinnistule registriosa numbriga XXX asukohaga XXX, Tartu linn hüpoteek summas 1 200 000 krooni. Kostja I laenumakseid ja intressi tähtaegselt ei tasunud ning hageja esitas 1.02.2011. a kostjatele laenulepingu ülesütlemise avalduse ja hoiatas, et juhul, kui kostjad võlgnevust hiljemalt 20.02.2011. a ei tasu, siis ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles. Kostjad võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles lepingu üles alates 21.02.2011. a. Lepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata laenu jääk 143 410,46 eurot ja intress 12 524,80 eurot. Hageja esitas 29.08.2011. a kohtutäiturile Arvi Pink avalduse täitemenetluse algatamiseks ja palus pöörata täitmisele hageja nõue kostja I suhtes hüpoteegiga koormatud kinnistu XXX Ülenurme vald, Tartumaa sundrealiseerimise läbi. Pärast täitemenetluse avalduse esitamist on toimunud laenulepingust tuleneva nõude katteks laekumisi kokku summas 2 150,76 eurot. Laekunud rahaliste vahendite arvelt kustutas hageja esimeses järjekorras tagastamata laenu võlgnevust 2 150,76 eurot. Kohtutäitur realiseeris laenulepingu tagatiseks oleva XXX tn kinnistu 21.08.2012. a kordusenampakkumisel hinnaga 40 000 eurot. Teine laenulepingu tagatiseks olev kinnistu on realiseerimata. Pärast kohtutäituri tasu 4 004,29 euro mahaarvamist kohtutäituri 28.08.2012. a arve nr 4064 alusel maksis kohtutäitur kinnistu müügist saadud rahalistest vahenditest hagejale välja 35 995,71 eurot. Laekunud rahaliste vahendite arvelt kustutas hageja esimeses järjekorras tähtajaks tagastamata laenu võlgnevust 35 995,71 eurot. Pärast hüpoteegi realiseerimist oli tagastamata laen 105 263,99 eurot ja intressid 12 524,80 eurot. Pärast hüpoteegi realiseerimist toimus laenulepingust tuleneva nõude katteks laekumisi 784,91 eurot, mille hageja arvestas tagastamata laenu katteks. Hageja saatis 19.10.2012. a kostjatele nõude laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja andis võlgnevuse tasumiseks tähtaja 14 päeva. Pärast 19.10.2012. a on laenulepingust tuleneva nõude katteks laekunud kokku veel 5 400 eurot ning hagiavalduse esitamise seisuga oli tähtajaks tasumata laen 99 079,08 eurot ja intressid 12 524,80. Intressi tasumist nõuab hageja hagiavalduses summas 920,92 eurot. Menetluse kestel on nõude katteks tasutud kokku 4 825 eurot (nõude täpsustused kd I tl 78, tl 125-126; kd II tl 3; tl 132-133), mille hageja on arvestanud tähtajaks tasumata laenu katteks.

Kostja I seisukohad Kostja I on ühinenud kostja II seisukohtadega. Kostja I märgib, et ehitas pooliku maja lõpuni valmis ning tõstis sellega seoses maja väärtus. Kui kostjal I tekkisid makseraskused, läks ta välismaale tööle. Sel ajal kui ta oli Eestist ära, müüs pank elamu maha. Kostja I on veendunud, et elamu realiseerimine sedavõrd odava hinnaga ei saa olla majanduslikult põhjendatud. Pank on juba enam kui laenusumma väärtuses maja ära võtnud ning ei tohiks enam midagi nõuda. Kostja I ei ole kätte saanud pangalt ei täiendava tähtaja ega makseteateid ega lepingu ülesütlemise teateid. Tagaselja lepingu lõpetamine ei ole korrektne ning kostja I sellega ei nõustu. Kostja II seisukohad Kostja II palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole esitanud andmeid laenu tasumise kohta kogu laenulepingu perioodi vältel. Hageja on võõrandanud laenu tagatiseks olnud kinnistu asukohaga XXX XXX, XXX küla, Ülenurme vald, Tartu maakond alla selle turuväärtust. Laenulepingu sõlmimisel esitatud eksperthinnangu nr XXX kohaselt oli 2008. a novembri lõpu seisuga kinnistu turuväärtuseks 2 425 000 krooni (154 985,75 eurot). Eksperthinnangu koostamise hetkel oli elamu pooleliolev ehitis, mille valmidusaste oli eksperdi hinnangul ca 80%. Kinnistu realiseerimise ajaks oli ca 80% valmis ehitusjärgus elamust saanud elamiskõlbulik elamu; laenusaaja oli investeerinud laenuobjekti veel täiendavaid vahendeid ning seeläbi laenuobjekti väärtust tõstnud. Tagatise võõrandamisega alla selle turuväärtust on hageja kostja II hinnangul käitunud majanduslikult mõtlematult ning rikkunud teiste laenulepingule tagatise andnud isikute huve. Hageja ei ole tõendanud ühegi hoiatuse, ülesütlemise avalduse, enampakkumise akti ega muu dokumendi või tahteavalduse kätte toimetamist kummalegi kostjale. Hageja ei informeerinud kostjat II kui käendajat kordagi kostja I poolsest lepingu rikkumisest, kostja II sai laenulepingu rikkumisest esmakordselt teada alles kohtumenetluses. Hageja on tekitanud põhjendamatuid lisakulusid tagatisvara kohtutäituri kaudu realiseerimisel väga kõrge (enam kui 10%) teenustasu hinnaga.

KOHTU SEISUKOHT

maksma. Hageja ja kostja II vahel 3.12.2008. a sõlmitud käendusleping nr XXX (kd I tl 25-26) vastab tarbijakäenduslepingu tunnustele. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 143 lg 1 kohaselt oli tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on tarbija.

3-2-1-8-09 p 11). Riigikohus on jäänud selle seisukoha juurde ka hiljem (vt Riigikohtu 25.04.2012. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11 p 14).

kolmandal isikul hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.