Aili Kase hagi Danske Bank A/S-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2016. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aili Kase määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Aili Kase (isikukood: XXXXXXXX; elukoht: XXXX), esindaja Peeter Kruus Vastustaja (kostja): Danske Bank A/S (registrikood: 61126228; asukoht: Tallinn Narva mnt 11), esindaja Krista Arraste
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2016. a määrus tühistada ja saata Aili Kase hagi Danske Bank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Aili Kase määruskaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja otsustamisel
Aili Kase esitas 4. jaanuaril 2016. a hagiavalduse Danske Bank A/S-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 193/2015/1155. Avalduse kohaselt on Tartu Maakohtu menetluses Danske Bank A/S-i hagi Alar Aimi ja Heli Aimi vastu 99 079,08 euro väljamõistmiseks tsiviilasjas nr 2-14-5795. Hageja leidis, et Danske Bank A/S ei oleks pidanud täitemenetlust tema suhtes alustama seni, kuni on saadud lahendus põhivõlgnevuse osas tsiviilasjas nr 2-14-5795. Avaldaja soovib esitada vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Maakohus jättis 4. jaanuari 2016. a ja 18. jaanuari 2016.a määrusega avalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus selgitas, et hageja ei saa tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis sellele, et põhivõlgnik ja käendaja on nõudele vastu vaielnud, vaid hageja peab ise nõudele vastuväiteid esitama. Kohus palus hagejal märkida, milliseid vastuväiteid ta nõudele (selle olemasolule, põhi- või kõrvalnõuete suurusele) esitada soovib. Kohus selgitas, et hagejal tuleb põhistada (st teha kohtule usutavaks), et kostjal ei pruugi hageja vastu nõuet olla. Hageja esitas kohtule 26. jaanuaril 2016. a avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Hageja leidis, et kuna hageja on taganud oma varale, aadressiga XXX Tartu linn, seatud hüpoteegiga Alar Aimi ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX nõuetekohast täitmist, on ta igati õigustatud esitama sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kostja nõue on olnud pikemal ajaperioodil ajatatud, kuna hageja on teinud võlgnevuse katteks perioodilisi makseid (12.12.2011. a kuni 21.01.2016. a). Kostja ei ole sõlminud hagejaga võimalikku kokkulepet võlgnevuse tasumiseks. TMS § 2 lg 1 p-i 19 järgi on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Riigikohus on selgitanud, et hüpoteegi kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimine viidatud sätte mõttes tähendab sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude andmist ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 13; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-13, p 11). Kuna kõnealust kokkulepet ei ole, siis ei saa hüpoteegipidaja esitada kohtutäiturile avaldust hüpoteegi realiseerimiseks kinnisasja suhtes täitemenetluse alustamiseks (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-15, p 10).
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus keeldus 27. jaanuari 2016. a määrusega TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Hageja on avaldanud kohtule sundtäitmine lubamatuks tunnistamise alusena järgmised asjaolud: 1) Danske Bank A/S ei oleks pidanud täitemenetlust alustama seni kuni on saadud lahendus tsiviilasjas nr 2-14-5795 ning hageja soovib esitada vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele; 2) kostja nõue on olnud pikemal ajaperioodil ajatatud, kuna hageja on teinud võlgnevuse katteks perioodilisi makseid (12.12.2011. a kuni 21.01.2016. a). Kostja ei ole sõlminud hagejaga võimalikku kokkulepet võlgnevuse tasumiseks.
Maakohus leidis, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks peab hageja sundtäitmisel olevale nõudele ise vastuväiteid esitama ning ei saa tugineda sellele, et põhivõlgnik ja käendaja on nõudele nende vastu esitatud hagis vastu vaielnud. Kohus on hagejale selgitanud, et tal tuleb põhistada, et kostjal ei pruugi hageja vastu nõuet olla. Kohus leidis, et hageja ei ole seda teinud ning hageja välja toodud asjaoludel ei ole hagi rahuldamine võimalik. Maakohus leidis, et võlausaldaja ei ole kohustatud sõlmima pantijaga kokkulepet võlgnevuse ositi tasumiseks. Ainuüksi nõude osaline tasumine pantija poolt ei saa tuua kaasa sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kui poolte vahel ei olnud sõlmitud kokkulepet, millest tulenevalt kostja oleks võimaldanud hagejal nõuet osade kaupa tasuda ning millest tulenevalt kostja ei oleks tohtinud kasutada õigust nõuda täitmist hüpoteegi arvelt. Hageja on lisanud avaldusele kinnisasja arestimise akti, millest nähtuvad kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta. Andmetest nähtub, et kinnistule, asukohaga Aroonia 6 Tartu, on seatud hüpoteek summas 1 200 000 krooni Danske Bank A/S-i kasuks ning märgitud, et kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hageja on varem esitanud kohtule kohtutäituri 22. detsembri 2015. a otsuse vaidlusaluses täiteasjas, millest nähtub, et hüpoteegi seadmise lepingu p-i 5.1 järgi oli igakordsel omanikul kohustus alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Maaohtule jäi arusaamatuks, miks hageja viitab kohese sundtäitmise kokkulepet puudutavale kohtupraktikale. Hageja ei ole märkinud, et käesoleval juhul vastav kokkulepe puudus, vaid on viidanud üksnes Riigikohtu praktikale. Kohese sundtäitmise kokkulepe sisaldus hüpoteegi seadmise lepingus, kokkulepe on kantud märkena kinnistusraamatusse. Hageja ei ole toonud välja asjaolusid, millest võiks järeldada, et see kokkulepe ei pruugi olla kehtiv. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, puudub alus ka hagi tagamise abinõude rakendamiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Aili Kase esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on Riigikohus pidanud oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks kohtu poolt avaldaja nõude välja selgitamata jätmist; 2) ei ole kaebuse esitaja võlgnik, vaid isik, kes on lasknud laenulepingust tuleneva nõude tagatiseks seada hüpoteegi oma kinnistule. Hageja leiab, et tegemist saab olla vaid pikemaaegselt ajatatud nõudega. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja selgituse täiendava kokkuleppe puudumise osas, mis sisuliselt oleks tähendanud hüpoteegiga tagatud nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude andmist ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud. Hageja väidab, et kõnealust kokkulepet ei ole sõlmitud ning viitab Riigikohtu praktikale. VÕS § 11 lg 3 kohaselt tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. TsÜS § 146 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Danske Bank A/S vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on hagejale selgitanud, et tal tuleb põhistada, et kostjal ei pruugi hageja vastu nõuet olla, kuid hageja ei ole seda teinud ning hageja poolt välja toodud asjaoludel ei ole hagi rahuldamine võimalik. Samuti nõustub
kostja maakohtuga, et kostja ei ole kohustatud sõlmima pantijaga kokkulepet võlgnevuse ositi tasumiseks; 2) on arusaamatu hageja väide, et kuna pikemal ajaperioodil on toimunud hüpoteegiga tagatud täitemenetluse ajatamine kostja poolt, siis neil asjaoludel ei saaks vastav kokkulepe olla kehtiv. Hageja ise on kinnitanud, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud kokkulepet võlgnevuse tasumiseks, samuti on hageja kinnitanud, et ta on omaalgatuslikult teinud kostjale makseid perioodil 12.12.2011. a kuni 21.01.2016. a; 3) on arusaamatu hageja käsitlus nõude aegumise kohta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab maakohtu 27. jaanuari 2016 määruse ja saadab asja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
6.TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Asjas puudub vaidlus, et hageja suhtes on algatatud täitemenetlus nr 193/2015/1155, milles kostja on sissenõudjaks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13 p-s 17 leidnud, et hageja peab lepingu alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades põhistama (tegema usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostja kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust korraldada. Käesolevas asjas taotleb hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist kolmel alusel: 1) kostja (sissenõudja) on algatanud tema suhtes täitemenetluse enne, kui põhivõlgnevuse osas on tsiviilasjas nr 2-14-5795 on saadud jõustunud kohtulahend; 2) sissenõudja nõue on ajatatud; 3) hageja pole sõlminud kostjaga (sissenõudjaga) kokkulepet võlgnevuse tasumise kohta. Maakohus on nimetatud hageja väiteid sisuliselt hinnanud ning leidnud, et ainuüksi nõude osaline tasumine pantija poolt ei saa tuua kaasa sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, samuti on sundtäitmise kokkulepe kantud märkena kinnistusraamatusse. TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kui eeldada hageja väljatoodud faktiliste asjaolude, milleks on nõude ajatamine ja sundtäitmiseks kokkuleppe puudumine, õigsust, siis oleks hageja õiguste rikkumine täitemenetluses võimalik. Hüpoteek ei anna ka kohese sundtäitmise kokkuleppe olemasolul (sellise kokkuleppe olemasolu aga hageja eitab) hüpoteegipidajale abstraktset õigust täitemenetluses kinnisasi müüa, vaid seda saab teha üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Sundtäitmise kokkuleppe alusel võib täitemenetlust korraldada, kui hüpoteegiga tagatud nõue on vähemalt osaliselt muutunud sissenõutavaks, ka nõude sissenõutavaks muutumist hageja eitab. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-134-07, p 13; nr 3-2-1-139-13, p 14). p 13 nr 3-2-1-151-14). Maakohus on asja menetlusse võtmise staadiumis asunud ennatlikult hindama hageja väiteid sisuliselt, s.h väidete tõendatust, millega ületas kohtu pädevust selles menetlusetapis. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine põhjendusega, et nõue on ajatatud, on õiguslikult võimalik. Seetõttu kuulub maakohtu määrus tühistamisele ja asi maakohtule tagastamisele hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
7.Ringkonnakohus märgib, et eeldades hageja poolt esitatud kolmanda väite (kostja (sissenõudja) on algatanud tema suhtes täitemenetluse enne, kui põhivõlgnevuse osas on tsiviilasjas nr 2-14-5795 saadud jõustunud kohtulahend) õigsust, ei oleks hageja õiguste
rikkumine täitemenetluses võimalik ja üksnes sellel alusel esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse võtmisest tuleks keelduda.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et paljud hageja seisukohad menetlusdokumentides jäävad arusaamatuks ja ebamääraseks vaatamata sellele, et maakohus on kahel korral jätnud hagi käiguta ning andud hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuigi hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav isik, ei vasta esindaja poolt hageja nimel koostatud menetlusdokumendid üldistele menetlusdokumendi kvaliteedinõuetele. Ringkonnakohus selgitab, et hagi edulootusele aitaks kaasa korrektsema hagiavalduse ja selgemate seisukohtade esitamine. Ringkonnakohus märgib, et hagi menetlusse võtmise otsustamisel ei saa kohus hinnata hageja väidete tõendatust, kuid asja edasises menetluses tuleb hagejal ka oma väiteid tõendada, sh ka nõude väidetavat ajatamist.
9.Menetluskulud otsustab maakohus asjas lõpplahendi tegemisel.
Triin Uusen-Nacke (digitaalselt allkirjastatud/
Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/
Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.