Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 02.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-15-15812/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 02.12.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1256

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Primero Finance OÜ12401448(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-15812

Tsiviilasi

Mogo OÜ hagi Siim Adamson vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5608,99 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: mogo OÜ; registrikood 12401448; asukoht Sõpruse puiestee 145, Tallinn, 13417, Harjumaa. Hageja esindaja: Ilona [email protected]

Aleksandrova;

e-post

Kostja: Siim Adamson; isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta tagaseljaotsusega mogo OÜ hagi Siim Adamsoni vastu liisingulepingust tuleneva võla väljamõistmiseks rahuldamata.

2.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3.Jätta menetluskulud mogo OÜ kanda.

4.Määrata kindlaks, et Siim Adamsoni menetluskulud käesoleva tsiviilasjas on null eurot. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

10.oktoobril 2014. a liisingulepingu nr XXX (edaspidi: liisinguleping). Liisingulepingu kohaselt liisis hageja kostjale kapitalirendi vormis sõiduki BMW 740D, mille hageja oli vastavalt kostja soovile omandanud S.O.lt. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma hagejale väljaostusumma 8760 eurot ning intressi määras 3,07% kuus iga kuu 10. kuupäevaks. Kostja esitas 13. veebruaril 2015. a liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise avalduse oma soovil. Avalduse esitamise päeval, s.o 13. veebruaril 2015. a, oli hageja ülesütlemiseavaldusega liisingulepingu üles öelnud. Kostja andis 13. veebruaril 2015. a aktiga nr VA130215/01 hageja koostööpartnerile OÜ Atlante üle liisingueseme ja sellega seotud dokumendid. Alates 20. veebruarist 2015. a pani hageja müügiportaali auto24.ee üles auto müügi kuulutuse turuväärtusele vastava hinnaga, s.o 9900 eurot. Sõiduk oli hageja käes kokku 158 päeva ja seepärast alanes ka selle turuväärtus. 20. mail 2015. a liisis hageja Ostjale Liisinguese hinnaga 8990 eurot. 25. mail 2015. a tuginedes VÕS § 409 lgle 1 taganes Ostja sõlmitud liisingulepingust. 20. juulil 2015. a õnnestus Liisinguandjal võõrandada Liisinguese hinnaga 5583,33 eurot (ilma käibemaksuta). Kuivõrd Liisingueseme müügihind ei katnud aga Kostja kohustusi Hageja ees, esitas Hageja 11. augustil 2015. a Kostjale nõudeavalduse võlgnevuse tasumiseks. Hageja palub eeltoodust tulenevalt mõista kostjalt hageja kasuks välja liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud tasumata väljaostumaksed 56,43 eurot ja intress summas 842,28 eurot, liisingulepingu ülesütlemise järgselt tasuda jäänud väljaostumaksed (liisingueseme jääkmaksumus) 3069,41 eurot, liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulud 58,88 eurot, kohustusliku liikluskindlustuse hüvitamise kulud 9,96 eurot, võla sissenõudmise kulud 20 eurot, juriidilise nõustamise kulud 120 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 202,70 eurot ning alates 23. oktoobrist 2015 kuni põhivõla tasumiseni viivis põhivõlgnevuselt 3334,68 eurolt määras 0,101% päevas.

5.Kohus leiab, et hageja liisingulepingu ülesütlemise järgselt tasuda jäänud väljaostumaksete nõue 3069,41 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduse kohaselt lepingu üles öelnud. Kostja peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 järgi seega hüvitama hagejale kõik kulud, mida hageja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Samas kuna liisinguese jäi pärast lepingu ülesütlemist hageja omandisse ning kostja on hagejale liisingueseme tagasi andnud, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel VÕS § 367 lg 3 järgi arvestada liisingueseme väärtust selle hagejale tagastamise hetkel (vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus nr 3-2-1-157-14, p 12). See tähendab, et liisinguesemega seoses kantud kulutuste hüvitamise nõudest tuleb maha arvata liisingueseme väärtus, so tsiviilseadustiku üldosaseaduse §-st 65 tulenevalt kohalik keskmine müügihind (turuhind), mis liisinguesemel oli ajal, mil liisinguese anti hagejale tagasi. Hagiavalduse kohaselt on liisingulepingu ülesütlemise järgselt hüvitamisele kuuluvate väljaostumaksete suurus 8652,74 eurot (tl 6). Liisingueseme turuväärtus oli hagiavalduse kohaselt 20. veebruaril 2016, so seitse päeva pärast liisingueseme hagejale tagastamist, 9900 eurot (tl 4). Müügihind, millega hagejal liisinguese rohkem kui kuus kuud pärast liisingueseme tagasi saamist võõrandada õnnestus, ei ole VÕS § 367 lg 3 järgse liisingueseme väärtuse määramisel oluline. Liisingueseme väärtus liisingueseme hagejale tagastamise ajal ületab seega liisingulepingu ülesütlemise järgselt hüvitamisele kuuluvate väljaostumaksete suuruse 1247,26 (9900 8652,74) euro ulatuses. Hageja liisingulepingu ülesütlemise järgselt tasuda jäänud väljaostumaksete nõue 3069,41 eurot ei ole seetõttu VÕS § 367 lõigete 1 ja 3 järgi õiguslikult põhjendatud.