lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1724/19

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 01.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1724/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
847
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-19-1724

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1724

Määruse kuupäev

1. aprill 2020

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

D. L kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (seoses iseloomustusega)

Resolutsioon

1.Jätta kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta läbi vaatamata riigi õigusabi taotlus.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule. Määrus toimetatakse pooltele kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1.D. L eitas 12.09.2019 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses vangla poolt koostatud iseloomustusega ja riigi õigusabi taotluse tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi taotluse kohaselt ei tunne selle esitaja seadusi ja ei saa ennast kaitsta.
2.Tartu Halduskohus jättis 05.11.2019 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Nimelt tuli kaebajal tasuda kaebuse esitamise eest riigilõivu või esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kaebaja esitas kohtule 13.11.2019 menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 23.12.2019 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastas kaebaja kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest seoses maksejõuetusega; võttis kaebuse menetlusse;, määras vastustajaks Tallinna Vangla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
5.Vastustaja vastas kaebusele 10.01.2020. Vastustaja leidis, et kaebajal puudub subjektiivne õigus vaidlustada vangla poolt tema suhtes koostatud iseloomustust, mis oli edastatud maakohtule kaebaja vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks. Samas oli vastustaja arvamusel, et kaebus kuulub osaliselt läbi vaatamata jätmisele ka põhjusel, et kaebajal ei ole nõuetekohaselt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus.

3-19-1724 Kohtu seisukoht

6.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg-le 2 võib kohus jätta

määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

7.HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus hüvitamiskaebuse esitamiseks.
8.Nähtuvalt haldusasja materjalidest leiab kaebaja, et vastustaja tekitas talle mittevaralist kahju sellega, et kasutades ära kaebaja riigikeele mittevaldamist on välja toonud kaebaja suhtes koostatud iseloomustuses moonutatud ja tegelikkusele mittevastavaid fakte. Nimelt väitis kaebaja, et iseloomustuses on valesti kirjas kehtivate rikkumiste arv, on kajastatud arhiveeritud süüdimõistmisi, on moonutatud fakte ja juurde kirjutatud üldse mitte eksisteerivaid asju, nagu näiteks relvadega kauplemine, röövid, mootorrataste ärandamised jne, on rikutud kronoloogilist korda, on tehtud sobimatuid viiteid kaebaja ümbruskonna suhtes. Eelpoolnimetatuga mõjutati kaebaja tingimisi ennetähtaegselt vabastamise üle otsustamist, tekitati talle kannatusi ja teda solvati.
9.Kohus selgitab, et vastavalt tekkinud kohtupraktikale, millele õigustatult viitas ka vastustaja vastuses kaebusele, puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus vaidlustada vangla poolt koostatud iseloomustust, mida kasutatakse tõendina maakohtus tingimisi ennetähtaegselt vabastamise taotluse läbivaatamisel. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et kinnipeetava iseloomustus koostatakse otseselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse jaoks ja sellel ei ole väljaspool menetlust iseseisvat tähendust. See ei tekita, muuda ega lõpeta õigusi, tegemist on hinnanguga. Kaebaja saab iseloomustusele esitada vastuväiteid maakohtus ennetähtaegse vabastamise menetluse raames. Seega ei saa kaebaja nõuda halduskohtus iseloomustuse parandamist ning seal esitatud väidete muutmist.1 Tartu Ringkonnakohtu seisukohta toetab ka Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi seisukoht, milles on leitud, et süüdimõistetu arvamus vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta on menetlusosalise seisukoht, millega kohus on seotud kohtumääruse põhjendamise kohustuse kaudu. Mõnel juhul võib süüdimõistetu arvamus tõepoolest kujutada endast argumenti, mida kohus ei saa ega tohi KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kaalumisel eirata.2 Kohus ei ole KarS § 76 lg-s 4 sätestatud otsustuse tegemisel vangla hinnangutega seotud. Lisaks märgib kohus, et tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku § 383 lg-st 1 on tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määrus vaidlustatav. Järelikult vangla poolt koostatud iseloomustuse nö vaidlustamiseks (vastuväidete esitamiseks) on ettenähtud teine menetluskord, tegemist on kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusega KrMS § 431 mõttes. Lisaks eelpoolnimetatule märgib kohus, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.3 Seega kaebaja õiguse kaitse sh õiglasele menetlusele on tagatud tingimisi ennetähtaegselt vabastamise menetluses, mille käigus on kaebajal võimalik viidata iseloomustuses esitatud ebaõigetele andmetele ja vaielda nende vastu. Juhul, kui taotluse menetlev kohus langetab otsuse, mis põhineb ebaõigetel andmetel, on kinnipeetaval õigus seda vaidlustada määruskaebuse menetluse raames.

TrtRKm nr 3-14-51003, p 13; 3-19-1580, p-d 5-8; 3-19-599, p 7 RKKKm nr 1-14-10087, p 23. RKKKm 1-09-14104, p 27.

Vangistusõiguse kommenteeritud väljaanne 2014, lk 185.

3-19-1724

10.Võttes arvesse eelpoolnimetatut, on kohus seisukohal, et kaebajal puudub samuti subjektiivne õigus nõuda vale iseloomustusega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kuna iseloomustus ei tekita, muuda ega lõpeta õigusi ja see koostatakse ainult tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse jaoks.
11.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1 ja HKMS § 151 lg 2 p-st 1, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.
12.Kaebaja taotles muu hulgas kohtult riigi õigusabi määramist tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus märgib, et tegemist on korduva riigi õigusabi taotlusega HKMS § 55 lg-s 2 sätestatud tähenduses, kuna kohus juba vaatas 05.11.2019 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi tema esindamiseks halduskohtumenetluses ja jättis selle rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 6 alusel. Sellest tulenevalt, aga samuti arvestades sellega, et kohus jättis kaebuse tervikuna läbi vaatamata, jääb läbi vaatamata ka kaebaja korduv riigi õigusabi taotlus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium