X kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi Riigieksamite ja ühtsete põhikooli lõpueksamite tulemuste apellatsioonikomisjoni 2. juuli 2019. a otsuse nr 10 399 osaliseks tühistamiseks – riigieksami kirjutamisosa tulemuse langetamise osas
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Haridus- ja Teadusministeerium Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine Resolutsioon
1.Jätta X kaebus eksamikirjandi tulemuse osaliseks tühistamiseks rahuldamata.
2.Välja mõista Xlt riigieelarvesse 401,40 eurot menetluskulu.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, st apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. aprill 2020. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
X (kaebaja) kirjutas 22.04.2019. a eesti keele riigieksami raames kirjandi teemal „Tehnika areng-oht inimkonnale?“.
2.Kaebajale 18.06.2019. a väljastatud eksamitunnistuse kohaselt oli kirjandi tulemuseks 81 punkti.
3.Kaebaja esitas 22.06.2019. a vaide (tl 33) Haridus- ja Teadusministeeriumi Riigieksamite ja ühtsete põhikooli lõpueksamite tulemuste apellatsioonikomisjonile (edaspidi apellatsioonikomisjon) eesti keele riigieksami tulemuse vaidlustamiseks.
Kaebaja leidis, et tema eesti keele riigieksami hinne ei tundu õiglane, samuti ei mõista eksami sooritaja, mille alusel punkte langetati. Kaebaja palus vaides apellatsioonikomisjonil riigieksami tulemuse üle vaadata.
4.Apellatsioonikomisjon langetas 02.07.2019. a otsuses nr 10 399 (tl 9–11) kaebaja eesti keele riigieksami tulemust 2 hindepalli võrra ja määras riigieksami lõplikuks tulemuseks 79 hindepalli. Apellatsioonikomisjoni muutis eksami kirjutamisosa tulemusi, tõstes kirjutamisosa õigekeelsuse ja stiili punkte ja langetades kirjutamisosa sisu tulemust 4,5 toorpunktilt 3 toorpunktile. Otsuse kohaselt on analüüs ja argumentatsioon piisav, kuid väited pole alati põhjendatud ning argumente toetavad näited pole asjakohased. Apellatsioonikomisjon tõstis kirjutamisosa õigekeelsuse tulemust 4 toorpunktilt (16 punktilt) 5 toorpunktile (20 punktile), sest tekstis on kaks hooletusviga; kirjutamisosa stiili 4 toorpunktilt (8 punktilt) 5 toorpunktile (10 punktile), sest sõnastus on selge, ladus ning sõnavara on rikkalik. Apellatsioonikomisjon otsustas, et lugemisosa on hinnatud vastavalt hindamisjuhendile. Vastuseks vaidele märkis apellatsioonikomisjon, et kirjutamisosa lõigus, milles käsitletakse sõjatehnikat, ei ole piisavalt selgelt esile toodud selle mõju inimese füüsilisele tervisele. On esitatud sõja ja sõjatehnika üldine mõju inimkonnale ning on käsitletud sõjatehnika rolli hävitustöös. Eksami kirjutamisosa ülesanne eeldas keskendumist sellele, milliseid mõjusid toob kaasa tehnika areng inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele. Kirjutamisosa lõigus, milles käsitletakse tehnika positiivset külge, on jõutud järelduseni, et tehnika areng parandab üldist elukvaliteeti, kuid järeldus ei tulene loogiliselt lõigus olevast arutlusest. Arutlus on kohati hüplik ega ole järjepidev, mis tekitab kohati probleeme sidususega (nii lõigusiseseid kui ka lõikudevahelisi). Kirjandi probleemikäsitlus, analüüs ja argumentatsioon on piisavad, kuid mitte põhjalikud.
5.Kaebaja esitas 30.07.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–8, 51) apellatsioonikomisjoni 02.07.2019. a otsuse nr 10 399 tühistamiseks osas, millega langetati eesti keele riigieksami kirjutamisosa sisu tulemust 4,5 toorpunktilt 3 toorpunktile.
6.Tartu Halduskohus võttis 08.08.2019. a määrusega kaebuse menetlusse.
7.Haridus- ja Teadusministeerium (vastustaja) esitas 05.09.2019. a vastuse kaebusele taotledes kaebuse rahuldamata jätmist.
8.Tartu Halduskohus määras 08.08.2019. a määrusega (tl 97–98) viia läbi kaebaja 2019. a eesti keele riigieksami kirjutamisosa (kirjandi) tulemuse sisuliseks hindamiseks keeleekspertiisi ja tegi ekspertiisi läbiviimise ülesandeks Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse dotsent Helin Puksandile.
9.Tartu Halduskohus määras 10.02.2020. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses. Kaebaja nõue
10.Kaebuse kohaselt hindas apellatsioonikomisjon eksami kirjutamisosa sisu valede kriteeriumite järgi ja rikkus hindamisjuhendit.
11.Eksami kirjutamisosa hindamine apellatsioonikomisjoni poolt ei olnud aus ja õiglane. Maksimumini (neljalt toorpunktilt viiele) tõsteti stiili ja õigekeelsuse tulemused, mis on
objektiivsemalt hinnatavad kui sisu, mille tulemust langetati 22,5 punktilt 15-le ning mille hindamine on tunduvalt subjektiivsem.
13.Kaebaja apellatsiooni menetlemise ajal ilmus Eesti Päevalehes artikkel, mis kritiseeris riigieksamite korraldust ning hindajate tööd. Väga lihtne on artikli seostamine kaebajaga, ei ole võimalik välistada, et artikkel mõjutas apellatsioonikomisjoni liikmeid.
14.Kahtlusi tekitab asjaolu, et vaideotsuses on kirjas, et vaideotsuse eelnõu saadeti kaebajale 28.06.2019. a, kuid tegelikult sai kaebaja eelnõu 27.06.2019. a. Kaebaja selgitustega ei arvestatud.
15.Apellatsioonikomisjoni toodud põhjendused ei pea paika. Kirjutamisosa lõigus, milles käsitletakse sõjatehnikat, on selle mõju inimese füüsilisele tervisele toodud esile väga otseselt. Kaebaja kinnitas seda nii väljavõtetega õigekeelsussõnaraamatust (ÕS) ja eesti keele seletavast sõnaraamatust (EKSS) kui oma kirjandi kõnealusest lõigust. Kaebaja valitud teemade ja näidete asjakohasust kinnitavad nii EKSS, ÕS, Sõnaveeb kui Maailma Terviseorganisatsiooni põhikiri. Kaebaja järeldus, et tehnika areng parandab üldist elukvaliteeti, tuleneb loogiliselt lõigus olevast arutlusest, sest kaebaja näited on asjakohased ja järeldus nendest otseselt tulenev, mida kinnitab muuhulgas lehel Terviseinfo.ee olev info vaimse tervise kohta. Vastustaja vastuväited
16.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Kaebaja keskendub apellatsioonikomisjoni hinnangu esitamisel liigselt ühele lausele, jättes kõrvale aga tegelikult vaidlustatud otsusest selgelt nähtuvad peamised põhjendused – „analüüs ja argumentatsioon on piisav, kuid väited pole alati põhjendatud. Argumente toetavad näited pole asjakohased.“.
17.Väited ja tähelepanekud seoses ajalehe artiklitega ja mõjust apellatsioonikomisjoni otsuse kujunemisse pole asjakohased.
nende
võimalikust
18.Kaebaja arvamus, et apellatsioonikomisjon langetas tema eksami kirjaliku osa sisu tulemust pahatahtlikult, on sisuliselt põhjendamata. Kaebuses esitatud põhjendused on otsitud ja väljamõeldud.
19.Vastustaja konsulteeris täiendavalt ka eksamitöö läbivaadanud ekspertidega ning nende sõnul oli hinnatava kirjandi suurim probleem, et selle sisu enamasti ei vastanud eksamiülesandele.
20.Vastustaja hinnangul lähtusid apellatsioonikomisjon ja eksamitöö hindajad eesti keele riigieksamitöö kirjutamisosa hindamisjuhendist ning vastuvõetud ja käesoleval juhul vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ja seetõttu leiab, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus. Kohtu seisukoht
21.Halduskohtus on vaidlustatavad sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel (RKHKo 3-3-1-68-12, p 16).
22.Käesolevas asjas vaidlus all olev otsustus evib sama kvaliteeti, kuna riigieksami tulemus võib mõjutada isiku võimalusi haridustee jätkamisel.
23.Kaebaja vaidlustab apellatsioonikomisjoni 02.07.2019. a otsust nr 10 399 (tl 9–11), millega langetati kaebaja eesti keele riigieksami tulemust 2 hindepalli võrra ja määrati riigieksami lõplikuks tulemuseks 79 hindepalli. Apellatsioonikomisjon otsustas muuta eksami kirjutamisosa tulemusi, tõstes kirjutamisosa õigekeelsuse ja stiili punkte ja langetades kirjutamisosa sisu tulemust 4,5 toorpunktilt 3 toorpunktile. Otsuse põhjenduste kohaselt on analüüs ja argumentatsioon piisav, kuid väited pole alati põhjendatud ning argumente toetavad näited pole asjakohased. Apellatsioonikomisjon otsustas tõsta kirjutamisosa õigekeelsuse tulemust 4 toorpunktilt (16 punktilt) 5 toorpunktile (20 punktile), sest tekstis on kaks hooletusviga ning kirjutamisosa stiili 4 toorpunktilt (8 punktilt) 5 toorpunktile (10 punktile), sest sõnastus on selge, ladus ning sõnavara on rikkalik. Apellatsioonikomisjon konstateeris, et lugemisosa on hinnatud vastavalt hindamisjuhendile. Vastuseks vaidele märkis apellatsioonikomisjon, et kirjutamisosa lõigus, milles käsitletakse sõjatehnikat, ei ole piisavalt selgelt esile toodud selle mõju inimese füüsilisele tervisele. On esitatud sõja ja sõjatehnika üldine mõju inimkonnale ning on käsitletud sõjatehnika rolli hävitustöös. Eksami kirjutamisosa ülesanne eeldas keskendumist sellele, milliseid mõjusid toob kaasa tehnika areng inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele. Kirjutamisosa lõigus, milles käsitletakse tehnika positiivset külge, on jõutud järelduseni, et tehnika areng parandab üldist elukvaliteeti, kuid järeldus ei tulene loogiliselt lõigus olevast arutlusest. Arutlus on kohati hüplik ega ole järjepidev, mis tekitab kohati probleeme sidususega (nii lõigusiseseid kui ka lõikudevahelisi). Kirjandi probleemikäsitluse, analüüsi ja argumentatsiooni luges apellatsioonikomisjon piisavateks, kuid mitte põhjalikeks.
24.Kaebaja taotleb kaebuses apellatsioonikomisjoni otsuse tühistamist kaebaja eksamitöö kirjutamisosa sisu hinde langetamise osas.
25.Seega leiab kaebaja, et tema eesti keele riigieksamit on hinnatud väära punktisummaga ja kaebaja tahe on suunatud eesti keele eksami tulemust kindlaksmäärava otsuse vaidlustamisele.
26.Käesoleva vaidlusega analoogses asjas on sarnases olukorras kohtupraktikas leitud, et apellatsioonikomisjoni otsusele esitatud kaebust tuleb käsitada mitte kaebusena apellatsioonikomisjoni vaideotsuse tühistamiseks (HMS § 87 lg 2 p 3), vaid kaebusena eksamikirjandi tulemuse tühistamiseks (vt RKHKm 3-3-1-97-08, p 10).
27.Gümnaasiumi lõpueksamite hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister (PGS § 31 lg 2).
28.Haridus- ja teadusministri 15.12.2015. a määrusega nr 54 kehtestatud „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ § 37 lg-te 2, 3 ja 4 kohaselt hinnatakse riigieksamitöid vastavalt riigieksamit ettevalmistava komisjoni koostatud
hindamisjuhendile, mis kirjeldab eksamitöö osade ning iga küsimuse ja ülesande osakaalu kogu riigieksamitöö hindamisel.
29.Sama paragrahvi 6. lõike kohaselt kujuneb riigieksamitööde subjektiivselt hinnatavate eksamiosade lõpptulemus kahe või kolme üksteisest sõltumatu hindamise tulemusena.
30.PGS § 33 lg 1 kohaselt võib riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste peale esitada vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile. Apellatsioonikomisjon võib vaide lahendamisel jätta eksami tulemuse muutmata, tõsta eksami tulemust või langetada eksami tulemust (PGS § 33 lg 2 p-d 1, 2 ja 3).
31.Kohtupraktikas võetud seisukoha kohaselt tuleb halduskohtul otsust, mille kohaselt on riigieksam sooritatud mitterahuldavalt, tõhusa õiguskaitse tagamiseks sisuliselt kontrollida, kasutades vajadusel eksperdi abi (RKHKm 3-3-1-97-08, p 14).
32.Halduskohus jääb eelmenetluses võetud seisukoha juurde, mille kohaselt olukorras, kus kaebaja leiab, et tema eesti keele riigieksami kirjutamisosa tulemust on vääralt langetatud, peab kohus ka seda otsust kontrollima sisuliselt.
33.Seejuures tuleb aga arvestada, et pedagoogiliste hinnanguliste otsustuste sisuline kontroll on võimalik piiratud ulatuses (RKHKo 3-3-1-68-12, p 24).
34.Vaidlust ei saa olla selles, et kohus peab saama kontrollida pedagoogiliste hinnanguliste otsustuste läbiviimise ja hindamise menetluslikku külge ning hindamise ilmselgeid sisulisi vigu.
35.Vea tuvastamine on teadmiste õigsuse tuvastamine. Kuigi kohus ka tavapärases menetluses tugineb oma otsustustes tõenditele, mille alusel tuvastab tõe, on teadmiste tõepärasus (õigsus) esmalt teadusliku tõe küsimus. Kohtul pole üldjuhul piisavat pädevust kontrollida erialaspetsialisti (õpetaja/õppejõu) poolt õppuri teadmiste õigsusele antud hinnangut. Õige (teaduslik) teadmine ei ole õiguslikult tuvastatav asjaolu. Eelnev osutab veenvalt sellele, et haridussüsteemis antavate hinnete sisulise õigsuse üle kohtud üldjuhul kontrolli ei peaks teostama. (Riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-68-12)
36.Halduskohtu arusaamisel saab ja tuleb riigikohtunik I. Koolmeistri eriarvamust arvesse võtta ka käesoleva haldusasja lahendamisel.
37.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
38.Käesoleval juhul on kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist apellatsioonikomisjoni otsuses valdavalt juba põhjendatud, kusjuures kaebaja sai apellatsioonikomisjoni otsuse projekti suhtes oma seisukoha avaldada. Kohus nõustub apellatsioonikomisjoni põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2).
39.Käesolevas asjas on seadusega kehtestatud kohutuslik kohtueelne menetlus (PGS § 33). Kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse, võib kaebuse esitada üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras rahuldatud (HKMS § 47 lg 1). Kuna kaebuse kohaselt on kaebaja õigusi rikutud apellatsioonikomisjoni poolt, märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist.
40.Tõendikogum ei tõenda apellatsioonikomisjonis kaebaja riigieksami hindamisel menetluslikus küljes ja kaebaja eksamitöö kirjutamisosa tulemuse ümberhindamisel ilmselgeid sisulisi vigu.
41.Kohtu tõlgendusel on kaebuse põhiargumendiks, et apellatsioonikomisjon rikkus hindamisjuhendit.
42.Eesti keele riigieksami 2019 kirjutamisosa hindamisjuhendist (tl 20–21) haakuvad käesoleva vaidlusega kohtu hinnangul sisu hindamise alajaotis, mille kohaselt arvestatakse hindamisel ülesandele vastavust ja õpilasele antud voli käsitluse toena kasutada alustekste. Samuti stiili hindamise alajaotis, mille kohaselt toimub stiili hindamine üldmulje põhjal, lähtudes konkreetsest eksamitööst, arvestamata vigade arvu. Kaebaja soovil tuleb arvestada ka vormi hindamise alajaotisega, kuna kaebaja leiab, et tema töö puhul on sisu tulemust langetatud vormi hindamiskriteeriumitest lähtuvalt.
43.Kohus ei näe alust kaebaja viimati osundatud väitega nõustumiseks.
44.Kohus määras kaebaja riigieksami sisuliseks kontrollimiseks keeleekspertiisi (tl 97–98) ja määras eksperdiks Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse dotsent Helin Puksandi.
45.Kohus esitas eksperdile järgmised küsimused: Mil määral mõjutab õigekeel eksamitöö sisu hindamist; Kas kaebaja eesti keele riigieksami kirjutamise osa (kirjand) vastab teemale; Kas eksamitöös on lubatud kasutada sõnu, mis õigekeelsussõnaraamatus on märgitud vähem soovitatavaks, või kasutada sõnu teises tähenduses, kui näeb ette õigekeelsussõnaraamat; Kuidas mõjutab kirjandi sisu mõistmist sõnade (sh võõrsõnade) valik; Kas kirjandi sisu tulemuse langetamine kolmele punktile on põhjendatud; Kas kaebaja eesti keele riigieksami (kirjutamisosa) hindamine on toimunud kooskõlas 2019. õppeaasta eksamiperioodil kehtinud kirjutamisosa hindamisjuhendiga.
46.Eksperdi arvamuse kohaselt mõjutab õigekiri sisu hindamist üldiselt vaid sel juhul, kui vigu on nii palju, et sisust on vigade tõttu raske aru saada. Eksperdi hinnangul oli kaebaja eksamitöös õigekeelsus väga hea, mistõttu sisu hindamist ei saanud see mõjutada. Samas võib hindajat mõjutada haloefekt. Haloefekt on hindaja tahtest sõltumatult tekkiv ettekujutus hinnatavast, mille tõttu hinnatava maine või välimus sunnib adekvaatse asemel panema kõrgemat või madalamat hinnet1: heas keeles kirjutatud kirjand jätab mulje, et see peaks olema ka sisult hea ja saama seetõttu sisu eest kõrgeid punkte. Haloefekt mõjutab hindajaid eriti sel juhul, kui eelnevalt hinnatud töö oli oluliselt nõrgem ja kehvema keelega.
47.Eksperdi hinnangul vastas kaebaja kirjand teemale osaliselt. Kirjutamise osa ülesanne oli järgmine: „Kirjuta umbes 400-sõnaline kirjand, milles arutled, milliseid kahjulikke kõrvalmõjusid tehnika areng tänapäeva inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele kaasa toob. Too näiteid tänapäeva elust ja/või meediast ja/või ilukirjandusest ja/või filmikunstist. Pealkirjasta kirjand.” Seega tuleb kirjandis arutleda tehnika arengu kahjulike kõrvalmõjude üle ja tuua näiteid tänapäeva elust ja/või meediast ja/või ilukirjandusest ja/või filmikunstist. Kirjandis oli aga välja toodud ka tehnika arengu positiivsed küljed, mida ülesande järgi kirjandist ei oodata. Samuti ei olnud osa näiteid seotud tänapäevaga, vaid II maailmasõjaga. Tänapäev tähendab praegust aega, täpset ajalist määratlust ei ole küll sellele sõnale antud, kuid kindlasti ei saa tänapäevaks lugeda 70-80 aasta tagust aega.
48.Eksperdi teada ei ole ühegi sõna kasutamine otseselt keelatud, lähtuda tuleb töö stiilist. Õigekeelsussõnaraamat on kirjakeele alus, mistõttu ei saa kasutada sõnu teises tähenduses, kui
näeb ette õigekeelsussõnaraamat. Kuna riigieksami kirjand peab olema kirjakeelne, siis ei ole soovitav kasutada kõnekeelseid või vulgaarseid väljendeid. Vähem soovitavate sõnade kasutamine kirjandis võib mõjutada stiili hinnet.
49.Ekspert selgitas, et sõnade valik mõjutab teksti loetavust ja arusaadavust, kuid kui sõnu on kasutatud õigesti, siis ei mõjuta see sisu hinnet. Kui on kasutatud ohtralt võõrsõnu, siis võib see tekitada haloefekti, mida ekspert kirjeldas küsimuse 1 all – võõrsõnade kasutamine jätab kirjutajast intelligentse mulje, mistõttu võib hindaja kirjandit tahtmatult kõrgemalt hinnata.
50.Eksperdi arvamuse kohaselt on kirjandi sisu tulemuse langetamine kolmele punktile põhjendatud, kuna kirjandi analüüs ja argumentatsioon on piisav, kuid väited pole alati põhjendatud. Ekspertide antud põhjendused punktide alandamisele on adekvaatsed ja loogilised.
51.Eksperdi eriteadmiste kohaselt on kaebaja eesti keele riigieksami kirjutamisosa hindamine toimunud kooskõlas 2019. aasta õppeaasta eksamiperioodil kehtinud kirjutamisosa hindamisjuhendiga. Probleemid (kirjandi sisu ülehindamine) on tekkinud inimpsüühika nõrkusest.
52.Kohtu poolt määratud ekspert on kaebaja riigieksami ümberhindamise kohta tehtud otsust kontrollinud sisuliselt. Ekspert on kohtu arusaamisel eesti keele alaseid eriteadmisi kohaldades üheselt mõistetavalt leidnud, et kaebaja riigieksamit on hinnatud õigesti. Kohtul pole alust eksperdi seisukohast erinevale seisukohale asumiseks, sest kaebaja poolt ei ole eksperdi arvamust kummutavaid tõendeid kohtule esitatud.
53.Kohus ei nõustu kaebajaga, et apellatsioonikomisjoni järeldus: arutlus on kohati hüplik ega ole järjepidev, mis tekitab kohati probleeme sidususega (nii lõigusiseseid kui ka lõikudevahelisi), tähendaks seda, et töö sisu hinnates on kohaldatud vormi kriteeriumi, sest kohtu hinnangul ei saa siia kohaldada ühtegi vormi hindamise neljast alapunktist (tl 20).
54.Kohus ei pea eluliselt usutavaks kaebaja väidet, et apellatsioonikomisjoni liikmed, kes peavad põhimõtteliselt olema valdkonna tippspetsialistid ja vastustaja poolt komisjoni liikmeteks kinnitatuna ka on seda, laseksid ennast erialatöös mõjutada üleriigilises päevalehes avaldatud artiklitest ja seal kajastatud kaebaja õpetajate või kooli direktori hinnangutest.
55.Kohus on kaebaja taotlusel vastustajalt välja nõudnud kõik kaebaja töö ümberhindamist puudutavad materjalid. Kohtu hinnangul ei kinnita ükski nendest tõenditest kaebaja väiteid. Ka kaebaja ise ei ole kõigi tõenditega tutvumise järgselt kaebuse väiteid välja nõutud tõenditega sidunud.
56.Samuti on paljasõnaliseks jäänud kaebaja väited hindajate ja aineekspertide erapoolikusest ja pahatahtlikkusest hindamisel.
57.Kuna hindamisjuhendi kohaselt hinnatakse eksamitöid lähtudes konkreetsest eksamitööst, siis jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited klassikaaslaste tööde hindamisel toimunud minetustest ja nende väidete tõendamiseks kaebusega esitatud tõendid, kuna halduskohtus saab kaebusega kaebaja vaidlustada enda subjektiivsete õiguste rikkumist, mitte taotleda kohtu seisukohta ühe konkreetse kooli õpilaste arvamusele, et nende tööde hindamist on mõjutanud kooli maine, kus nad õpivad.
58.Vastustaja on tunnistanud inimlikku viga kaebajale otsuse eelnõu saatmise aja määratlemisel. Kohtule ei ole äratuntav põhjuslik seos selle ilmse ebatäpsuse ja kaebaja eksamitulemuse hinde langetamise vahel.
59.Ükski kaebaja väidetest kohtule esitatud menetlusdokumentides ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
60.Kuna kohus on tõendikogumi alusel jõudnud veendumusele, et kaebaja eksamitöö hindamine on toimunud vastavuses eesti keele riigieksami 2019 kirjutamisosa hindamisjuhendiga, jääb kaebus eksamikirjandi tulemuse osaliseks tühistamiseks rahuldamata.
61.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1).
62.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (HKMS § 101 lg 1).
63.Kuna vastustaja ei ole menetluskulu nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), ei ole kohtul alust vastustaja menetluskulude poolte vahel jagamiseks.
64.Kohtukuluna on asja läbivaatamise kuluks eksperdikulud (HKMS § 102 lg 1).
65.Tartu Halduskohtu 09.01.2020. a määruse (tl 122–123) alusel maksti riigieelarvest eksperdile ekspertiisi teostamise eest tasu 300 eurot, millele lisaks kanti üle tööandja sotsiaalmaks 99 eurot ja tööandja töötuskindlustus 2, 40 eurot (tl 124–125).
66.Seega on eksperdikulud asjas kokku 401,40 eurot, mis kuuluvad HMKS § 108 lg 1 alusel kaebajalt riigieelarvesse välja mõistmisele, kui käesoleva asja lahendamiseks vajalik menetluskulu.
67.Menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE382200221020595183 Swedbank AS-s või nr EE731010220027689012 SEB Pank.
nr
68.Kaebaja taotluse alusel tuleb avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.