lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-570/21

Rahvastik › Isikut tõendavad dokumendid

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 26.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-570/21
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Isikut tõendavad dokumendid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
957
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2020; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-19-570

Haldusasi

XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 10.01.2019 otsuse nr 15.210/45-1 osalise tühistamise ja vastava taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja – XX, esindaja Aleksandr Gamazin; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margot Pellmas

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 10.01.2019 otsus nr 15.2-10/45-1 osas, milles kaebajale väljastati Eesti kodaniku pass ja isikutunnistus lühendatud tähtajaga;
2.Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit kaebaja korduva Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse saamise taotlust uuesti läbi vaatama;
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt menetluskuluna välja 515 eurot

Edasikaebamise kord

kaebaja

kasuks

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 26.03.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas 28.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Politsei- ja Piirivalveameti toiminguga Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljastamisel kõigest kaheks aastaks. Kaebaja selgitas, et eelmine pass väljastati talle tähtajaga 5 aastat. Kaebaja leidis, et uute dokumentide väljastamisel lühendatud tähtajaks on tema kui Eesti kodaniku õigusi rikutud.
2.Tallinna Halduskohtu 22.04.2019 määrusega võeti Politsei- ja Piirivalveameti 10.01.2019 otsuse nr 15.2-10/45-1 peale ja vastava taotluse uuesti läbivaatamise kohustamiseks esitatud kaebus menetlusse. Seonduvalt nõudega ehk selle eesmärgipärasuse kontekstis jäi menetlusosalistele võimalus oma seisukohti veel ka täpsustada (Vt määruse p 4). Samas märkis kohus, et eelnimetatu ei takista kaebuse (kohest) menetlusse võtmist, sest vaidluse põhiolemus sellest ei muutu. Küsimus on ka selles, et vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 4 võib kohus vajaduse korral menetlusosaliste avaldusi tõlgendada, lähtudes nende tegelikust tahtest.
3.Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 20.05.2019 kirjaga nr 1.2-2/177-2.
4.Tallinna Halduskohtu 15.01.2020 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
5.Vastustaja esitas 03.02.2020 kirjaga nr 1.2-2/40-1 taotluse, milles teatas, et muudab 2020. aastal oma halduspraktikat ning võtab seetõttu kaebuse õigeks.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

6.Kaebaja vaidlustab Politsei- ja Piirivalveameti 10.01.2019 otsust nr 15.2-10/45-1 osas, mis puudutab Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljastamist ainult kaheks aastaks ning taotleb ka vastustaja kohustamist uue passi ja isikutunnistuse väljastamiseks tavapärase kehtivusajaga.
7.Kaebaja on tunnistatud Eesti Vabariigi sünnijärgseks kodanikuks 2014. aastal. Kuna kaebaja on täisväärtuslik Eesti kodanik ja esimese passi 2014. aastal sai ta tähtajaga 5 aastaks, siis teist ja järgmist passi on tal õigus saada samaks tähtajaks. Lühiajalise passi väljastamise tingimus on sünnijärgsete kodanike puhul samuti õigusvastane, sest sünniga omandatud kodakondsust ei tohi ära võtta.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8.Vastustaja võttis 03.02.2020 esitatud kirjaga nr 1.2-2/40-1 kaebuse õigeks. Vastustaja selgitas, et arvestades isiku usalduse kaitse põhimõtet, õiguskindluse tagamist ja inimese huvi, muudab Politsei- ja Piirivalveamet oma halduspraktikat ning väljastab isikutele, kelle esivanem ei viinud opteerumist lõpuni, aga keda aastatel 2003 - 2015 määratleti teadlikult sünnijärgsete Eesti kodanikena sellel ajal kehtinud halduspraktika kohaselt, vastavad dokumendid isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud maksimaalse tähtajaga.

KOHTU PÕHJENDUSED

9.Lähtuvalt kaebuse menetlusse võtmise määruse punktis 4 toodud selgitustest ning asjaolust, et XX ei ole selles osas oma täpsustusi ega vastuväiteid esitanud, tõlgendab kohus kaebust selliselt, et lisaks vastava taotluse uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõudele on tegemist Politsei- ja Piirivalveameti 10.01.2019 otsuse nr 15.2-10/45-1 osalise tühistamise nõudega.
10.Antud juhul on vastustaja oma 03.02.2020 kirjalikus avalduses nr 1.2-2/40-1 kaebuse õigeks võtnud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Ühtlasi tähendab see seda, et kohus poolte sisulisi väiteid enam ei hinda ega kontrolli ka kaebuse esemeks olevate haldusaktide või toimingute õiguspärasust.

11.Kohus leiab, et õigeksvõtt tuleb vastu võtta kuna kaebuse õigeksvõtu eeldus on täidetud. Seega rahuldab kohus kaebuse ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti 10.01.2019 otsuse nr 15.2-10/45-1 osas, milles kaebajale väljastati isikutunnistus ja pass lühendatud kehtivusajaga.
12.Lähtuvalt kaebuse õigeksvõtmisest ja tühistamisnõude rahuldamisest, tuleb põhimõtteliselt rahuldada ka sellega seonduv ning taotluse uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõue. Mis puutub kohustamisnõuetesse üldisemalt, siis vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 41 lõikele 3 võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama ning see ei sõltu sellest, kui täpselt või millises sõnastuses on nõue formuleeritud. Arvestades asjaolu, et vastustaja on muutnud või muutmas oma sellekohast halduspraktikat, siis peab vastustajale teatav kaalutlusruum siiski jääma ning kohus väga konkreetse ettekirjutuse tegemist põhjendatuks ei pea. Vastustaja kohustamine korduva Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse saamise taotluse uueks läbivaatamiseks peaks olema piisav. Selline formuleering on ühtlasi ka paindlikum ja võib osutuda kaebaja jaoks isegi soodsamaks kui konkreetseid tähtaegasid sisaldav ettekirjutus. Protsessuaalses mõttes on aga tegemist kohustamisnõude rahuldamisega tervikuna ning väljamõistetavate menetluskulude vähendamise küsimust seoses eelnimetatuga ei tõusetu.
13.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt välja mõista (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja esitas 06.02.2020 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 515 eurot (kahe erineva kviitungi alusel tasutud 500 euro suurune õigusabikulu ning riigilõiv kaebuse esitamisel summas 15 eurot). Kohtu hinnangul oli kaebaja menetluskulu põhjendatud ja vajalik. Seejuures ei lähtu kohus (võimalikust) arvutusveast, millele vastustaja viitas ja mis ei pruugigi olla viga kui kaebaja jättis arvamuse ettevalmistamisele kulunud aja eraldi välja toomata, vaid asjaolust, et tegelikult on kviitungite nr 11 ja 17 alusel tasutud õigusabi eest kokku 500 euro suurune summa. See, et kaebaja esitas Politsei- ja Piirivalveameti 20.05.2019 seisukohale veel omal initsiatiivil 26.06.2019 täiendava arvamuse, ei ole selleks aluseks, mille pinnalt väljamõistetavat õigusabikulu vähendada. Lähtuvalt kohtupraktikast võib asuda seisukohale, et 500 euro suurust õigusabikulu ei saa taolise vaidluse puhul ülepaisutatuks pidada. Nimetatud kulu oli tekkinud enne kaebuse õigeksvõttu, mistõttu ei esine selles osas ka vastuolu halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 5 sätestatuga. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista 515 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja