Tsiviilasi nr 2-16-15522
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.12.2016, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-15522
Tsiviilasi
Nauvitsman OÜ hagi Axxxxx Mxxxxxx FIE vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
16 300 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nauvitsman OÜ (registrikood: 11107899; asukoht: Tüki 3, Tõrvandi alevik, Ülenurme vald, 61715 Tartumaa; epost: [email protected]), seaduslik esindaja: Marko Kutman; Kostja: Axxxxx Mxxxxxx FIE (registrikood: xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Nauvitsman OÜ (edaspidi hageja) esitas 14.10.2016 hagiavalduse, milles nõudis Axxxxx MxxxxxxxFIE-lt (kostja) võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudekulude, kokku 16 300 euro tasumist. Tartu Maakohus võttis hagi 24.10.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 26.10.2016 TsMS § 322 lg 1 alusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal andis Agriland OÜ kostjale 03.10.2013 sõlmitud laenulepingu alusel 10 150 eurot laenu, tagasimakse tähtajaga 15.04.2014. Tähtajaks kostja laenu ei tagastanud. 11.08.2015 on kostja laenulepingu katteks tasunud 2000 eurot. Agriland OÜ loovutas 03.10.2016 nõude kostja vastu hagejale. Hageja nõuab põhivõlgnevust, intressi, viivist, sissenõudmiskulude hüvitist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata põhivõlg 8150 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 1 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Laenulepingu p 3.4 kohaselt on viivise määraks 0,25%. Hageja on arvestanud viivist perioodil 2 (3)
25.11.2013 kuni 14.10.2016 23 045,56 eurot. Hageja on viivist vähendanud 7732,36 euroni, mis on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 7732,36 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 16 300 eurot, millest 8150 eurot on põhivõlg, 377,64 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 7732,36 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot sissenõudmiskulude hüvitis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 700 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 700 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtutud hagihinnast, ning see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 700 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.