Muud

Tallinna vangla 19.12.2019 käskkirja nr 5-1/19/2587 ja Tallinna vangla 19.12.2019 käskkirja nr 5-1/19/2590, millega anti Xle alates 03.01.2020 luba järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat ettevõttes OÜ Harju Color. Vaidlustatud käskkirja järgi oli X viimaseks tööpäevaks 13.03.2020. X esitas 10.03.2020 Tallinna vanglale vaide reg nr 5-15/20/36-1, milles taotleb Tallinna vangla 04.03.2020 käskkirja nr 5-1/20/500 kehtetuks tunnistamist. 11.03.2020 esitas X Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna vangla 04.03.2020 käskkirja nr 5-1/20/500 täitmise peatamiseks ning taotlejal tööl käimise lubamiseks. Taotleja selgitab, et kuivõrd ta jääb käskkirja tulemusel töötuks, kahjustab see tema majanduslikku toimetulekut ja emotsionaalset seisundit. Samuti kahjustab tema suhteid tööandjaga, raskendab uue töö leidmist, tekitab varalist kahju, rikub võimalusi taas ühiskonda sulanduda. Tallinna vangla 04.03.2020 käskkiri nr 5-1/20/500 on taotleja hinnangul põhjendusteta, kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne. 11.03.2020 küsis kohus Tallinna vangla seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Lisaks tuli teatada, kas taotleja on vanglale vaidlusaluse käskkirja peale vaide esitanud. 12.03.2020 määrusega jättis kohus taotluse käiguta, kuna tasumata oli riigilõiv. Samuti oli ebaselge, kas kaebaja on esitanud üksnes esialgse õiguskaitse taotluse või ka kaebuse Tallinna vangla 04.03.2020 käskkirja nr 5-1/20/500 vaidlustamiseks. 17.03.2020 vastuses kohtumäärusele taotluse esitaja selgitas, et on esitanud Tallinna vangla 04.03.2020 käskkirja nr 5-1/20/500 vaidlustamiseks vaide, mille menetlus ei ole veel lõppenud. Seega ei saa kohtule veel kaebust esitada. Taotleja tasus ettenähtud riigilõivu. Tallinna vangla palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla on kohustatud kinnipeetava üle järelevalvet teostama ka siis, kui ta viibib väljaspool vangalt tööl. Selleks sõlmiti Tallinna vangla ja OÜ Harju Color vahel 26.04.2019 koostööleping, mille punkti 3.6 alusel oli vanglal õigus 10-päevase etteteatamistähtajaga lõpetada koostöö ettevõttega, kuna Tallinna Vanglal puudus veendumus, et töötamine ettevõttes OÜ Harju Color mõjub kinnipeetavate resotsialiseerimisele positiivselt ning on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kuna koostööleping lõpetatakse alates 15.03.2020, siis alates 15.03.2020 Xt OÜ-sse Harju Color tööle ei lubata ning tunnistati Tallinna vangla 04.03.2020 käskkirjaga nr 5-1/20/500 kehtetuks Tallinna Vangla 19.12.2019 käskkiri nr 5-1/19/2587 ja Tallinna vangla 19.12.2019 käskkiri nr 5-1/19/2590. Miks täpsemalt puudub Tallinna vanglal veendumus, et töötamine ettevõttes OÜ Harju Color mõjub kinnipeetavate resotsialiseerimisele positiivselt ning on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega, ei olnud Tallinna vanglal võimalik Xle vaidlustatud käskkirjas selgitada, sest tegemist on piiratud juurdepääsuõigusega teabega. Kohtupraktikas on märgitud, et kui vangla on tuginenud oma valduses olevale julgeolekualasele teabele, mis avalikustamisele ei kuulu, siis ei saa ka nõuda, et see teave oleks kajastatud keelduvas otsuses. Tallinna vangla on valmis seda teavet kohtule vajaduse korral tutvustama. Tööle lubamise käskkirja kehtetuks tunnistamine ei olnud seotud X isikust tulenevate põhjustega. Töötamise õigus tal iseenesest säilib, kuid mitte ettevõttes OÜ Harju Color. Tallinna vangla tegeleb uute tööandjate otsimisega, kellega koos korraldada avavanglas karistust kandvate kinnipeetavate tööhõivet. Samuti on Xl võimalus otsida endale ka ise sobiv töökoht. Vangla võimaldab Xl külastada Eesti Töötukassat. Välistatud ei ole ka X rakendamine võimaluse korral vangla majandustöödel. Avalikkusel on huvi, et avavanglas viibivate kinnipeetavate töötamine väljaspool vanglat vastaks vangistuse täideviimise eesmärkidele. Oluline on märkida, et isegi kui kohus peataks vaidlusaluse käskkirja täitmise, ei taastuks sellega automaatselt töölkäimise võimalus OÜ-s Harju Color, kuna vastav

koostööleping lõppes alates 15.03.2020. X kaebus ei ole põhjendatud ja kaebuse eduväljavaated on asjaoludest tulenevalt vähesed, mistõttu puudub ka alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Lisaks kaalub antud juhul avalik huvi üles X õigused. Kuna Tallinna vangla ja OÜ Harju Color vahel sõlmitud 26.04.2019 koostööleping nr 4-3/19/28-1 ja 03.03.2020 koostöölepingu lõpetamise teatis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, siis palub Tallinna vangla neid Xle mitte edastada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-st 1 tulenevalt kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on erinormi - esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk tagada kohtuotsuse täitmine. Kohtupraktika (Riigikohtu 22.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-14, p 11) kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik siis, kui esineb kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal (samas, p 12). Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse piiratud informatsiooni tingimustes ning kiireloomulisena (HKMS § 252 lg 1). HKMS § 249 lg 5 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Tallinna vangla kinnitusel on X esitanud 10.03.2020 Tallinna vangla 04.03.2020 käskkirja nr 5-1/20/500 vaidlustamiseks vanglale vaide, millist asjaolu kinnitab ka X ise. Seega on tegemist vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega. Kohus selgitab, et juhul, kui X soovib vaidlustada kohtus Tallinna vangla 04.03.2020 käskkirja nr 5-1/20/500, siis on tal õigus seda teha pärast vaidemenetluse lõppemist ja selleks tuleb esitada kohtule iseseisev kaebus. Käesoleva määrusega kohus lahendab üksnes esialgse õiguskaitse taotluse kui eraldiseisva haldusasja nr 3-20-460. Taotleja sooviks on Tallinna vangla 04.03.2020 käskkirja nr 5-1/20/500 täitmise peatamine ning taotlejal tööl käimise lubamine. Kuigi kohus möönab, et asjaolu, et taotleja ei saa enam ettevõttes OÜ Harju Color tööl käia, toob taotlejale kaasa teatavaid negatiivseid tagajärgi, ei põhjenda see õiguskaitse kohaldamise vajadust. Kohus leiab, et käskkirja nr 5-1/20/500 täitmise peatamine ei tooks kaasa seda, et taotlejal oleks võimalik ettevõttes OÜ Harju Color tööl edasi käia. Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval, kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võimaldatakse tema nõusolekul töötada järelevalveta või järelevalve all väljaspool vanglat, kui see on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkide ja kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga. Sellisel juhul kohaldatakse VangS § 22 sätteid. VangS § 22 lg 1 p 2 kohaselt vanglateenistuse ametnik võib kinnipeetavale tema nõusolekul kohaldada soodustusena liikumist järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses töötamisega. Seejuures sätestab VangS § 41 lg 2, et kinnipeetava töötamise korral järelevalveta väljaspool vanglat kohaldatakse töösuhteid reguleerivate seaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise ning töötasu ja puhkuse kohta.

Kinnipeetavaga sõlmitavast töölepingust ei tohi nähtuda tema viibimine karistuse kandmisel. Seega selleks, et tagada töötamise vastavus vangistuse täideviimise eesmärkidega VangS § 41 lg 1 mõttes, tuleb vanglal tööandjaga kokkulepped sõlmida. Ilma selliseid kokkuleppeid sisaldava lepinguta ei saa vangla kinnipeetavat järelevalveta väljaspoole vanglat tööle lubada. Tallinna vangla ja OÜ Harju Color vahel on selline koostöölepe küll sõlmitud, kuid Tallinna vangla esitas OÜ-le Harju Color 03.03.2020 teatise koostöölepingu lõpetamise kohta alates 15.03.2020. Seega ei saaks vangla ka käskkirja nr 5-1/20/500 täitmise peatamise korral pärast 15.03.2020 taotlejat OÜ-sse Harju Color tööle lubada. OÜ-s Harju Color töötamise jätmiseks tuleks kohustada Tallinna vanglat jätkama Tallinna vangla ja OÜ Harju Color 26.04.2019 sõlmitud koostöölepingut. Sellise koostöölepingu puhul on tegemist vangla ja ettevõtte vahelise õigussuhtega. Kuivõrd tulenevalt VangS § 22 lg 1 p-st 2 on kinnipeetava tööle lubamine väljaspool vangla territooriumi kinnipeetava jaoks talle tehtud soodustus, mitte kinnipeetava nõutav õigus, ei oleks taotlejal õigust sellise koostöölepingu jätkamist nõuda. Seetõttu ei ole taotlejal võimalik saavutada esialgse õiguskaitse taotluse eesmärki, mistõttu puudub alus taotluse rahuldamiseks. Kinnipeetava järelevalveta väljaspoole vangla territooriumi tööle lubamine on vangla kaalutlusotsus ning vanglal on sellise soodustuse kohaldamiseks äärmiselt lai kaalutlusruum. Ka puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda, et vangla lubaks tal järelevalveta väljaspool vangla territooriumi konkreetses ettevõttes töötada. VangS § 41 lg 11 tulenevalt kinnipeetavale väljaspool vanglat töötamiseks loa andmise täpsemad tingimused ja korra ning kinnipeetava väljaspool vanglat töötamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Vangla sisekorraeeskirja § 966 lg 2 p 1 võimaldab kinnipeetava väljaspool vanglat tööle lubamise loa kehtetuks tunnistada, kui kinnipeetava liikumine väljaspool vanglat võib ohustada tema enda, vangla või teiste isikute julgeolekut. Juhul, kui vanglale saavad teatavaks asjaolud, millest tulenevalt saab järeldada, et kinnipeetava järelevalveta väljaspool vangla territooriumit tööl käimine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega VangS § 41 lg 1 mõttes, on vanglal seega õigus kinnipeetava luba järelevalveta väljaspool vangla territooriumi tööl käia kehtetuks tunnistada. Tegemist on vangla kaalutlusotsusega, mille tegemisse kohus ei saa sekkuda. Vangla on Xle selgitanud, et taotlejal on võimalik nii vangla abil kui ka iseseisvalt uus töö leida. Seega on taotlejale vangla tegevusest tulenevate negatiivsete tagajärgede kestus ajutise iseloomuga ega ületa VangS § 41 lg 1 mõttes vangistusega paratamatult kaasnevaid kannatusi ega ebameeldivusi. Eeltoodud põhjendustel jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. HKMS § 253 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosaliste taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Tallinna vangla taotleb Tallinna vangla ja OÜ Harju Color vahel sõlmitud 26.04.2019 koostöölepingu nr 4-3/19/28-1 ja 03.03.2020 koostöölepingu lõpetamise teatise X mitte edastamist, kuna need on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. HKMS § 77 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 38 lg-s 1 on sätestatud alused menetluse või osa menetlusest kinniseks kuulutamiseks. HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga HKMS § 79 lg-s 1 toodud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3

esimese lause kohaselt võimaldatakse menetlusosalisel toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. TsMS § 38 lg 1 p-s 1 on sätestatud, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tallinna vangla ja OÜ Harju Color vahel sõlmitud 26.04.2019 koostöölepingu nr 4-3/19/28-1 ja 03.03.2020 koostöölepingu lõpetamise teatis on kuulutatud asutusesiseseks kasutamiseks. Kuivõrd tööl käival kinnipeetul puudub subjektiivne õigus nõuda koostööleppe sõlmimist konkreetse ettevõttega, samuti ei ole tal kaebeõigust vastava leppe ülesütlemise osas, puudub kinnipeetaval õigus nõuda ka põhjenduste avaldamist, miks koostöölepe vangla initsiatiivil lõpetati. Vajadus kaitsta asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet kaalub käesoleval juhul üles taotleja menetluslike õiguste riive. Taotleja saab lahendit vaidlustada ka kõigi kohtumenetlust puudutavate materjalidega tutvumata. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel menetluse kinniseks osas, mis puudutab Tallinna vangla ja OÜ Harju Color vahel sõlmitud 26.04.2019 koostöölepingut nr 4-3/19/28-1 ja 03.03.2020 koostöölepingu lõpetamise teatist ning piirab HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel taotleja õigust tutvuda nimetatud dokumentide sisuga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.