X esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 04.03.2020 käskkirja nr 5-1/20/501 täitmise peatamiseks ning taotlejal tööl käimise lubamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Irene Iskül
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Kuulutada menetlus kinniseks osas, mis puudutab Tallinna Vangla ja OÜ Harju Color vahel sõlmitud 26.04.2019 koostöölepingut nr 4-3/19/28-1 ja 03.03.2020 koostöölepingu lõpetamise teatist ning piirata X õigust tutvuda nimetatud dokumentide osas haldusasja toimikuga.
EDADIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla ja OÜ Harju Color sõlmisid 26.04.2019 koostöölepingu nr 4-3/19/28-1, mille eesmärgiks oli teha koostööd Tallinna Vangla avavanglas karistust kandvate kinnipeetavate tööhõive korraldamisel.
2.Tallinna Vangla andis 24.07.2019 käskkirjaga nr 5-1/19/1453 Xle loa kuni vangistusest vabanemiseni järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat ettevõttes OÜ Harju Color. Tallinna Vangla 29.08.2019 käskkirjaga nr 5-1/19/1660 muudeti Tallinna Vangla 24.07.2019 käskkirja nr 5-1/19/1453 punkti 5 ja muudeti tööle minemise korraldust.
3.Tallinna Vangla edastas 03.03.2020 OÜ-le Harju Color koostöölepingu lõpetamise teatise.
4.Tallinna Vangla tunnistas 04.03.2020 käskkirjaga nr 5-1/20/501 kehtetuks Tallinna Vangla 24.07.2019 käskkirja nr 5-1/19/1453 ja Tallinna Vangla 29.08.2019 käskkirja nr 5-1/19/1660, millega X alates 25.07.2019 luba järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat ettevõttes OÜ Harju Color. 1(5)
Vaidlustatud käskkirja järgi on X viimaseks tööpäevaks 13.03.2020.
5.X esitas 10.03.2020 Tallinna Vanglale vaide nr 5-15/20/37-1, milles taotles Tallinna Vangla 04.03.2020 käskkirja nr 5-1/20/501 kehtetuks tunnistamist.
6.Tallinna Halduskohtus registreeriti 11.03.2020 X esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 04.03.2020 käskkirja nr 5-1/20/501 täitmise peatamiseks ning taotlejal tööl käimise lubamiseks. Taotleja selgitab, et kuivõrd ta jääb käskkirja tulemusel töötuks, kahjustab see tema majanduslikku toimetulekut, tõstab tema riskihinnanguprotsenti, kahjustab tema suhteid tööandjaga, raskendab tema lähedaste majanduslikku toimetulekut ja on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Tallinna Vangla 04.03.2020 käskkiri nr 5-1/20/501 on taotleja hinnangul põhjendusteta ning kaalutlusvigadega. Käskkiri võib taotlejale tekitada ka pöördumatut kahju, kuna töösuhte lõpetamisel tekib varaline ning emotsionaalne kahju, suhted tööandjaga jahenevad ning vabanemisel ei olegi taotlejal enam tööd, mis tõstab uue kuriteo toimepanemise riski.
7.Vastusena Tallinna Halduskohtu 11.03.2020 kohtunõudele esitas Tallinna Vangla 12.03.2020 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele, milles palus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta. Vangla on kohustatud kinnipeetava üle järelevalvet teostama ka siis, kui ta viibib väljaspool vangalt tööl. Selleks sõlmiti Tallinna Vangla ja OÜ Harju Color vahel 26.04.2019 koostööleping, mille punkti 3.6 alusel oli vanglal õigus 10-päevase etteteatamistähtajaga lõpetada koostöö ettevõttega, kuna Tallinna Vanglal puudus veendumus, et töötamine ettevõttes OÜ Harju Color mõjub kinnipeetavate resotsialiseerimisele positiivselt ning on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kuna koostööleping lõpetatakse alates 15.03.2020, siis alates 15.03.2020 X Harju Color OÜ-sse tööle ei lubata ning tunnistati Tallinna Vangla 04.03.2020 käskkirjaga nr 5-1/20/501 kehtetuks Tallinna Vangla 24.07.2019 käskkiri nr 5-1/19/1453 ja Tallinna Vangla 29.08.2019 käskkiri nr 5-1/19/1660. Miks täpsemalt puudub Tallinna Vanglal veendumus, et töötamine ettevõttes OÜ Harju Color mõjub kinnipeetavate resotsialiseerimisele positiivselt ning on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega, ei olnud vastustajal võimalik X vaidlustatud käskkirjas selgitada, sest tegemist on piiratud juurdepääsuõigusega teabega. Kohtupraktikas on märgitud, et kui vangla on tuginenud oma valduses olevale julgeolekualasele teabele, mis avalikustamisele ei kuulu, siis ei saa ka nõuda, et see teave oleks kajastatud keelduvas otsuses. Tallinna Vangla on valmis seda teavet kohtule vajaduse korral tutvustama. Tööle lubamise käskkirja kehtetuks tunnistamine ei olnud seotud X isikust tulenevate põhjustega. Töötamise õigus tal iseenesest säilib, kuid mitte ettevõttes OÜ Harju Color. Tallinna Vangla tegeleb uute tööandjate otsimisega, kellega koos korraldada avavanglas karistust kandvate kinnipeetavate tööhõivet. Samuti on X võimalus otsida endale ka ise sobiv töökoht. Vangla võimaldab ka X külastada Eesti Töötukassat ning seda võimalust X ka kasutab. Välistatud ei ole ka X rakendamine võimaluse korral vangla majandustöödel. Avalikkusel on huvi, et avavanglas viibivate kinnipeetavate töötamine väljaspool vanglat vastaks vangistuse täideviimise eesmärkidele. Oluline on märkida, et isegi kui kohus peataks vaidlusaluse käskkirja täitmise, ei taastuks sellega automaatselt töölkäimise võimalus Harju Color OÜ-s, kuna vastav koostööleping lõpeb alates 15.03.2020. X kaebus ei ole põhjendatud ja kaebuse eduväljavaated on asjaoludest tulenevalt vähesed, mistõttu puudub ka alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Lisaks kaalub antud juhul avalik huvi üles X õigused. Kuna Tallinna Vangla ja OÜ Harju Color vahel sõlmitud 26.04.2019 koostööleping nr 4-3/19/28-1 ja 03.03.2020 koostöölepingu lõpetamise teatis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, siis palub Tallinna Vangla X mitte edastada.
2(5)
KOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, kui see vastab HKMS § 250 lg-s 1 sätestatud nõuetele ning kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kooskõlas HKMS § 249 lg-ga 3 arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
9.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
10.Taotleja sooviks on Tallinna Vangla 04.03.2020 käskkirja nr 5-1/20/501 kehtivuse peatamine ning taotlejal tööl käimise lubamine. Kuigi kohus möönab, et see, et taotleja ei saa enam ettevõttes OÜ Harju Color tööl käia, toob taotlejale kaasa teatavaid negatiivseid tagajärgi, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
11.Esiteks selgitab kohus, et käskkirja nr 5-1/20/501 kehtivuse peatamine ei tooks kaasa seda, et taotlejal oleks võimalik ettevõttes OÜ Harju Color tööl edasi käia. Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval, kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võimaldatakse tema nõusolekul töötada järelevalveta või järelevalve all väljaspool vanglat, kui see on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkide ja kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga. Sellisel juhul kohaldatakse VangS § 22 sätteid. VangS § 22 lg 1 p 2 kohaselt vanglateenistuse ametnik võib kinnipeetavale tema nõusolekul kohaldada soodustusena liikumist järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses töötamisega. Seejuures sätestab VangS § 41 lg 2, et kinnipeetava töötamise korral järelevalveta väljaspool vanglat kohaldatakse töösuhteid reguleerivate seaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise ning töötasu ja puhkuse kohta. Kinnipeetavaga sõlmitavast töölepingust ei tohi nähtuda tema viibimine karistuse kandmisel. Seega selleks, et tagada töötamise vastavus vangistuse täideviimise eesmärkidega VangS § 41 lg 1 mõttes, tuleb vanglal tööandjaga kokkulepped sõlmida. Ilma selliseid kokkuleppeid sisaldava lepinguta ei saa vangla kinnipeetavat järelevalveta väljaspoole vanglat tööle lubada. Tallinna Vangla ja OÜ Harju Color vahel on selline koostöölepe küll sõlmitud, kuid Tallinna Vangla esitas OÜ-le Harju Color 03.03.2020 teatise koostöölepingu lõpetamise kohta alates 15.03.2020. Seega ei saaks vangla ka käskkirja nr 5-1/20/501 kehtivuse peatamise korral pärast 15.03.2020 taotlejat OÜ-sse Harju Color tööle lubada.
12.Niisiis oleks taotlejal vaja oma eesmärgi saavutamiseks kohustada Tallinna Vanglat jätkama Tallinna Vangla ja OÜ Harju Color 26.04.2019 sõlmitud koostöölepingut. Sellise koostöölepingu puhul on tegemist vangla ja ettevõtte vahelise õigussuhtega. Kuivõrd tulenevalt VangS § 22 lg 1 p-st 2 on kinnipeetava tööle lubamine väljaspool vangla territooriumi kinnipeetava jaoks privileeg mitte kinnipeetava õigus, ei oleks taotlejal õigust sellise koostöölepingu jätkamist nõuda. Seetõttu ei ole taotlejal võimalik saavutada esialgse õiguskaitse taotluse eesmärki, mistõttu puudub alus taotluse rahuldamiseks.
13.Veel märgib kohus, et X esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldamata jätta ka kaebuse perspektiivituse tõttu. Kinnipeetava järelevalveta väljaspoole vangla territooriumi tööle lubamine on vangla kaalutlusotsus ning vanglal on sellise soodustuse kohaldamiseks äärmiselt lai kaalutlusruum. Ka puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda, et vangla lubaks tal järelevalveta väljaspool vangla territooriumi konkreetses ettevõttes töötada.
14.VangS § 41 lg 11 tulenevalt kinnipeetavale väljaspool vanglat töötamiseks loa andmise täpsemad tingimused ja korra ning kinnipeetava väljaspool vanglat töötamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Vangla sisekorraeeskirja § 966 lg 2 p 1 võimaldab kinnipeetava väljaspool vanglat tööle lubamise loa kehtetuks tunnistada, kui kinnipeetava liikumine väljaspool
3(5)
vanglat võib ohustada tema enda, vangla või teiste isikute julgeolekut. Juhul, kui vanglale saavad teatavaks asjaolud, millest tulenevalt saab järeldada, et kinnipeetava järelevalveta väljaspool vangla territooriumit tööl käimine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega VangS § 41 lg 1 mõttes, on vanglal seega õigus kinnipeetava luba järelevalveta väljaspool vangla territooriumi tööl käia kehtetuks tunnistada.
15.HKMS § 158 lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohus ei saa asuda hindama seda, kas Tallinna Vangla ütles koostöölepingu üles põhjendatult. Lähtudes sellest, kui suur oli vangla kaalutlusruum vaidlusaluse otsustuse tegemisel, ei nähtu kohtule, et vangla oleks kaalutlusreegleid rikkunud.
16.Ka on vangla välja toonud, et käskkirjast nr 5-1/20/501 ei tulene, et taotlejal ei ole võimalik enam üldse töötada. Vangla on selgitanud, et taotlejal on võimalik nii vangla abil kui ka iseseisvalt uus töö leida. Niisiis on taotlejale vangla tegevusest tulenevate negatiivsete tagajärgede kestus vaid ajutine ega ületa VangS § 41 lg 1 mõttes vangistusega paratamatult kaasnevaid kannatusi ega ebameeldivusi.
17.Eelnevast tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks esialgse õiguskaitse kohaldamist Tallinna Vangla 04.03.2020 käskkirja nr 5-1/20/501 kehtivuse peatamiseks ning taotlejal tööl käimise lubamiseks ning jätab X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
18.Tallinna Vangla taotleb Tallinna Vangla ja OÜ Harju Color vahel sõlmitud 26.04.2019 koostöölepingu nr 4-3/19/28-1 ja 03.03.2020 koostöölepingu lõpetamise teatise X mitte edastamist, kuna need on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Kohus saab aru, et vastustaja taotleb menetluse osalist kinniseks kuulutamist ja taotleja toimikuga tutvumise õiguse piiramist.
19.HKMS § 77 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 38 lg-s 1 on sätestatud alused menetluse või osa menetlusest kinniseks kuulutamiseks.
20.HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga HKMS § 79 lg-s 1 toodud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 esimese lause kohaselt võimaldatakse menetlusosalisel toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik.
21.TsMS § 38 lg 1 p-s 1 on sätestatud, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tallinna Vangla ja OÜ Harju Color vahel sõlmitud 26.04.2019 koostöölepingu nr 4-3/19/28-1 ja 03.03.2020 koostöölepingu lõpetamise teatis on kuulutatud asutusesiseseks kasutamiseks. Kuivõrd tööl käival kinnipeetul puudub subjektiivne õigus nõuda koostööleppe sõlmimist konkreetse ettevõttega, samuti ei ole tal kaebeõigust vastava leppe ülesütlemise osas, puudub kinnipeetaval õigus nõuda ka täpsete põhjenduste avaldamist, miks koostöölepe vangla initsiatiivil lõpetati. Vajadus kaitsta asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet kaalub käesoleval juhul üles taotleja menetluslike õiguste riive. Taotleja saab lahendit vaidlustada ka kõigi kohtumenetlust puudutavate materjalidega tutvumata.
4(5)
22.Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel menetluse kinniseks osas, mis puudutab Tallinna Vangla ja OÜ Harju Color vahel sõlmitud 26.04.2019 koostöölepingut nr 4-3/19/28-1 ja 03.03.2020 koostöölepingu lõpetamise teatist ning piirab HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel taotleja õigust tutvuda nimetatud dokumentide osas haldusasja toimikuga. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.