RF GRUPP OÜ kaebus Põllumajandusameti keelamiseks pöörata 30.11.2018 sunniraha määramise teatist nr 2.2-11/29-1 täitmisele ja anda edaspidi 03.05.2018 ettekirjutuse nr 2.2-11/29 alusel täitekorraldusi või alternatiivselt vähendada sunniraha mõistliku määrani
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – RF GRUPP OÜ, esindaja RS; Vastustaja - Põllumajandusamet, esindaja Peeter Milvere
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja keelata Põllumajandusametil pöörata 30.11.2018 sunniraha määramise teatist nr 2.2-11/29-1 täitmisele rakendades 5000 euro suurust sunniraha;
2.Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata;
3.Jätta vaidluse osapoolte menetluskulud nende endi kanda
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 12.03.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
Põllumajandusamet tegi osaühingule RF GRUPP 03.05.2018 ettekirjutuse nr 2.2-11/29, millega kohustas osaühingut lõpetama ISPM 15 nõuetele mittevastava puidust pakkematerjali kasutamise kauba eksportimisel Ukrainasse. Rahvusvahelises kaubavahetuses kasutatav puidust pakkematerjal pidi olema vaba taimekahjustustest, töödeldud ning märgistatud rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi ISPM 15 kohaselt. Ettekirjutus sisaldas ka sunnirahahoiatust, mille kohaselt määratud tähtajaks
kohustuse täitmata jätmise eest rakendatakse KorS § 28 lg 2, ATSS § 10 lg 1 ja § 15 lg 1 alusel sunniraha 5000 (viis tuhat) eurot.
2.Põllumajandusamet koostas osaühingule RF GRUPP 30.11.2018 sunniraha määramise teatise nr 2.211/29-1, millega kohustas osaühingut tasuma määratud sunniraha 5000 eurot hiljemalt 21.12.2018.
3.Osaühing RF GRUPP esitas 11.12.2018 Põllumajandusametile taotluse sunniraha tasumise edasilükkamiseks. Põllumajandusamet rahuldas 12.12.2018 kirjaga nr 11-15/2128-1 taotluse ja pikendas sunniraha tasumise tähtaega 30 päeva võrra. Uueks tasumise tähtajaks määrati 20.01.2019.
4.Osaühing RF GRUPP esitas 21.01.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles kaebaja palus Põllumajandusameti 30.11.2018 koostatud sunniraha määramise teatise nr 2.2-11/29-1 õigusvastasuse tuvastamist ja keelata 03.05.2018 ettekirjutuse nr 2.2-11/29 alusel edaspidiste täitekorralduste andmine. Kaebus sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust sunnivahendi rakendamise peatamiseks, keelates teatise edastamise kohtutäiturile sundtäitmiseks.
5.Tallinna Halduskohus jättis 21.01.2019 määrusega kaebuse ja õiguskaitse taotluse käiguta (tl 18-19).
6.RF GRUPP OÜ teatas 25.01.2019 vastuses, et loobub esialgse õiguskaitse taotlusest, täpsustas nõudeid ning tasus kaebuselt täiendava riigilõivu.
7.Tallinna Halduskohus jättis 29.01.2019 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja võttis kaebuse menetlusse.
8.Põllumajandusamet vastas kaebusele 20.02.2019. Vastustaja hinnangul oli kohustamiskaebus esitatud ilmse hilinemisega ning menetlus oleks tulnud HKMS § 124 lõigete 1 ja 2 alusel lõpetada.
9.Tallinna Halduskohtu 15.11.2019 määrusega jäeti Põllumajandusameti 20.02.2019 taotlus menetluse lõpetamiseks seoses kaebetähtaja rikkumisega rahuldamata.
10.Tallinna Halduskohus määras 23.12.2019 määrusega asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
11.Kaebaja leiab, et leiab, et sunniraha määramine tema suhtes ei ole seaduslik ja põhjendatud ega proportsionaalne. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 3 lg 2 kohaselt ei tohi sunniraha rakendada karistusena. Antud juhul on aga selle rakendamisel selgelt karistuslik iseloom. Kaebajale on ette heidetud seda, et tema poolt Ukrainasse tarnitud kauba transportimisel Ukrainasse on kasutatud mittenõuetekohaseid (ISPM 15 standardi nõuetele mittevastavaid) kaubaaluseid. Kauba müümisel Ukrainasse kasutab kaebaja kauba pakkimisel ja transportimisel sisseostetavaid teenuseid, mitte ei tegele sellega ise. OÜ RF Grupp on oma lepingupartnereid korduvalt teavitanud sellest, et kaup peab olema transportimisel kaubaalustel, mis vastavad ISPM 15 standardi kohasele märgistusele. Teadaolevalt ei kehti see nõue terve Ukraina territooriumil.
12.Ettekirjutus nr 2.2-11/29 on OÜ-le RF Grupp tehtud korrakaitseseaduse § 28 lg 1 alusel. OÜ RF Grupp ei ole avaliku korra eest vastutav isik, kelle suhtes on pealegi kohaldatud sunniraha koheselt enam kui pooles võimalikus maksimaalses määras. Kaebaja ei ole tekitanud ohtu ega toime pannud korrarikkumist avaliku korra kaitsealas. OÜ RF Grupp on teinud kõik endast sõltuva selleks, et Ukrainasse tarnitavad kaubad oleksid pakendatud kaubaalustele, mis vastavad ISPM 15 standardi
kohasele märgistusele. OÜ RF Grupp ei saa vastutada oma lepingupartnerite poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmise eest kaupade eksportimisel. Nagu nähtub Ukraina ametivõimude poolt edastatud notifikatsioonidest (teadaannetest), ei ole tegemist olnud selliste rikkumistega, mis oleks tinginud kauba tagastamise tarnijale või mingite ametlike menetluste alustamise Ukraina ametivõimude poolt.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Vastustaja leiab, et kaebus on täies ulatuses põhjendamatu ning et see tuleks jätta rahuldamata. Puudub vaidlus, et vastava ettekirjutusega pandi kaebajale kohustus lõpetada ISPM 15 standardi nõuetele mittevastavate puidust kaubaaluste kasutamine kauba eksportimisel Ukrainasse. Kaebaja on nõustunud, et tema tarnitud kaup oli pakendatud mittenõuetekohastele puidust kaubaalustele. Seega selle asjaolu osas kohtus vaidlus puudub. Kaubaaluste mittenõuetekohasus on leidnud vastuvaidlematut kinnitust Ukraina esitatud notifikatsiooniga. Samasugused varasemad korduvad notifikatsioonid Ukrainast olid kaebajale PMA poolt ettekirjutuse tegemisel faktiliseks aluseks. Kaebaja poolt mittenõuetekohase puidust pakkematerjali kasutamine on olnud süsteemne ja kaalutletud toimimisviis tema äritegevuses. Sunniraha määramine on olnud kooskõlas kehtiva õiguse ja tuvastatud faktiliste asjaoludega. Sunniraha teatise koostamine tugineb jõustunud ettekirjutuse koosseisus tehtud sunniraha rakendamise hoiatusele. Sunniraha määr on kooskõlas kehtiva õigusega. Osundatud faktiliste asjaolude üle puudub igasugune vaidlus.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Käesolevas haldusasjas on sisuliselt vaidlustatud Põllumajandusameti 30.11.2018 sunniraha määramise teatist nr 2.2-11/29-1 ning taotletud eelnimetatud teatise täitmisele pööramise keelamist. Samuti on taotletud keelata vastustajal anda edaspidi 03.05.2018 ettekirjutuse nr 2.2-11/29 alusel täitekorraldusi või siis vähendada sunniraha mõistliku määrani.
15.Vaidlusalune sunniraha määramise teatis baseerub osaühingule RF Grupp tehtud 03.05.2018 ettekirjutusel nr 2.2-11/29, millega kohustati kaebajat lõpetama ISPM 15 nõuetele mittevastava puidust pakkematerjali kasutamine kauba eksportimisel Ukrainasse, sest rahvusvahelises kaubavahetuses kasutatav puidust pakkematerjal peab olema vaba taimekahjustajatest, töödeldud ning märgistatud rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi ISPM 15 kohaselt. Täitmise tähtaeg määratleti kohesena ning samas hoiatati, et kui kohustust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse sunniraha summas 5000 eurot. Nimetatud ettekirjutust kaebaja ei vaidlustanud, märkides selle kohta oma 25.01.2019 vastuses kaebuse käiguta jätmise määrusele, et ettekirjutust ei olnud mõtet vaidlustada kuna see kohustas hoiduma teatud tegevusest, mis iseenesest ongi seaduslik ning õige.
16.Lähtuvalt eeltoodust ning asjaolust, et 03.05.2018 ettekirjutust ei ole vaidlustatud, tuleb jätta kõrvale kaebaja väide, mille kohaselt oli ettekirjutuses sisalduv viide korrakaitseseaduse § 28 lõikele 1 ebaõige, sest OÜ RF Grupp ei ole avaliku korra eest vastutav isik. Siinkohal peab kohus vajalikuks siiski märkida, et sunnirahahoiatuse tegemise kontekstis on ettekirjutuses viidatud ka sama paragrahvi teisele lõikele, mille kohaselt võib koosmõjus korrakaitseseaduse §-ga 16 kohustada korrarikkumist kõrvaldama ka nõndanimetatud muu isiku. Vastavalt taimekaitseseaduse § 44 lg 1 peavad ühendusevälisesse riiki toimetatavad taimed, taimsed saadused ja muud objektid vastama sihtriigi taimetervisenõuetele ning sellele paragrahvile on Põllumajandusameti 03.05.2018 ettekirjutuses nr 2.211/29 samuti viidatud. See vastuolu või võimalik vastuolu ei ole aga antud juhul siiski enam olemuslik, sest kaebaja on ettekirjutust kui sellist ning nõuetekohase pakkematerjali kasutamise vajadust
aktsepteerinud. Seega taandub antud juhul vaidlusalune küsimus põhiliselt sellele kas sunniraha tasumise nõude esitamise eeldused olid täidetud.
17.Vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 3 lg 1 kohaldatakse sunnivahendi rakendamisel tehtavatele toimingutele haldusmenetluse seadust. Sama seaduse § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt rakendatakse sunnivahendit siis kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata ning sunnivahendit võib ka muuta. Käesoleva vaidluse eripära väljendub selles, et konkreetset tähtaega ettekirjutuse täitmiseks ei määratud, mistõttu tõusetub seoses eelnimetatuga veel ka küsimus, et kas iga hilisem eksimus, olenemata sellest, et esialgselt võidi ettekirjutust korrektselt järgida, peaks olema vaadeldav uuesti selle täitmata jätmisena esialgsetel alustel. Taoliste ettekirjutuste puhul peaks ettekirjutuse täitmist ehk selle täitmata jätmist teatava ajahetke seisuga vastavalt haldusmenetluse seaduse põhimõtetele siiski sisuliselt kaaluma. Antud juhul on tuginetud pelgalt Ukraina riikliku taimekaitse järelevalve organisatsiooni 02.11.2018 notifikatsioonile, kusjuures mingisuguseid sisulisi hinnanguid ega põhjendusi sunniraha määramise teatises nr 2.2-11/29-1 ei sisaldu. Ettekirjutuse kohaselt pidi pakkematerjal olema vaba taimekahjustajatest, töödeldud ning märgistatud vastavalt ISPM 15 standardile, kuid sunniraha määramise teatises on etteheide üksnes märgistuse mittevastavuse osas. Kas ja kuivõrd arvestati või pidi arvestama seda, et taimekahjustajatest oli pakkematerjal vaba ja nõuetekohaselt ka töödeldud, teatisest ei ilmne. Samas peaks sunniraha jääma vastavalt rikkumise tõsidusele ning asjaoludele proportsionaalseks meetmeks. Kaebaja ongi pidanud 5000 euro suurust sunniraha selgelt ebaproportsionaalseks. Kaebaja sellekohase väitega peab nõustuma, sest taimekaitseseaduse paragrahvi 991 kohaselt on taimekaitsevahendi pakendamise ja märgistamise nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule ja tervisele või oluline kahju keskkonnale, võimalik määrata juriidilisele isikule rahatrahv maksimaalselt kuni 8400 eurot. Antud juhul võib järeldada haldusasja materjalist, et konkreetset ohtu või kahju siiski ei põhjustatud ning selles kontekstis on 5000 euro suurune sunniraha võrreldes rahatrahvi määramist puudutava regulatsiooniga ilmselt üle paisutatud. Kaebaja on märkinud, et kasutas kauba pakkimisel ja transportimisel sisseostetavaid teenuseid. Haldusasja materjalist ilmneb siiski, et kauba kohale toimetajaks on loetud osaühing RF Grupp, kuid vastava pakke- ja transporditeenuse kasutamise kui teatava asjaolu tähendust või siis selle tähenduse puudumist ei ole sunniraha rakendamise juures hinnatud. Seega ei ole 5000 euro suuruse sunniraha tasumise nõude puhul asjaolusid piisavalt kaalutud. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 107 lg 2 peab kaalutlusõiguse piiride, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid arvestama ka toimingute puhul, mida antud juhul piisavas ulatuses tehtud ei ole.
18.Kohus ei saa teostada diskretsiooni haldusorgani eest ning seetõttu tuleb kaebaja nõue 30.11.2018 sunniraha määramise teatise nr 2.2-11/29-1 täitmise keelamiseks vastustaja kaalutlusvigade tõttu rahuldada. Tegemist oli keelamiskaebusega, mille olemust on selgitatud Tallinna Halduskohtu 15.11.2019 määruse punktis 7. Seejuures selgitati, et kohus saab haldusorganil keelata sunniraha rakendamise või teha ettekirjutuse toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks ning kui kohtutäitur on juba alustanud sunniraha sissenõudmist, võib kohustada haldusorganit esitama täitemenetluse lõpetamise avaldust. Menetlusosalised ei ole väitnud, et antud juhul oleks alustatud sunniraha sissenõudmist, mistõttu peaks piisama sunniraha rakendamise keelamisest ning taoliselt ehk sunniraha määramise teatise nr 2.2-11/29-1 täitmisele pööramise keelamise nõudega oli kaebus ka menetlusse võetud. Mis puutub kaebaja teise nõudesse ehk nõudesse keelata anda edaspidi 03.05.2018 ettekirjutuse nr 2.2-11/29 alusel täitekorraldusi või vähendada sunniraha mõistliku määrani, siis see jääb rahuldamata. Kohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest ning vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seaduse teise paragrahvi teisele lõikele võib sunnivahendit kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada, kusjuures sunnivahendit võib ka muuta. Antud juhul ettekirjutuse osas vaidlust ei olnud. Vaidlus taandus küsimusele sellest kas taolise meetme rakendamist oli piisavalt kaalutud ja kas see oli proportsionaalne.
19.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus ühe nõude suhtes vastustaja kahjuks ning teise nõude osas kaebaja kahjuks, mistõttu oleksid võinud protsessiosalised vastastikku menetluskulude väljamõistmist taotleda. Samas ei ole kaebuse kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramist puudutava Tallinna Halduskohtu 23.12.2019 määruses taotluste esitamiseks antud tähtaja raames seda tehtud. Seega on halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lõikes 1 sätestatud eelduslik tingimus täitmata ja nimetatud küsimust ei tõusetu. Ühtlasi tähendab see seda, et protsessiosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.