Rahvastik › Isikut tõendavad dokumendid

KOHTU PÕHJENDUSED

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Vastustaja on kaebuse õigeks võtnud HKMS § 159 lg 1 alusel. Sellisel juhul kohus ei hakka hindama kaebust ega otsust (sh vaideotsust) sisuliselt. Kohus vaid märgib lühidalt, et vaidlustatud haldusaktis otsustati Xile välja anda Eesti kodaniku pass ja isikutunnistus kehtivusega kuni 14.10.2021. Vaidlustatud otsuse kohaselt X peab selle tähtaja jooksul tegema vajalikud toimingud teise riigi kodakondsusest loobumiseks. Ühtlasi otsuses märgitakse, et tõend Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest vabastamise kohta tuleb PPA-le esitada hiljemalt 14.10.2021. X vaidlustas otsuse vaidemenetluses, esitades 12.11.2019 vaide Politsei-ja Piirivalveameti 14.10.2019 otsusele nr 15.210/778-1. Politsei-ja Piirivalveameti 21.11.2019 vaideotsusega nr 15.2-15/1034-2 jäeti vaie rahuldamata. Vastustaja poolt kaebuse õigeksvõtust tulenevalt kohus rahuldab Xi kaebuse ning tühistab Politsei-ja Piirivalveameti 14.10.2019 otsuse nr 15.2-10/778-1 ja 21.11.2019 vaideotsuse nr 15.2-15/1034-2. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse (HKMS § 108 lg 1). Otsus tehakse vastustaja kahjuks, seega tuleb menetluskulud kanda vastustajal. Kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid (HKMS § 108 lg 5), mis tähendab, et vastustaja kannab kaebaja menetluskulud, mis on tekkinud enne kaebuse õigeksvõtu avalduse esitamist. Seega vastustajalt mõistetakse välja kaebaja kasuks menetluskulud, mis on tekkinud enne kaebuse õigeksvõttu. HKMS § 109 lg 6 kohaselt kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebajat esindas menetluses lepinguline esindaja Andrei Urbanik, kes osutas õigusabiteenust Firepoint OÜ kaudu. Kaebaja menetluskuludeks on 20.02.2020 kohtule esitatud taotluse kohaselt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ning õigusabiteenuse kulud kokku 900 eurot. Esindaja selgituse kohaselt on ta kaebajale osutanud õigusabiteenuseid kokku kestusega 7,5 tundi hinnaga 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks summas 150 eurot. Seega palub kaebaja esindaja vastustajalt välja mõista kokku 915 eurot. Vastustaja ei nõustu kaebaja menetluskulude suurusega ning palub kohtul need ümber arvestada. Vastustaja selgitab, et kaebaja esindaja oli osaline juba vaidemenetluses ning selle menetluse raames tutvunud isiku kohta teadaolevate andmetega, sealhulgas nii ajaloolise tausta kui ka vastavate õigusaktidega. Seega leiab vastustaja, et kohtule kaebuse koostamiseks oli kaebaja esindajal juba eelnevalt materjal läbi töötatud ja vaidlustatavad seisukohad välja kujunenud, mistõttu kulus esindajal tavapärasest vähem aega nii kaebuse koostamiseks kui ka sellele eelnenud tööle. Kohus, tutvunud menetluskuludokumentidega, asub seisukohale, et kuna kaebaja esindaja ei ole kohtule esitanud kaebajale õigusabiteenuse osutamisel teostatud toimingute osas selget tööde spetsifikatsiooni, millest nähtuks, mis kuupäeval, millises ajalises mahus, milliste toimingute osas on kaebajale õigusabi osutatud, siis puudub ka võimalus kohtumenetluses osutatud õigusabi põhjendatust teostatud toimingute lõikes hinnata. Seega lähtub kohus menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel esindaja poolt märgitust. Kaebaja eesindaja taotleb kaebuse koostamise eest 900 eurot, s.o 7,5 tunni eest (100 eurot tund) 750 eurot, millele lisandub käibemaks 150 eurot. Kohus on seisukohal, et kaebaja esindajale, kes esindas kaebajat juba kohtueelses vaidemenetluses, oli kaebaja isikuga seonduv vaidlustatav probleemistik ja dokumentatsioon esindaja poolt läbi töötatud juba enne vaide esitamist ning vastav materjal oli suuremas osas kasutatav ka kohtule kaebuse koostamiseks. Lisaks

eelnevale kohtule esitatud kaebuse tekst osaliselt kattub vaide tekstiga (vaide teksti on üle kantud kaebusesse). Kohus märgib, et kaebaja esindamine piirdus kohtumenetluses üksnes kohtule kaebuse koostamisega/esitamisega, millest tulenevalt kohus loeb kaebajale osutatud õigusabiteenuse põhjendatud proportsionaalseks ajakuluks kokku 4,5 tundi, seega summas 450 eurot (4,5 tundi x 100 eurot) millele lisandub käibemaks summas 90 eurot. Eeltoodu alusel tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista õigusabikulud summas 540 eurot (450 + 90) ja riigilõiv 15 eurot, seega kokku 555 eurot. Kohus selgitab, et kuna menetluskulude väljamõistmine halduskohtumenetluses on reguleeritud HKMS sätetega ja õigeksvõtu korral olukorras, kus otsus tehakse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud kanda vastustajal, siis menetluskulude väljamõistmise põhjendatuse üle otsustamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas vastustaja on kaebuse võtnud õigeks tulenevalt käesolevast kohtuvaidlusest või mitte.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.