3.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
kanda.
Jätta
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.04.2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 17).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Narva Linnavalitsus andis 31.10.2018 korralduse nr 937-k (tl 6-8, edaspidi vaidlustatud korraldus), millega ta - keeldus Narvas Kalda tn 2 asuva maa ostueesõigusega erastamise toimingute tegemisest ja jättis kaebaja Jelena Valme (endine perekonnanimi Ivanova) 09.12.1997 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse rahuldamata; - lõpetas maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud; - kohustas kaebajat kõrvaldama maaüksuselt poolelioleva ehitise hiljemalt 01.12.2019.
Kaebaja omandas 18.10.1996 sõlmitud erastamise ostu-müügi lepinguga (tl 46-48) poolelioleva ehitise, kaebaja on ehitise ostnud erafirma Prodmarket õigusjärglane. Ehitisregistris puuduvad ehitise kohta andmed. Vastustajale ei ole esitatud ehitise ehitusluba ja Narva linnavalitsuse arhiivist seda ei leitud. Ehitist hakati rekonstrueerima (ümber ehitama) 1990. aastal, kuid seda ei viidud lõpule. Narva Linnavalitsus määras 13.11.1996 ehitisele teenindusmaa 6100 m2 (tl 50). Kaebaja esitas 09.12.1997 avalduse 6100 m2 suuruse maaüksuse erastamiseks (tl 51). Narva Linnavalitsus võttis 12.08.1998 vastu korralduse, milles nõustus maa ostueesõigusega erastamisega kaebajale (tl 55), kuid Ida-Viru Maavalitsus erastamiseks nõusolekut ei andnud. Vastustaja tugines sellele, et kaebajale ei kuulu ehitist või lõpetamata ehitist maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 3 tähenduses. Tegemist on lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitisega (MaaRS § 6 lg 31). Ehitis ei vastanud juba maa erastamise avalduse esitamise ajal ehitamist ja maa ostueesõigusega erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele. Tegemist oli poolelioleva ehitisega, mis hakkas lagunema, kuna kaebaja jättis selle valmis ehitamata. Kaebajale pidi olema selge, et maa erastamiseks annab õiguse ainult sihtotstarbeliselt kasutatav korras hoone. Kaebaja võttis ehitise omandamisel kohustuse see valmis ehitada. Kehtiv õigus ei võimalda anda ehitise kordategemiseks tähtaega. Ehitis ei vasta hoone tunnustele, hoone ei ole kasutuses, sellest on säilinud välisseinad, katust ei ole. Kaebajal on olnud piisavalt aega ja võimalusi ehitis valmis ehitada. Kuna kaebaja ei ole aastate jooksul seda võimalust realiseerinud, siis kaalub avalik huvi maareformi lõpuleviimiseks üles kaebaja ootuse, et õiguslik olukord ei muutu. Vastustaja on kolmel korral küsinud ehitise juurde maa erastamise koha seisukohta Maa-ametilt (sh arvestades, et ehitis oli maareformi algusest peale ümberehitamisel) ning on kõigil kordadel saanud vastused, et maa erastamine ei ole lubatud (tl 62-63, 67, 69-70, 72, 76, 80). Kaebajal oli haldusmenetluses võimalik esitada oma seisukoht ning vaidlustatud korralduses on kaebaja vastuväiteid käsitletud.
2.Kaebaja esitas 27.12.2018 vaide, milles ta taotles vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamist. Vastustaja jättis 25.01.2019 vaide rahuldamata (tl 9 pöördel - 12). Kaebaja sai vaideotsuse kätte 01.02.2019 (tl 9).
3.Kaebaja esitas 04.03.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud korralduse tühistamise nõudes, menetluse käigus esitas kaebaja täiendavaid seisukohti. Kaebaja põhiseisukohad olid järgmised. Tegemist ei ole lagunenud ehitise, vaid poolelioleva ehitisega. Ehitis MaaRS § 6 lg 3 tähenduses on ka lõpetamata ehitis. Vaidluse all ei ole saa olla see, et rekonstrueerimiseks oli olemas ehitusluba. Kaebaja väidab ehitusloa olemasolu seetõttu, et ehitis kuulus algselt Kreenholmi manufaktuurile ja seda hakati 1990. aastal ümber ehitama, seega pidi olema ka ehitusluba. Kaebaja ei nõustu väitega, et hoonest on säilinud ainult seinad. Hoone ümberehitamisel 1990. aastal eemaldati katus. Kõik konstruktsioonid peale katuse on säilinud. Hoone ei ole ohtlik. Kaebaja täitis 19.05.2016.a ettekirjutuse sulgeda hoone esimese korruse akna- ja ukseavad. Asjakohatud on väited, et alates 09.12.1997 on kaebajal olnud piisavalt aega ja võimalusi oma ehitis valmis ehitada. Kaebajale pole selgitatud õiguslikku olukorda, mille järel oleks ta saanud ehitise rekonstrueerimiseks taotleda ehitusluba. Vastustaja on käitunud kaebajaga kavaldavalt
ja olnud aastaid tegevusetu. Kaebajale oleks tulnud selgitada seadusest tulenevaid võimalusi ning anda talle võimalus ehitise lõpuni ehitamiseks või selle korda tegemiseks. Sõltumata sellest, kas kõnealust ehitist käsitada lagunenud või poolelioleva ehitisena, on kaebajal õiguspärane ootus, et tal võimaldatakse ehitise juurde maad erastada. Vastupidine tõlgendus rikub kaebaja omandiõigust ja on vastuolus põhiseadusega.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud korralduse ja vaideotsuse põhjenduste juurde. Vastustaja andis ehitise ajaloost järgmise ülevaate. Tegemist on 1951. aastal valminud hoonega, mis oli kasutusel lasteaiana. 1991. aastal alustati hoone rekonstrueerimistöödega, mis katkestati 1992. aastal (tl 34-36). Arhiivist on leitud vaid mõni rekonstrueerimise projekti osa (tl 38-45), projekti osadel puudub kohaliku omavalitsuse kinnitus. Erafirma Prodmarket omandas 18.10.1996 lõpetamata ehitusega hoone, lepingu punkti 11.3 kohaselt kohustus ostja ehituse lõpetama 01.02.1999 (tl 46-47). Kaebaja algatusel arvati 18.05.1999 punkt 11.3 lepingust välja (tl 49). Kaebaja põhjendas lepingu muutmise vajadust raske majandusliku olukorraga. Kaebaja avaldas, et ta on teostanud hoone rekonstrueerimise ja kapitaalremondi projekti eskiisiosa ning kohustub täitma kõik kavandatud tegevused erastatud hoonesse hotellikompleksi ehitamiseks esimesel võimalusel (tl 56-57). Menetluse käigus ei leitud Rahvusarhiivi Rakvere osakonnast, Narva Linnaarhiivist ja linnavalitsusest ehitise rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusluba. Ehitis ei vasta hoone tunnustele. Pärast rekonstrueerimise alustamist ei ole hoonet kasutatud. Hoonest on järel välisseinad ja korruste vahelaed. Katust ei ole (kolmandat korrust ja katust ei olnud lõpuni ehitatud). Ehitisel puuduvad aknad, seintelt on langenud suur osa krohvi ja müürid on jäänud ilmastikumõjudele kaitseta. Alates ehitise ostmise ajast, 1996 aastast ei ole ehitise seisukord paranenud. Vastustaja ei määranud hoone kordategemiseks tähtaega, kuna see oli ostmise ajal lõpetamata ehitusega hoone. Lõpetamata ehitist võib lõpuni ehitada, aga mitte korda teha. Kaebaja omandas poolelioleva ehitise. Kaebaja oli teadlik oma kohustusest hoone valmis ehitada ja on vastustajale 1999. aastal kinnitanud, et ta on koostanud eskiisprojekti ja kohustub hoone valmis ehitama. Vastustaja selgitas oma 08.02.2017 ja 28.08.2017.a kirjades, et maa erastamise menetluse jätkamiseks tuleb kaebajal esitada vastustajale ehitusluba. Kaebaja ei ole hoone valmisehitamiseks ehitusluba taotlenud. Kaebajal oli selleks võimalus olenemata sellest, et ta maa omanik ei olnud. Vastustaja järgis vaidlustatud korralduse andmisel Maa-ameti juhiseid. Kohtu seisukoht
5.MaaRS § 22 lg 1 alusel saab isik ostueesõigusega maad erastada ehitise omanikuna. MaaRS § 6 lg 3 ütleb, et ehitis selle seaduse tähenduses on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi, samuti lõpetamata ehitis. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. MaaRS § 6 lg 31 kohaselt ei käsitleta ehitisena muuhulgas lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised kõrvaldab omanik määratud tähtpäevaks. Tähtpäevaks kõrvaldamata ehitised muutuvad maareformi käigus maatüki oluliseks osaks. Riigikohus selgitas lahendi nr 3-3-1-5704 punktis 14 ning kohtupraktikas on seejärel läbivalt leitud, et MaaRS § 6 lg 31 kohaldamisel
ei ole nõutav kõigi kolme sättes nimetatud tingimuse – ehitis on lagunenud, ehitis on kasutusest välja langenud, ehitis kahjustab tunduvalt ümbrust või maastikupilti – üheaegne esinemine.
6.Vastustaja tugineb vaidlustatud korralduses sellele, et kaebajale ei kuulu MaaRS § 6 lg 3 tingimustele vastavat eset, s.o ehitist või lõpetamata ehitist. Vaidlust ei ole selles, et ehitis võeti esmaselt kasutusele 1951. aastal, hoone oli kasutusel lasteaiana, seda asuti ümber ehitama vabaaja- ja perekeskuseks (sh raamatukogu, kohvik, arvutisaal, kabinetid teenuste osutamiseks) 1991. aastal ning ümberehitustööd katkestati raha puudumisel 1992. aastal (vt ka tl 34-36, dokumendid on vene keeles, kuid nende sisu on eeltoodud osas kohtule arusaadav). Kaebaja ei ole kahtluse alla pannud ja tõenditega ümber lükanud vastustaja väidet, et pärast ehitise omandamist ei ole ta teinud mingeid hoone valmisehitamisele suunatud õiguslikke toimingud või ehitustöid. Vastustaja esitas kohtule 04.08.2015 teostatud paikvaatluse fototabeli (tl 58-61). Fotodelt nähtub, et ehitisel on välisseinad ning vähemalt osaliselt vahelaed ja sisemised vaheseinad (need puuduvad näiteks fotol 9). Puudub katus, aknad, välis- ja siseuksed. Mansardkorruse ehitus tundub olevat pooleli. Seintelt pudeneb krohv, siseruumides on põrandatel praht, mõnes ruumis paksu kihina (fotod 6, 8). Vastustaja esitas ka uuemad fotod hoonest (tl 95-97). Nendelt nähtub, et esimese korruse akna- ja ukseavad on kinni müüritud, muus osas on ehitise seisukord jäänud samaks.
7.MaaRS § 6 lg 3 praegu kehtiv redaktsioon nõuab, et ehitis peab olema terviklik asi. Maa erastamise avalduse esitamise ajal ehk 09.12.1997 kehtinud redaktsioonis sätestas MaaRS § 6 lg 3, et hoone või rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 38 tähenduses. Ka PES ning 01.01.2003 - 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 2 lg 1 sisustasid ehitise mõistet sarnaselt. Kaebajale ei kuulu terviklikku asja. Tegemist on ümberehitamise eesmärgil osaliselt lammutatud hoone seinte jt säilinud konstruktsioonielementidega.
8.Kohtu hinnangul ei saa kaebajale kuuluvat eset käsitleda ka lõpetamata ehitisena MaaRS § 6 lg 3 tähenduses. Vaidlust ei ole selles, et ehitis oli kunagi kasutusel ning omanik lammutas selle 1991. aastal osaliselt eesmärgiga ehitis põhjalikult ümber ehitada. Ehitise kavandatav uus kasutusotstarve oli vabaaja- ja perekeskus. Ehitamiseks koostati ehitusprojekt, mis on osaliselt säilinud. Kohus ei võta lõplikku seisukohta selles, kas algselt ehk 1991-1992 aastal toimus ehitamine õiguslikul alusel. See võis nii olla. Ehitusprojekti on koostanud Eesti NSV Narva linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee projekteerimisbüroo ning projektil (tl 38) on büroo juhi allkiri ja büroo pitser. 21.08.1991 jõustunud ja kuni 17.06.1993 kehtinud Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kohaliku omavalitsuse aluste seaduse § 6 lg 1 p 3 nimetas kohaliku omavalitsuse organite hulgas linnavalitsust (linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee). See tähendab, et täitevkomitee projekteerimisbüroo kinnitatud projekt võis kujutada endast õiguslikku alust ehitamiseks tol ajal kehtinud õigusnormide kohaselt.
9.See, kas ümberehitus toimus 1991-1992 aastal õiguslikul alusel, ei oma praeguses vaidluses määravat tähendust. Ümberehitus katkestati 1992. aastal, pärast seda ei ole mingeid ehitustöid tehtud. Sh ei ole neid teinud kaebaja alates ehitise omandamisest 1996. aastal. Isegi kui 1990.
aastal oli olemas tolleaegsele õigusele vastav alus ehitamiseks, ei saa see olla praegu enam kehtiv. Kaebaja loobus 1990. aasta projekti elluviimisest. Kaebaja omandas vaidlusaluse ehitise kui vallasasja 18.10.1996 ehk ajal, mil ehitamise õiguslikud alused tulenesid 1995. aastal jõustunud planeerimis- ja ehitusseadusest. PES § 53 lg 1 alusel pidi ehitamiseks olema kohaliku omavalitsuse antud ehitusluba. Kohtuasja dokumentidest ei nähtu, et kaebaja oleks soovinud hoone valmis ehitada 1990. aastal koostatud ja kinnitatud projekti ning sellest tuleneva ehitusõiguse alusel. Kaebaja avaldusest (tl 56-57) tuleneb, et kaebaja kavatses rajada hotelli ja oli koostanud selleks eskiisprojekti. Puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks lähtuvalt sellest projektist taotlenud ehitusluba. 2016. aastal oli aga kaebajal kavas rajada hoopis mänguväljak (tl 87). Kaebaja ei ole tõendanud ühtegi toimingut, mida ta oleks teinud ehitusõiguse omandamiseks, sh ehitusloa saamiseks. Õige ei ole kaebaja väide, et tal ei olnud võimalik ehitusluba taotleda, kuna ta ei olnud ehitise aluse maa omanik. PES § 53 lg 1 küll sätestab, et kohalik omavalitsus annab ehitusloa kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. Kuid PES § 70 lg 1 alusel kohaldati seda seadust ka ehitise kui vallasasja ning selle omaniku või valdaja suhtes. Vaidlusalune ehitis oligi tsiviilkäibes vallasasjana ja kaebaja oli ehitise kui vallasasja omanik. Lõpetamata ehitisena ei saa käsitleda objekti, mille kohta puuduvad kehtivad ehitusõigust andvad dokumendid, mis on toimikus olevatel fotodel näidatud seisukorras ja kus praegune omanik ei ole rohkem kui 23 aastat ehitustöid teinud. Kokkuvõttes on vastustaja õigesti leidnud, et kaebajale ei kuulu eset, mis annaks talle õiguse maad ostueesõigusega erastada.
10.Kuni 13.07.2017 sätestas MaaRS § 6 lg 3, et ehitisega võrdsustatakse ehitise püstitamiseks seaduslikus korras välja antud ehitusluba. Samal ajal nägi MaaRS § 6 lg 31 ette, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks, tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Muudatused, millega kadus võimalus erastada maad ehitusloa alusel ning võimalus lagunenud ehitis korda teha, viidi maareformi seadusse sisse „Maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tuleneva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega“. Seaduse seletuskiri (eelnõu 432 SE, kättesaadav Riigikogu kodulehel) põhjendab mõlemat muudatust sarnaselt: maareformi senise 25 aasta jooksul on isikul olnud piisavalt aega ja võimalusi väljaantud ehitusloa alusel ehitise püstitamiseks või ehitise korrastamiseks, samuti on see aeg olnud piisav maa erastamise lõpule viimiseks. Kui isik ei ole aastate jooksul realiseerinud oma õigust ehitada, siis kaalub avalik huvi maareformi lõpetamiseks üles isiku ootuse, et õiguslik olukord ei muutu. Samuti kui isik ei ole pika aja jooksul oma ehitist korrastanud või kõrvaldanud, siis on ta lõplikult minetanud ka võimaluse erastamisõiguse taastamiseks. Vaidlustatud korralduse andmise ajal kehtinud õigusnormid ei andnud vastustajale enam võimalust määrata kaebajale tähtaeg ehitis lõpuni ehitada (kui sellise võimaluse olemasolu üldse möönda) või korda teha. Vastustajal oli võimalik otsustada üksnes selle üle, kas kaebajal on õigus maad ostueesõigusega erastada.
11.Kaebaja heidab vastustajale ette, et ta jättis ajal, mil see oli võimalik kaebajale ehitise kordategemise tähtaja määramata. Samuti ei selgitanud vastustaja talle õiguslikku olukorda, s.t seda, et kui kaebaja jätab ehitustööd lõpule viimata, siis kaotab ta maa erastamise õiguse.
Need kaebaja etteheited ei saa olla aluseks vaidlustatud korralduse tühistamisel. Kaebaja väitel on vastustaja jätnud tegemata menetlustoimingud. Riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 kohaselt ei tunnistata haldusakti kehtetuks, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Nagu eespool öeldud, ei ole vastustajal praegu enam mingil viisil võimalik teha otsust, millega kaebaja saab õiguse maa ostueesõigusega erastada. Kohus ei pea õigeks võtta lõplikku seisukohta, kas vastustajal oli eelnimetatud selgitamiskohus või kohustus määrata kaebajale ehitise kordategemiseks tähtaeg. Kui kaebaja leiab, et ehitise kordategemise tähtaja andmata jätmine või selgitamiskohustuse rikkumine on põhjustanud talle kahju, siis on kaebajal õigus esitada vastustajale kahju hüvitamise nõue. Küsimus sellest, kas vastustaja tegevusetus oli õigusvastane, lahendatakse lõplikult sellise nõude esitamise korral ja lahendamise käigus. Kohus siiski märgib, et nõustub pigem vastustajaga. Kuigi vastustaja ei ole praeguses vaidluses tõendanud, et ta juhtis enne 28.08.2017 (tl 82) kaebaja tähelepanu eelnimetatud riskidele, oli kaebajale siiski algusest peale teada, et tal tuleb hoone valmis ehitada. Kaebaja võttis sellise kohustuse hoone ostmisel (tl 46-47). Ka lepingu muutmist taotledes kinnitas kaebaja, et ta seda lõpptulemusena kindlasti teeb (tl 56-57). Vastustaja palus 08.02.2017 ehk ajal, mil maa erastamine ehitusloa alusel oli veel võimalik, kaebajal esitada ehitusloa (tl 81 pöördel). Kaebaja ei ole tõendanud, et vastustaja oleks andnud talle asjatult lootust, et maa erastamine on võimalik, või temaga kavaldanud. Ka Riigikohus on leidnud, et MaaRS pole ühelgi hetkel võimaldanud ostueesõigusega erastada maad lagunenud või kasutusest välja langenud ehitise juurde. Nõue, et ostueesõigusega erastamise õiguse saamiseks peavad maaüksusel asuvad ehitised olema korras ja sihtotstarbeliselt kasutatavad, on kehtinud kogu maareformi aja ja isikul pidi sõltumata kohaliku omavalitsuse tegevusest olema selge, et soodsatel tingimustel maa erastamiseks annavad õiguse vaid sihtotstarbeliselt kasutatavad ja korras hooned (Riigikohtu 26.06.2018.a otsus kohtuasjas 3-16-579/47, p 11, 13).
12.Vaidlustatud korralduse andmisel ei omanud tähtsust see, kas ehitis oli ohtlik või kas ja milliseid toiminguid on kaebaja teinud ehitise ohtlikkuse kõrvaldamiseks.
13.MaaRS § 38 lg 2 p 1, 3 ja 4 kohaselt on Maa-ametil õigus kontrollida riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse organi tegevust maareformi läbiviimisel ja teha talle ettekirjutusi ning anda selgitusi maareformiga seotud õigusakti rakendamisel. Maa-amet on praegusele vaidlusele eelnenud haldusmenetluses kolmel korral avaldanud seisukoha, et kaebajal ei ole maa ostueesõigusega erastamise õigust ning vastustajal tuleb erastamismenetlus lõpetada. Maa-amet leidis seejuures, et ehitist, mis varasemalt on vastanud MaaRS sätestatud hoone tunnustele ja on olnud kasutuses, kuid millel lagunemise või lammutamise tõttu puuduvad hoone tunnused ja hoonest on järele jäänud vaid osad (seinad), ei saa enam käsitada ehitisena MaaRS § 6 lg 3 tähenduses. Lagunenud ehitist ei saa käsitleda ka kui lõpetamata ehitist, sest ehitise lagunemise või lammutamise tulemusena ei muutu see uuesti pooleliolevaks ega lõpetamata ehitiseks (tl 67 pöördel). Eeltoodu toetab seisukohta, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane.
14.Kaebaja leiab, et MaaRS § 6 lg 3 ja 31 on alates 14.07.2017 kehtivas redaktsioonis vastuolus põhiseaduse §-ga 32. Kohus sellega ei nõustu. Küsimus nende sätete õiguspärasusest on kohtupraktikas juba korduvalt käsitlemist leidnud ning vastuolu põhiseadusega kohtud välja toonud ei ole. Sh leidis Riigikohus otsuse punktis 11 viidatud lahendis, et vajadus maareformi lõpetamiseks on piisav, et õigustada isiku ebavõrdset kohtlemist ning avalik huvi maareformi
lõpetamise vastu kaalub üles isiku soovi erastada maad soodustingimustel. Kohus jätab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamata.
15.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on vaidlustatud korralduse andmisel tuginenud õigetele asjaoludele ning esitanud kohased ja piisavad põhjendused. Korralduse andmisel ei toimunud menetluslikke rikkumisi, mis tooksid kaasa korralduse tühistamise. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
16.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
17.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.