Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
6.Määrus toimetatakse kätte pooltele.
Asjaolud
1.Osaühing Kõldu Lihakarn esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse järgmistes nõuetes: 1.1 tühistada Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) 09.10.2018.a kontrollakt nr 07-193-18/038. Alternatiivselt tuvastada, et kontrollaktis kaebajale tehtud ettekirjutused on täidetud (edaspidi koos nimetatud tühistamisnõue); 1.2 kohustada vastustajat esitama täitemenetluse 158/2018/1501 (edaspidi kohustamisnõue);
lõpetamise
avaldus
täiteasjas
1.3 keelata sunniraha rakendamine, sh sissenõudmise toimingute tegemine VTA kontrollaktide nr 07-193-18/010, 07-193-18/028 ja 07-193-18/038 alusel (edaspidi keelamisnõue).
2.Kohus lõpetas 14.01.2020.a määrusega menetluse tühistamisnõudes ja jättis kaebuse läbi vaatamata keelamisnõudes. Kohustamisnõude määras kohus läbivaatamisele kirjalikus menetluses, kohus määras ka otsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
3.Vastustaja teatas 29.01.2020 kohtule, et täiteasjas 158/2018/1501 on vastustaja 06.11.2019.a avalduse alusel täitemenetluse lõpetamise otsus tehtud 15.01.2020 (tl 127, 129). Vastustaja palus kohustamisnõude menetluse lõpetada.
4.Kaebaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kaebaja menetluskulud on kokku 2965 eurot, sh riigilõiv 105 eurot ja esindaja kulud (kulud õigusabile) 2860 eurot. Taotletav esindaja kulude summa ei sisalda käibemaksu. Esindaja osutas kaebajale õigusabi kokku 22 tunni ulatuses tunnitasuga 130 eurot: kaebuse koostamine 19 tundi ja kolme täiendava menetlusdokumendi koostamine 3 tundi. Esindaja on esitanud kaebajale arved (tl 122, 123). Kaebaja palus kohtul märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kaebaja leidis, et tühistamisnõudes oli menetluse lõpetamise kaasa toonud toimingute tegemine tingitud kaebuse esitamisest: kaebaja esitas kaebuse 08.11.2018 ning vastustaja luges kõik kaebajale tehtud ettekirjutused täidetuks 27.11.2018 toimunud objekti ülevaatamisel. Kaebaja nõue pidi vastustajale juba enne kaebust teada olema, sest kaebaja oli vastustajale esitanud kõik tõendid ettekirjutuste täitmise kohta. Kaebaja tõendite arvestamata jätmisel ja täitemenetluse alustamisel pidi vastustaja arvestama, et kaebaja pöördub nõudega kohtu poole. Menetluskulud tuleb kanda vastustajal. Keelamisnõude osas ei ole tuvastatud, kas kaebuse esitamise ajal puudus kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajale ei saa ette heita oma õiguste kaitseks keelamiskaebuse esitamist olukorras, kus kaebaja arvates oli tegemist õigusvastase ja tema õigusi rikkuva haldusaktiga. Seega on põhjendatud, et menetluskulud kannab vastustaja.
6.Vastustaja leidis, et keelamisnõude menetluskulud peab kandma kaebaja, kuna kohus jättis kaebuse läbi vaatamata. Nendes nõuetes, milles kohus menetluse lõpetas, peab kulud samuti kandma kaebaja. Kaebuses nõutud toimingute tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, vaid toimus 11.12.2018.a. kontrollaktiga nr 07-193-18/052 fikseeritud kontrolli tulemusena ja põhjusel, et pärast täitemenetluse alustamist selgus, et ettekirjutus, mille täitmata jätmise eest oli sunniraha rakendatud, oli täidetud. Vastustaja kannab ise oma menetluskulud ja ei esita kohtule taotlust kaebajalt hüvitise väljamõistmiseks vastustaja menetluskulude katteks. Kui kohus peaks jätma menetluskulud vastustaja kanda, siis vastustaja ei sea kahtluse alla kaebaja lepingulise esindaja tasu arvestamise aluseks olnud tunnitasu määra (130 eurot) põhjendatust, kuid palub kohtul hinnata, kas kaebaja menetluskulude nimekirjast nähtuv esindaja ülesannete täitmiseks kulunud aeg on mõistlik ja põhjendatud. Kohtu seisukoht
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Praegusel juhul on kaebaja taotletud toiming tehtud. Kohus tegi vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks ja toimingu tegemist tõendavad dokumendid kaebajale e-toimikus nähtavaks
30.01.2020. Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist tuvastamisnõudes (HKMS § 152 lg 2). Ka kohtule ei ole äratuntav, miks peaks see kaebaja õiguste kaitseks vajalik olema. Kohustamisnõude menetlus kuulub lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Eeltoodu tähendab, et kõigi käesoleva kohtuasja nõuete osas on menetlus lõppenud. Kohtuotsust ei tehta.
8.Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 90 eurot kuulub HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastamisele. Kaebajal tuleb teatada kohtule, millisele isikule ja kontole ta riigilõivu tagastamist soovib. Kohus tagastab riigilõivu pärast määruse jõustumist.
9.Menetluskulude jagamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusnormidest: - menetluse lõpetamise korral kannab reeglina menetluskulud kaebaja. Menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 4 ja 6); - kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kannab reeglina menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4).
10.Kaebaja esitas kolme nõuet sisaldava liitkaebuse, nõuded ei ole rahaliselt hinnatavad ning menetluskulud ei ole nõuete kaupa eristatavad. Keelamisnõude jättis kohus läbi vaatamata ning kohtu hinnangul puudub põhjendus jätta HKMS § 108 lg 4 kohaldamata.
11.Kahe nõude menetluse lõpetas kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja oli enne asja otsusega lahendamist kaebuse eesmärgi saavutanud. Pooled on eriarvamusel selles, kas kaebaja soovitud toimingute tegemine oli tingitud kaebuse esitamisest. Vaidluse nii-öelda põhidokumendiks on 09.10.2018.a kontrollakt nr 07-193-18/038, milles vastustaja tegi kaebajale ettekirjutused (tl 22-25). Kaebaja saavutas oma eesmärgi tänu sellele, et vastustaja teostas 27.11.2018 uue kontrolliobjekti hindamise ning koostas 11.12.2018 kontrollakti nr 07-193-18/052 (tl 79-83), mille järgi kõik puudused on kõrvaldatud. Sellega kaotasid kontrollaktis nr 07-193-18/038 tehtud ettekirjutused õigusliku mõju ning tekkis alus lõpetada sunniraha sissenõudmiseks algatatud täitemenetlus. Kaebaja esitas kaebuse 08.11.2018, kuid kohus võttis selle menetlusse 27.11.2018. Kohus edastas kaebuse menetlusse võtmise määruse vastustajale e-kirjaga 27.11.2018 kell 13.13 ning vastustaja kinnitas määruse kättesaamist 28.11.2018 (tl 69). Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et vastustaja oleks kaebuse esitamisest teada saanud varem. Üksnes sellest, et poolte vahel on vaidlusi, ei saa järeldada kaebuse esitamist kohtule. Kaebaja teatas vastustajale puuduste kõrvaldamisest enne 09.10.2018.a ettekirjutuste tegemist, kuid pooltel on vaidlus selle üle, kas vastustaja on kõik kaebaja teated kätte saanud. Eeltoodu tähendab, et vastustaja sai kaebuse esitamisest teada pärast seda, kui oli toimunud kontrolliobjekti uus ülevaatus, kuid enne seda, kui vastustaja koostas kontrollakti, milles ta hindas puudused kõrvaldatuks.
12.Kohtul puudub võimalus kindlaks teha, kas ja kui suures ulatuses olid 11.12.2018.a kontrollaktis fikseeritud järeldused tingitud kaebuse esitamisest. Selline mõju on võimalik. Kohtuasja dokumentidest nähtuvad poolte pikaajalised erimeelsused selle üle, kas kaebaja tegevus vastab õigusaktide nõuetele või mitte. Vastustaja väidetud puudused kanduvad edasi ühest kontrollist teise (tl 9-21) ning kaebuse esitamisele järgnenud kontrollakt on kohtu
käsutuses olevatest ainus, kus kõik varasemad puudused on loetud kõrvaldatuks. Kaebaja on olnud vastustajaga eriarvamusel selles, kas vastustaja on puudused kindlaks teinud õigesti (tl 35-36). Vandeadvokaadi vahendusel kaebusena vormistatud ja kohtule esitatud kaebaja argumendid vaidlusaluste puuduste kohta võisid avaldada mõju vastustaja otsustustele. Kohustamisnõude puhul on kaebuse esitamise mõju vastustaja toimingutele aga selgelt näha. See, et sunniraha sissenõudmise alus on ära langenud ja täitemenetlus tuleb lõpetada, selgus vastustajale 11.12.2018.a kontrollaktist. Samas 28.12.2018.a vastuses kaebusele vaidles vastustaja kohustamisnõudele vastu. Vastustaja nõustus 31.01.2019.a kompromissiavalduses täitemenetluse lõpetama ning esitas täitemenetluse lõpetamise avalduse alles 06.11.2019.
13.Kokkuvõttes lähtub kohus menetluskulude jaotuse määramisel sellest, et keelamisnõude puhul on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus, kohustamisnõude puhul vastustaja kohustus ning tühistamisnõude osas võis kaebuse esitamine kaebaja eesmärgi saavutamisele vähemalt osaliselt kaasa aidata. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.
14.Kohus peab kaebajale osutatud õigusabi mahtu 22 tundi vajalikuks ja põhjendatuks. Kaebus hõlmas erinevaid õigusvaldkondi (toiduhügieen, riiklik järelevalve, Euroopa Liidu õigus, sunniraha) ja mitmeid omavahel läbi põimunud vastustaja ettekirjutusi. Kohus küsis menetluse käigus pooltelt seisukohti. Jagatavateks menetluskuludeks on seega esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ja esindaja kulud 2860 eurot (ei sisalda käibemaksu), kokku 2875 eurot. Sellest tuleb kaebaja kasuks välja mõista 1/2 ehk 1437,50 eurot.
15.Kohus ei pane vastustajale kohustust tasuda menetluskuludelt viivist. Halduskohtumenetlust reguleerivad õigusnormid ei näe sellist viivist ette. HKMS § 1 lg 3 alusel kohaldatakse halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku HKMS-is sätestatud juhtudel. Sätet, mis võimaldaks kohaldada viivise kohaldamist sätestavat TsMS § 177 lg 4, HKMS-is ei ole.
(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.