Hereford OÜ kaebus Põllumajandusameti 13. novembri 2018. a mahepõllumajanduse tõendava dokumendiga nr 182038 ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
25.veebruari 2019. a otsusega nr 12-6/19/439 seoses tekitatud kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Hereford OÜ kaebus hüvitamisnõude osas.
2.Hereford OÜ-l teatada, kellele ning millisele arvelduskonto numbrile riigilõiv summas 15 eurot tagastada.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajandusamet (PMA) väljastas 13. novembril 2018 Hereford OÜ-le (kaebaja) mahepõllumajanduse tõendava dokumendi nr 182038 (PMA tõendav dokument nr 182038).
2.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) jättis 25. veebruari 2019. a otsusega nr 12-6/19/439 (PRIA otsus nr 12-6/19/439) rahuldamata kaebaja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse, nõudis kaebajalt tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 2 755,62 eurot, kohustas kaebajat maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemise päevast ning otsustas tasaarvestada tagasimaksmata toetusraha mistahes PRIA makstava toetusmaksega, millele kaebajal tekib õigus seoses PRIA-le esitatud toetustaotlustega alates otsuse tegemisest.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 11. oktoobril 2019 kaebuse, mida täiendas
4.novembril, 12. detsembril ja 13. detsembril 2019. Kaebaja palub osaliselt tühistada PMA tõendav dokument nr 182038, viia dokument vastavusse PMA 18. juuli 2018. a mahepõllumajanduse kontrolli protokolliga nr KP_1813693, tühistada PRIA otsus nr 12-6/19/439, rahuldada kaebaja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlus või
3-19-1909 alternatiivselt tuvastada PMA tõendava dokumendi nr 182038 ja PRIA otsuse nr 12-6/19/439 õigusvastasus. Samuti palub kaebaja hüvitada kahju. Kaebaja palub tühistamiskaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
4.Tallinna Halduskohus andis 15. detsembri 2019. a määrusega haldusasja üle kohtualluvuse järgi Tartu Halduskohtule.
5.Tartu Halduskohus tagastas 7. veebruari 2020. a määrusega kaebuse PRIA otsuse nr 12-6/19/439 tühistamisnõude ja tuvastamisnõude, PRIA kohustamisnõude ja PMA tõendava dokumendi nr 182038 tuvastamisnõude osas (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas haldusasja nr 3-19-1909 menetluse PMA tõendava dokumendi nr 182038 tühistamisnõude ja PMA kohustamisnõude osas (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse hüvitamisnõude osas käiguta ning andis kaebajale haldusasja edasi menetlemise osas seisukoha esitamiseks ja hüvitamisnõude puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (resolutsiooni p 3). Kohus märkis, et kui kaebaja soovib haldusasja edasi menetlemist, tuleb tal sellest kohut teavitada. Samuti tuleb tal selgitada, kas talle tekitas kahju PRIA või PMA või mõlemad haldusorganid ning milles talle tekkinud kahju seisneb. Ühtlasi tuleb kaebajal esitada kahju tekkimise kohta tõendid. Lisaks tuleb kohtule teatada nõutava hüvitise suurus, tasuda vastavalt nõutava hüvitise suurusele juurde riigilõiv ning teatada, millises menetlusvormis kaebaja asja arutamist soovib.
6.Kaebaja esitas kohtule 20. veebruaril 2020 taotluse hüvitamisnõude puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks kuni 2. märtsini 2020, mille kohus
7.Tartu Halduskohus edastas kaebajale 21. veebruaril 2020 ning teistkordselt 27. veebruaril 2020 Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2020. a määruse elektronposti aadressile, millelt varasemalt oli kaebaja kohtudokumente kätte saanud. Ühtlasi tegi kohus määruse 21. veebruaril 2020 kaebajale nähtavaks ja kättetoimetatavaks avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu. Tartu Halduskohtu kohtuistungi sekretär helistas 3. märtsil 2020 kaebaja seaduslikule esindajale, kes lubas Tartu Halduskohtu määruse kättesaamise kohta saata kinnituse sama päeva jooksul. Kohtuistungi sekretär helistas kaebaja seaduslikule esindajale uuesti kolm korda 4. märtsil 2020, kuid kaebaja esindaja telefonile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
9.Tartu Halduskohus andis 7. veebruari 2020. a määrusega kaebajale hüvitamisnõude puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva arvates määruse kättesaamisest. Kaebaja kinnitas määruse kättesaamist 10. veebruaril 2020, kaebuselt puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas kulgema
11.veebruaril 2020 ning puuduste kõrvaldamise tähtpäev oli 20. veebruar 2020. Kaebaja esitas puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja viimasel päeval kohtule tähtaja pikendamise taotluse ning kohus pikendas 21. veebruari 2020. a määrusega tähtaega 2. märtsini 2020. Kuigi kaebaja ei ole kohtule saatnud kirjalikku kinnitust viimati nimetatud määruse kättesaamise kohta, on selge, et kaebaja on määrusest ning selle sisust teadlik. Kaebaja sai Tartu Halduskohtu
21.veebruari 2020. a määrusest teada hiljemalt 3. märtsil 2020, mil talle helistas Tartu
3-19-1909 Halduskohtu kohtuistungi sekretär. Kui lugeda, et kaebaja ei ole Tartu Halduskohtu
21.veebruari 2020. a määrust kätte saanud, pidi ta ka sel juhul teadma, et kui kohus tema
20.veebruari 2020. a taotluse rahuldab, tuleb tal puudused kõrvaldada hiljemalt 2. märtsil 2020. Samuti, kui kaebaja oleks arvanud, et tema tähtaja pikendamise taotlust ei rahuldatud, oleks ta pidanud eeldama, et hüvitamisnõude puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg möödus juba
20.veebruaril 2020.
10.Kuigi kaebaja on teadlik, et kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg on möödunud ning tal on olnud piisavalt aega kohtu poole pöörduda, sh ka pärast 21. veebruari 2020. a määrusest teadasaamist 3. märtsil 2020, ei ole ta käesoleva määruse tegemiseni hüvitamisnõude puuduseid kõrvaldanud ega puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega palunud. Arvestades, et kohus on aktiivselt haldusasja menetluse jätkamiseks tegutsenud, kuid kaebaja ei ilmuta huvi asja menetlemise vastu, ei pea kohus vajalikuks kaebajale omal algatusel uuesti täiendavat tähtaega hüvitamisnõude puuduste kõrvaldamiseks määrata.
11.Kaebaja ei ole kohtule teatanud, milline haldusorgan talle kahju on tekitanud ning milles talle tekkinud kahju seisneb (HKMS § 38 lg 1 p-d 2, 7-8). Samuti ei ole kaebaja kohtule teatanud nõutava hüvitise suurust ning tasunud sellest tulenevalt juurde riigilõivu (HKMS § 38 lg 2, § 39 lg 1 p 4). HKMS § 2 lg 3 sätestab, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Seega on kaebaja ainuõigus määrata kaebuse nõude ulatus ning kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Lisaks, kuna kaebaja ei ole märkinud, millises summas ta kahju hüvitamist soovib, ei ole kohtul võimalik kindlaks määrata juurde tasumisele kuuluva riigilõivu suurust. Riigilõivu tasumine või selle tasumisest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks vältimatuks eelduseks. Kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, ei ole võimalik seda menetleda.
12.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Hereford OÜ kaebuse hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, v.a juhul, kui see toimub sama seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, on kaebajal õigus tagasi saada ka tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Kaebaja eest on riigilõivu tasunud Miniproject OÜ ning kohtule ei ole teada kaebaja arvelduskonto number. Seetõttu tuleb kaebajal kohtule teatada, kellele ning millisele arvelduskonto numbrile riigilõiv tagastada (HKMS § 104 lg 8). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (HKMS § 104 lg 81).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.