lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2335/11

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 13.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-2335/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1321
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2020. a, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2335

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 02.11.2016 otsuste nr 1402874 ja 1402878 ning 14.12.2016 vaideotsuse nr 1.111/1256 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata isiku avaldused uuesti läbi

RESOLUTSIOON

1.Keelata kaebajal ja tema esindajal tutvuda Sotsiaalkindlustusameti 12.02.2020 vastusega vaidlustatud haldusaktide osas ja saada sellest ärakirju.
2.Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
3.Lõpetada haldusasja menetlus.
4.Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv.
5.Edastada määrus teadmiseks Sotsiaalkindlustusametile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.02.11.2016 otsusega nr 1402874 tuvastas Sotsiaalkindlustusamet (SKA) kaebajal püsiva töövõime kaotuse 30% (2014. aastal oli kaebaja töövõime kaotus 40%) ning 02.11.2016 otsusega nr 1402878 ei tuvastanud puude raskusastet ja lisakulusid. 02.11.2016 otsusest tulenevalt ei maksta kaebajale enam töövõimetuspensioni 148,98 eurot kalendrikuus. Kaebaja esitas 02.11.2016 otsuse peale vaide, mille SKA jättis 14.12.2016 otsusega rahuldamata. Kaebaja esitas 12.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 14.12.2016 vaideotsuse nr 1.1-11/1256 tühisuse tuvastamiseks ja SKA kohustamiseks asja uuesti läbi vaatama.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus jättis kaebuse 20.12.2019 käiguta. Kohus selgitas vaideotsuse vaidlustamise korda, tühisuse tuvastamise ja tühistamise nõudeid ning kaebetähtaja ennistamist. Kohus andis 06.01.2020 kaebajale võimaluse oma seisukohta täpsustada, kuna kohtule nähtuvalt sisaldab vaideotsus vaidlustamise korda.
3.Kaebaja seisukohad pärast kaebuse käiguta jätmist on kokkuvõtlikult järgmised: - Kaebaja vaidlustab ka vaideotsusele eelnenud otsuseid. Kaebaja taotleb otsuste tühistamist ja tema avalduste uuesti läbi vaatamist. - Haldusaktidele ei ole lisatud allkirjastamise õigust kinnitavaid volitusi. Haldusaktid on koostaja allkirjata ega sisalda märget, et need oleksid allkirjastatud digitaalselt. Haldusaktidest ei nähtu kaalutlusõiguse rakendamist. 1(3)

- Vaideotsuses puudub vaidlustamisviide. Kaebaja sai vaideotsuse kätte vahetult pärast selle tegemist s.o 15. või 16. detsembril 2016. Pärast kohtunõuet täiendas kaebaja, et vaidlustamisviites on märkimata konkreetse kohtu nimi ja aadress. Kuna kaebaja oli saanud õnnetusjuhtumis kannatada ja seetõttu oli ta erilises psüühilises seisundis, tuleks kaebetähtaeg erakorralise initsiatiivi alusel vastustaja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks ennistada.

4.Kohus küsis Sotsiaalkindlustusametilt vaidlustatud otsuseid ja vaideotsust allkirjastatud kujul. Sotsiaalkindlustusamet esitas vaidlustatud otsused krüpteeritult, kuna ametnik on ühes digiallkirja konteineris allkirjastanud üle mitmekümne otsuse. Sealjuures nähtub otsuste failide pealkirjadest isikute nimed ja isikukoodid. Sotsiaalkindlustusamet edastas eraldi samuti digitaalselt allkirjastatud vaideotsuse.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Selleks, et kontrollida, kas asjas tuleks tühistamisnõuet siiski kaebaja eesmärki ja väidetavalt haldusaktide allkirjastamata jätmise tõttu siiski käsitleda tühisuse tuvastamise nõudena (vt Riigikohtu 22.02.2006 otsus nr 3-3-1-71-05), küsis kohus Sotsiaalkindlustusametilt (SKA), kas need otsused on siiski allkirjastatud. SKA edastas kohtule digitaalselt allkirjastatud otsused, kuid kohus leiab, et neid ei ole HKMS § 88 lg 2 alusel võimalik kaebajale tutvustada. Kaebaja suhtes tehtud haldusaktid on samas digitaalses konteineris koos kümnete teiste otsustega, mis on tehtud teiste isikute suhtes. Kohtul ei ole samuti võimalik anda kaebajale tutvumiseks üksnes digikonteineri kinnituslehte, kuna selles on loetletud kõik samas konteineris olevad otsused ning nende otsuste pealkirjad sisaldavad nii teiste isikute nimesid kui ka isikukoode. HKMS § 88 lg 2 alusel võib piirata menetlusosalise toimikuga tutvumise õigust, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest toimikuga tutvuda. Kohus leiab, et asjas esineb HKMS § 79 lg 1 p 3 toodud huvi ehk see on vajalik muu isiku eraelu kaitseks. Kaebaja väited keskenduvad üksnes sellele, et otsus on allkirjastamata. Kaebaja õigus veenduda allkirja olemasolus ei ole kaalukam kümnete teiste isikute huvist hoida enda teada, et SKA on nende suhtes teinud haldusakti. Sotsiaalkindlustuse valdkonna asjad on reeglina inimese jaoks erakordselt tundlikud ja selle teabe avaldamiseks kaebajale peaks kaebajal olema täiendav huvi lisaks allkirja olemasolus veendumisele. Kaebaja on enda suhtes tehtud haldusakti varem saanud ning selle kohtule esitanud ning seega ei takista selle otsuse tutvustamata jätmine ka kaebaja õigust viibida oma kohtuasja arutamise juures. Kaebajal on võimalik taotleda kohtu järelduse kontrollimist allkirja olemasolu või puudumise kohta kõrgema astme kohtult.
6.Kaebaja on esitanud otsuste tühistamise ja avalduste uuesti läbivaatamiseks kohustamise kaebused. Kaebaja on ise selgitanud, et sai vaideotsuse kätte vahetult pärast selle tegemist 15. või 16. detsembril 2016. aastal (02.01.2020 seisukoha p 7). HKMS § 47 lg 2 kohaselt tuleb kaebus esitada 30 päeva jooksul pärast vaideotsuse saamist. See tähtaeg on lõppenud hiljemalt 2017. aasta jaanuaris ehk ligikaudu 3 aastat enne kaebuse esitamist. Kuna kaebetähtaega on ületatud, esineb alus menetluse lõpetamiseks (HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3).
7.Kohus saab kaebetähtaja ennistada, kui selleks on mõjuv põhjus (HKMS § 71 lg 1). Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus (HKMS § 150 lg 1). Riigikohus on ennistamise alusena käsitlenud ka vaidlustamisviite puudumist (20.03.2006 määrus nr 3-3-1-16-06). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja oli haldusaktide alusel võimeline esitama vaide ning vaideotsuses on vaidlustamisviide toodud. Ainuüksi asjaolu, et vaidlustamisviites ei ole toodud halduskohtu aadressi, ei saanud tuua kaasa kaebuse esitamisega viivitamist ligikaudu 3 aastat. Vaidlustamisviites on välja toodud, et kaebus tuleb esitada juba 30 päeva jooksul. Selle aja jooksul peab isik olema võimeline välja selgitama ükskõik millise halduskohtu asukoha. Juhul, kui kaebus esitatakse valele halduskoh2(3)

tule, edastab kohus kaebuse alluvusjärgsele kohtule (HKMS § 10). Kirjaliku kaebuse võib toimetada ükskõik millisesse Eesti haldus- või maakohtu kohtumajja. Kohus edastab kaebuse koos lisadega viivitamata kohtule, kellele asi allub (HKMS § 40 lg 2). Ka juhul, kui kaebaja oleks ekslikult adresseerinud kaebuse maakohtule, oleks maakohus selle edastanud halduskohtule või selgitanud kaebuse tagastamisel halduskohtusse pöördumise võimalust. Ka õigustoimingutes täiesti kogenematu isik ei saa eeldada, et tal on õigus pöörduda kohtusse piiramatu aja jooksul. Vaideotsuse saamisest möödunud aega arvestades on mistahes mõistlik aeg, mil isik oleks pidanud selgeks tegema vaidlustamise korra, möödunud. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et tal on mingi eriline psüühiline seisund, mis kestis viimased kolm aastat, mille tõttu ei olnud tal võimalik varem kaebust esitada. Kaebaja on oma psüühilist seisundit põhjendanud üksnes algse tööõnnetusega. Nagu nähtub materjalidest, oli kaebaja võimeline esitama pärast õnnetust SKA-le vaide. Kaebaja ei ole põhjendanud, et tal oleks pärast vaideotsuse saamist tervis halvenenud sedavõrd, et kohtule kaebuse esitamine ei olnud 3 aasta jooksul võimalik. Seadus ei anna kohtule võimalust kaebetähtaeg ennistada juhul, kui kaebuse hilinemiseks puudus mõjuv põhjus, kuid isik võib olla erakordselt kannatanud. Kohus ei välista juhtumeid, et kaalutlusõiguse alusel on kohtud kaebetähtaja ennistanud juhul, kui kaebetähtaja ületamine on vähene, üksnes mõne päeva või nädala võrra. Ligikaudu 3 aastat ületatud kaebetähtaja ennistamine mõjuva põhjuse puudumisel on otseses vastuolus seadusega, rikkudes sellega õiguskindlust. Nii haldusakti andja, adressaadi kui ka avalikes huvides on, et haldusaktide kehtivuse ja vaidlustamise võimaluste osas saabub seaduses sätestatud ajal õigusrahu. Seadusandja on võimaldanud seda õigusrahu murda üksnes juhtudel, kui isikul ei olnud võimalik tähtaegselt kohtusse pöörduda. Käesolevas asjas neid asjaolusid ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamata ja lõpetab haldusasja menetluse (HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3.

8.Kohus ei tee kaebajale samuti ettepanekut minna tagasi tühisuse tuvastamise nõudele, kuna selle nõudega ei ole ilmselgelt võimalik saavutada kaebaja eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2). Haldusakti tühisuse alused on loetletud HMS § 63 lg-s 2. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Ka kaebaja väited võimaliku sisepädevuse rikkumise ja volituste puudumise kohta ei ole haldusakti tühisuse alused. Sisepädevuse (HMS (HMS) § 8 lg 2) rikkumine haldusakti andmisel ei too kaasa haldusakti tühisust. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kui haldusakti on haldusorgani nimel alla kirjutanud ametnik, kellel puudub selleks volitus, ei tähenda see, et haldusakti ei ole andnud pädev haldusorgan. Tegemist on menetlusveaga, mille esinemisel tuleb HMS § 58 alusel hinnata, kas vastav rikkumine mõjutas asja otsustamist (Riigikohtu 24.04.2018 määruse nr 3-17-725 p 20). Kohus on samuti kontrollinud, et vaidlustatud haldusaktid ja vaideotsused on allkirjastatud haldusaktides näidatud isikute poolt. Seega esine ka tühisuse tuvastamise alust Riigikohtu otsuse nr 3-3-171-05 alusel.
9.Kohus tagastab kaebajale HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel kaebuselt tasutud riigilõivu. Kuna määrus puudutab ka SKA õiguseid, st toimikuga tutvumisest keelamise osas, edastab kohus määruse teadmiseks ka SKA-le. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma tegeliku töövõimetuse ja puude raskusastme kohta argumente ja tõendeid uuesti esitada korduvekspertiisi taotlemisel 2021. aastal.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja