3-19-2233 X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks tagastama 15.10.2019 hoiatuse nr 1912899/00003-3 alusel tasutud sunniraha (6000 eurot). Kaebaja – X, volitatud esindaja Madis Truber Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb
Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13.03.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) algatas aadressil Tanuma tn 32, Tallinn (katastritunnus 78401:101:0617) asuva kinnistu suhtes riikliku järelevalvemenetluse seoses asjaoluga, et kinnistul on alustatud hoone püstitamise ehitustöödega, kuid nõutav dokumentatsioon selle kohta puudub. Tanuma tn 32 kinnistu omanik on X.
2.TLPA koostas X 03.01.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00003 (tl 7-8), millega kohustati peatama Tanuma tn 32 kinnistul kõik ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 03.01.2019 (nõue 1) ning ehitustöid on lubatud jätkata/teostada üksnes pärast nõuetekohase ehitusprojekti kinnitamist ameti poolt ja ehitusloa väljastamist või ehitusteatise registreerimist (nõue 2). Ettekirjutuses hoiatati, et ettekirjutuse mis tahes nõude täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 1500 eurot ettekirjutuse adressaadi suhtes.
3.TLPA poolt 25.03.2019 Tanuma tn 32 kinnistul teostatud paikvaatluse käigus tuvastati, et ehitustöid on kinnistul jätkatud, kuigi ehitustööde teostamiseks puudus nõutav dokumentatsioon. TLPA rakendas 26.03.2019 hoiatusega nr 1912899/00003-1 ettekirjutuses määratud sunniraha 1500 eurot. Ühtlasi hoiatati, et ettekirjutuse jätkuva mittetäitmise eest on uus sunniraha määr 3000 eurot. X tasus 1500 euro suuruse sunniraha 02.04.2019.
4.X saatis 29.03.2019 TLPA-le taotluse, milles palus luba teostada ehitise konserveerimisega seotud ehitustööd ning teatas, et Tanuma tn 32 ehitusobjektil peatatakse ehitustegevus alates 08.04.2019 (tl 52). TLPA teostas 29.04.2019 Tanuma tn 32 kinnistul paikvaatluse, mille käigus tuvastati, et ehitis on täies ulatuses kaetud koormakattega (nähtav üksnes ukseava). TLPA teavitas 30.04.2019 e-kirjaga ettekirjutuse saajat, et loeb konserveerimistööd lõpetatuks ning juhtis tähelepanu, et ehitustööde jätkamine/teostamine ei ole lubatud ja ehitustööde jätkamisel rakendatakse 26.03.2019 hoiatuses nr 1912899/00003-1 märgitud sunniraha 3000 eurot (tl 53).
5.TLPA teostas 24.07.2019 Tanuma tn 32 kinnistul paikvaatluse, mille käigus tuvastati, et ehitustöid on jätkatud ning ka paikvaatluse teostamise ajal teostati ehitustöid (kipslagede ehitus, maalritööd, põrandate tasandamine seguga, seinte tasandamine jne). Hoonele on paigaldatud aknad ja uksed, kinnistu territooriumil on tehtud kaevetöid ja rajatud kanalisatsioonitorustik koos vahekaevudega. TLPA 24.07.2019 hoiatusega nr 1912899/00003-2 rakendati X suhtes 26.03.2019 hoiatusega nr 1912899/00003-1 määratud sunniraha 3000 eurot, kohustades tasuma see hiljemalt 31.07.2019. Ühtlasi hoiatati, et ettekirjutuse jätkuva mittetäitmise eest on uus sunniraha määr 6000 eurot (tl 11-12).
6.TLPA teostas 15.10.2019 Tanuma tn 32 kinnistul paikvaatluse, mille läbiviimisel tuvastati, et ehitustegevus on jätkunud: hoonele on paigaldatud osaliselt voodrilaudis, paigaldatud on katuse parapetiplekk, juurde on ehitatud terrass, kinnistul on tehtud haljastus ja rajatud unikivist juurdepääsuteed (15.10.2019 paikvaatluse akt, tl 67-69). TLPA 15.10.2019 hoiatusega nr 1912899/00003-3 rakendati X suhtes sunniraha 6000 eurot (tl 14-15). X tasus sunniraha hoiatuses määratud tähtaja jooksul (tl 16).
7.X esitas Tallinna Halduskohtule 29.11.2019 kaebuse, milles palus kohustada TLPA-d 15.10.2019 hoiatusega rakendatud ja kaebaja poolt tasutud sunniraha (6000 eurot) tagastama.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebuse (viimati täiendatud 24.01.2020) põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad: 1) Kaebaja on 29.03.2019 ja 04.04.2019 taotlenud luba teostada Tanuma 32 objektil konserveerimiseks vajalikud tööd. Vastustaja poolt projekteerimistingimuste väljastamisega viivitamise tulemusena on konserveerimisel kasutatud lahendused oma kaitsevõime ammendanud ning kaebaja oli sunnitud tegema täiendavaid töid. Arvestades Eesti kliimat, on objekti kilega kinni katmisel lühiajaline mõju ning mõne kuu möödudes muutuvad kiled räbalateks ega kaitse välismõju eest. Kahju vältimiseks ladus kaebaja seina soojustusvilla, paigaldas tuulekile ja fassaadilaua. TLPA 15.10.2019 hoiatuses viidatud tegevuste, s.o voodrilaudise paigaldamise, katuse parapetipleki paigaldamise ja terrassi ehitamise, näol on tegemist töödega, mille eesmärgiks oli tõkestada ehitise hävimine (seinaplokkide murenemine ja siseruumide niiskuskahju). Vastasel juhul oleks Bauroc kividest seinad saanud niiskuskahjustusi, murenenud ja kuulunud lammutamisele. Kaebaja eeldas, et tohib teha töid, mis on seotud kahju ära hoidmisega ega arvanud, et peab konserveerimise jätkamise eraldi kooskõlastama. Kaebaja lõpetas paikvaatluse ajal pooleli olnud tööd, kui sai teada, et tegemist ei ole konserveerimistöödega.
2(6)
2) Hoiatuses viidatud terrassi juurdeehitamine, haljastuse rajamine ja unikivist juurdepääsuteede rajamine ei ole ehitusloakohustuslikud ning sellise tegevuse eest ei saa kaebaja suhtes sunniraha rakendada. 3) Sunniraha rakendamine ei ole proportsionaalne ja põhjendatud. Vastustaja eirab asjaolu, et ehitusloa saamisele suunatud menetlus on veninud haldusorgani poolt kohustuste rikkumise ja tähtaegade eiramise tõttu. Vastustaja on projekteerimistingimuste väljastamise seostanud ebamõistliku, õigusliku aluseta ja ebaselge kohustusega kaebajale Tanuma tänava ja Tuluste tänava vahelise ühendustee rajamisega. Kuigi formaalselt on ehitusluba puudu, peab sunniraha rakendamise üle otsustamisel kaaluma ka muid asjaolusid. Esiteks seda, et kaebaja poolt on teostatud tööd, mis oma olemuselt on konserveerimine suurema kahju vältimiseks ja teiseks, et kujunenud olukorras on teatav süü ka vastustaja tegevusetusel. Kui vastustaja oleks 06.07.2019 projekteerimistingimused väljastanud, siis oleks kaebajal olnud võimalus ehitusloa saamiseks nõuetekohase ehitusprojekti alusel ning kaebajale ei oleks 15.10.2019 hoiatusega sunniraha rakendatud.
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kaebaja väide, et Tanuma tn 32 kinnistul tehtud tööd on konserveerimistööd, ei ole adekvaatne. Kaebaja on 10.01.2019 selgituste protokollis ise kinnitanud, et alustas ebaseaduslikke töid 13.-14-12.2019 ning enne seda oli kinnistu tühi. Paikvaatlusaktides sisalduvate fotode järgi on selgelt tuvastatav, et kaebaja on järelevalvemenetluse kestel hoolimata ehituskeelust hoone n-ö nullist praktiliselt valmis ehitanud. Maja valmisehitamine, sh voodrilaudise ja katuse parapetipleki paigaldamine ning terrassi väljaehitamine, ei ole konserveerimistööd. Kaebaja väited, nagu oleks hoone valmisehitamise tinginud konserveerimisvajadus, kuna muidu oleksid Bauroc kividest püstitatud seinad saanud pöördumatuid niiskuskahjustusi, on paljasõnalised ja tõendamata. Ehitise konserveerimiseks on ette nähtud hoopis muud abinõud ja spetsiaalsed materjalid (nt ehituskile). Kaebaja on 29.03.2019 ja 04.04.2019 kirjades selgitanud, et lõpetab konserveerimiseks vajalikud tööd 08.04.2019. Vastustaja on seda oma 30.04.2019 kirjas ka aktsepteerinud. Seega on eluliselt väheusutav, et kaebaja edasist majaehitust ka ise tegelikult konserveerimistööks peab. 2) Põhjendamatu on väide, et kuna haljastuse ja unikivist juurdepääsuteede rajamine pole ehitusloakohustuslikud, siis sellise tegevuse eest ei saa sunniraha rakendada. Hoone püstitamise ehitusprojektis nähakse ette haljastuse ja juurdepääsuteede terviklahendus. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 97) § 11 lg 1 kohaselt peab eel-, põhi- või tööprojekti koosseisus olev asendiplaan, tehnovõrkude ja -rajatiste, teede, platside, logistika, haljastuse ja väikevormide lahendus olema esitatud nii plaaniliselt kui ka kõrguslikult ja seotult geodeetilise süsteemiga. Sama määruse § 15 lg 1 kohaselt esitatakse ehitusloa taotlemisel ehitusprojekti asendiplaani osas joonised, mis kajastavad ehitise paiknemist krundil ja krundi heakorda, liiklusskeemi, heakorra-, katendite ja haljastuse lahendusi või plaani, vertikaalplaneerimise lahendusi, tehnovõrkude ja -rajatiste koondplaani või muud sellist. 3) Viivitus projekteerimistingimuste andmisel ja arutelud projekteerimistingimuste sisu üle ei saa olla õigustuseks ebaseaduslikule ehitustegevusele. Projekteerimistingimused ei anna vahetut ehitusõigust, vahetu ehitusõiguse saab alles ehitusloa alusel. TLPA 03.01.2019 ettekirjutuses on sõnaselgelt märgitud, et Tanuma tn 32 kinnistu ehitustöid on lubatud jätkata üksnes pärast nõuetekohase ehitusprojekti kinnitamist ja ehitusloa väljastamist või ehitusteatise registreerimist. Sunniraha tasumist saab vältida õiguspärase käitumise ja ettekirjutuse nõude täitmisega. Kuivõrd kaebaja on kogu järelevalvemenetluse jooksul hoolimata hoiatustest järjekindlalt ebaseaduslikku ehitustegevust jätkanud, on 15.10.2019 hoiatusega sunniraha
3(6)
rakendamine õiguspärane, kuivõrd varasemalt rakendatud määras sunniraha ei ole kaebajat õiguspärasele käitumisele kallutanud. 4) Vastustaja teatas 03.02.2020 kohtule, et soovis 28.01.2020 teostada Tanuma tn 32 kinnistul ja hoones uue paikvaatluse, kuid kaebaja ei lubanud paikvaatlust teostada kinnistul asuvas elamus, kuna see on tema pere kodu. See tähendab, et kaebaja on hoone ebaseaduslikult valmis ehitanud ning ainetud on kaebaja väited kinnistul üksnes konserveerimistööde tegemisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Pooltel on vaidlus selles, kas kaebajalt TLPA 03.01.2019 nr 1912899/00003 ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmise eest TLPA 24.07.2019 hoiatuses määratud ja 15.10.2019 hoiatusega rakendatud sunniraha sissenõudmine oli õiguspärane. Seejuures puudub vaidlus, et TLPA 03.01.2019 ettekirjutusega pandud kohustuseks, mille täitmata jätmise eest kaebaja suhtes 6000 euro suurust sunniraha rakendati, oli Tanuma tn 32 kinnistul kõikide ehitustööde peatamine alates 03.01.2019 (nõue 1) ning töödega oli lubatud jätkata pärast ameti poolt nõuetekohase ehitusprojekti kinnitamist ja ehitusloa väljastamist või ehitusteatise registreerimist (nõue 2). Vaidlust ei saa ka olla, et TLPA 03.01.2019 ettekirjutus on kehtiv haldusakt, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et vahetult enne sunniraha rakendamist teostas TLPA 15.10.2019 Tanuma tn 32 kinnistul paikvaatluse ning kaebaja ei vaidle vastu, et 15.10.2019 paikvaatluse aktis (tl 67-69) märgitud ehitustööd on teostatud. Kaebajat on hoiatatud, et 03.01.2019 ettekirjutuse täitmata jätmise korral tuleb tal tasuda sunniraha 6000 eurot (TLPA 24.07.2019 hoiatus nr 1912899/00003-2). Kaebaja on sunniraha hoiatuses määratud tähtaja jooksul ära tasunud.
11.Sunniraha kui ühe sunnivahendi liigi rakendamise õiguslikud alused on sätestatud asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS). ATSS § 2 lg 1 kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib sunnivahendit rakendada kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt. Sunnivahendit on lubatud rakendada, kui on olemas haldusorgani kehtiv ettekirjutus, kehtiva ettekirjutuse adressaati on hoiatatud sunnivahendi rakendamise eest, ettekirjutuse adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitmata, ettekirjutus ja hoiatus on adressaadile teatavaks tehtud, ei esine sama seaduse §-s 12 sätestatud erandeid (vt ATSS § 8 lg 1). Lisaks peavad sunnivahendi liik ja selle kohaldamise viis olema proportsionaalsed.
12.Vaidlus puudub selles, et TLPA 03.01.2019 ettekirjutus on kaebajale teatavaks tehtud ning see kehtib. Ka ilma ettekirjutuseta on kaebaja algusest peale olnud teadlik, et ehitamiseks puudub tal õiguslik alus, kuna 10.01.2019 selgituste protokollis (tl 43) on fikseeritud kaebaja selgitus, et ta alustas ehitusloata ehitamist rahalistel põhjustel. Kehtiv ettekirjutus on täitmiseks kohustuslik olenemata selle võimalikust õigusvastasusest (haldusmenetluse seaduse § 60 lg 1). TLPA 03.01.2019 ettekirjutus on kaebajale täitmiseks kohustuslik sõltumata sellest, kas vastustaja on projekteerimistingimuste väljastamisega viivitanud. Vaidlus puudub, et kaebaja ehitas juba enne 03.01.2019 ettekirjutuse tegemist kinnistul ilma õigusliku aluseta ning on peale ettekirjutusest ja ehitustööde peatamise kohustusest teadasaamist järjepidevalt jätkanud ehitustegevust kinnistul (paikvaatluste aktid tl 45-46, 55-61, 67-69). Sunniraha rakendati kaebaja suhtes seetõttu, et ta vastavalt kehtivale ettekirjutusele ja hoiatustele oma kinnistul ehitustöid ei peatanud. Kaebajale pandud kohustuse – s.o mitte jätkata mis tahes ehitustööde tegemist – täitmine ei saanud mingil moel sõltuda sellest, kas projekteerimistingimused on väljastatud või mitte. Ettekirjutus näeb selgelt ette, et kõik ehitustööd tuleb peatada ja lubatud on jätkata alles seejärel, kui ameti poolt on kinnitatud ehitusprojekt ja väljastatud ehitusluba või
4(6)
registreeritud ehitusteatis. Kohtule ei nähtu kaebusest ühtki mõistlikku argumenti, mis oleks saanud kaebajat takistada oma kinnistul ehitustegevust peatama selleks ajaks, kuni väljastatakse vajalik ehitusluba või registreeritakse ehitusteatis. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited, mis seonduvad projekteerimistingimuste menetlusega, kuna need ei ole käesolevas vaidlused asjakohased. Vastustaja võimalikud rikkumised projekteerimistingimuste väljastamise menetluses ei muuda antud juhul sunniraha rakendamist õigusvastaseks. Kaebaja oleks saanud sunniraha rakendamist vältida seeläbi, et täidab kehtivat ettekirjutust ning peatab kinnistul koheselt ehitustööde tegemise. Projekteerimistingimuste väljastamisega viivitamise korral olnuks kohane õiguskaitsevahend kohustamiskaebus.
13.Kaebaja käsitlus konserveerimistöödest on väär. Ehitise konserveerimine ei ole igasugune suvaline ehitamine, vaid ehitisele suurema ohu ja kahju ärahoidmiseks tehtavad hädavajalikud tööd, mis tagavad ehitise säilimise olemasoleval kujul. 15.10.2019 paikvaatlusel on tuvastatud, et ehitist on peale 31.07.2019 teostatud paikvaatlust (mil ehitustegevust ei täheldatud) edasi ehitatud – hoonele on paigaldatud osaliselt voodrilaudis, paigaldatud on katuse parapetiplekk, juurde on ehitatud terrass, kinnistul on tehtud haljastus ja rajatud unikivist juurdepääsuteed. Asja materjalidest nähtuvalt ei saa olla vaidlust, et kaebaja on elamu järelevalvemenetluse kestel praktiliselt valmis ehitanud. Paljasõnalised on kaebaja väited, et 15.10.2019 hoiatuses nimetatud tööd on tehtud suurema kahju ärahoidmiseks, sest vastasel korral tulnuks seinad lammutada. Kaebaja lubas konserveerimistööd lõpetada 08.04.2019, vastustaja luges tööd lõppenuks 30.04.2019 ja keelas edasise ehitamise. Kaebajal ei ole alust kehtivat ehituskeeldu eirates jätkata ehitustöödega ja tagantjärele asuda enda ebaseaduslikku tegevust õigustama väitega, et tegemist oli konserveerimise jätkamisega. Kohus nõustub vastustajaga, et 15.10.2019 paikvaatluse aktis nimetatud töid ei saa käsitleda ehitise konserveerimisena ning selleks on ette nähtud muud abinõud ja spetsiaalsed materjalid (nt ehituskile). Ei ole eluliselt usutav, et hoone säilitamiseks oli ainuvõimalik lahendus paigaldada voodrilaudis ja katuse parapetiplekk, rääkimata terrassi ehitamisest. Kui kaebaja täheldas, et ehitisele paigaldatud kile hakkas lagunema, oleks ta saanud selle asemele paigaldada uue. Kaebaja käsitles ka 24.07.2019 paikvaatluse aktis nimetatud töid konserveerimisena ning on teadlik, et vastustaja sellega ei nõustunud ja rakendas tema suhtes sunniraha. Seega polnud kaebajal mingit alust eeldada, et vastustaja mõned kuud hiljem vaikimisi (ilma vastustajaga oma tegevust kooskõlastamata) aktsepteerib maja edasi ehitamist. Ehitise hävinemise ja seeläbi kahju tekkimise riski oleks saanud kaebaja vältida seeläbi, et ei oleks asunud ebaseaduslikult ehitist püstitama ning oleks koheselt 03.01.2019 ettekirjutuse saamisel ehitustegevuse peatanud. Paljasõnalised on ka kaebaja väited, et ta peatas kinnistul paikvaatluse ajal pooleliolnud tööd, kui sai teada, et need ei ole konserveerimistööd. Kaebaja on 24.01.2020 keeldunud lubamast ametnikel viia läbi paikvaatlus kinnistule püstitatud hoones, kuna kaebaja elab oma perega elamus sees (vt kaebaja 24.01.2020 vastuskiri vastustajale). Kui maja oleks alles ehitusjärgus, poleks selles ilmselt võimalik juba sees elada. Seega pole kaebaja vaatamata korduvale sunnivahendi rakendamisele lõpetanud õigusvastaseid ehitustöid ning väited üksnes hädavajalike konserveerimistööde tegemisest ja tööde peatamisest on ilmselge valetamine.
14.Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et kuna unikivist juurdepääsuteede ja haljastuse rajamine pole ehitusloakohustuslikud, siis selle tegevuse eest sunniraha rakendada ei saa. Ettekirjutuses on üheselt kaebajat kohustatud peatama kinnistul mis tahes ehitustööd. Sellises olukorras ei ole kaebajal alust omavoliliselt otsustada, et mingeid töid tohib vaatamata ehituskeelule siiski teha. Samuti on vastustaja asjakohaselt osundanud määruse nr 97 § 11 lg-le 1 ja § 15 lg-le 1.
5(6)
15.Kuna TLPA 03.01.2019 ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud, kehtib ja kaebaja ei ole seda tähtaegselt täitnud, siis oli vastustajal õigus kohaldada sunnivahendit, mõjutamaks kaebajat ettekirjutust täitma (ATSS § 2 lg 1, § 8 lg 1). Kaebajat hoiatati sunnivahendi rakendamise eest (ATSS § 7). Antud juhul ei esine ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid aluseid. Sunniraha on rakendatud EhS §-s 133 sätestatud määra järgides – kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 eurot. Vastustaja on rakendanud kaebaja suhtes sunniraha 6000 eurot, st 24.07.2019 hoiatuses määratud suuruses. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja suhtes rakendatud sunniraha ebaproportsionaalselt suur, arvestades ettekirjutusega kaitstavaid huvisid ja seda, et kaebaja on hoolimata varasemalt rakendatud sunnirahadest (1500 eurot ja 3000 eurot) teadlikult vältinud kehtiva ettekirjutuse täitmist ning järjepidevalt jätkanud oma kinnistul ehitustegevust. Sunniraha peab olema piisavalt suur selleks, et isikule ei oleks kasulikum õigusrikkumisega jätkata. Kaebaja käitumist arvestades olnuks põhjendatuks ka maksimummääras sunniraha määramine.
16.Eeltoodu põhjal ei pea kohus kaebaja suhtes 15.10.2019 hoiatusega rakendatud sunniraha 03.01.2019 ettekirjutuse täitmata jätmise eest õigusvastaseks. Kuna sunniraha rakendamine oli õiguspärane, puudub alus kohustada vastustajat kaebajale tasutud sunniraha tagastama (RVastS § 11 lg 1). Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
17.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.