XX kaebus Eesti Töötukassa 27.04.2018 otsuse nr 1180176605 ja 04.05.2018 otsuse nr 118018467 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Agnes Aadel ja Raido Rink
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.08.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
04.02.2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.08.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-1049 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.
3.Tagastada enam tasutud riigilõiv 159,28 eurot XX (isikukood XXXXXXXXXXX) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.03.2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-18-1049 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX võeti Eesti Töötukassa 14.08.2015 otsusega nr TA15-0084614 töötuna arvele alates 08.08.2015. Eesti Töötukassa 18.08.2015 otsusega nr 115028668 määrati XX-le töötuskindlustushüvitis perioodiks 15.08.2015–10.05.2016 ning 01.06.2016 otsusega nr 116021782 perioodiks 24.05.2016–27.07.2016. Maksu- ja Tolliamet tuvastas 13.02.2017 maksuotsuses nr 12.2-3/037050-10, et OÜ Y ei ole perioodil jaanuar 2014 – aprill 2015 XX-le teostanud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksega maksustatavaid väljamakseid. Eesti Töötukassa muutis 27.04.2018 otsusega nr 118017605 oma 18.08.2015 otsust nr 115028668 ning vähendas kindlustatu keskmist ühe kalendripäeva töötasu ja hüvitise suurust. Kuigi kehtivate töötamise registri andmete kohaselt töötas XX perioodil 03.07.2014– 15.04.2015 OÜ-s Y, puudus nimetatud äriühingul sellel perioodil 13.02.2017 maksuotsuse kohaselt nii majandustegevus kui ka töötajad. Äriühing deklareeris faktiliselt teostamata töötasu väljamakseid eesmärgiga aidata kontrollitava perioodi juhatuse liikmel XX-l saada alusetult töötuskindlustushüvitist. XX selgitas 16.10.2017 töötukassale, et ta töötas OÜ-s Y juhatajana, korraldades 25-30 äriühingu raamatupidamise teenuse osutamist. Kuna ta oli juhatuse liige, siis ta endaga kirjalikku töölepingut ei sõlminud. Töötamise tõendamiseks edastas XX 06.11.2017 töötukassale 2014. ja 2015. a-l sisestatud mitmete ettevõtete majandusaastate aruanded. Töötukassa võttis arvesse, et kuigi äriühingu poolt deklareeritud väljamaksed ja neilt arvestatud maksud on tühistatud, on töötamise registri kanne endiselt kehtiv. Seega on XX-l olemas töötuskindlustusstaaž ning töötuskindlustushüvitise tervikuna kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud. Muuta tuleb töötuskindlustushüvitise suurust. XX on töötuskindlustuse andmekogu andmetel ajavahemikul september 2008 – detsember 2012 saanud tasu A OÜ-lt, OÜ-lt O, OÜ-lt S ja OÜ-lt D. Eesti Töötukassa muutis 04.05.2018 otsusega nr 118018467 eeltooduga sarnastel põhjustel oma 01.06.2016 otsust nr 116021782. Eesti Töötukassa edastas 21.05.2018 XX-le tagastusnõude õigusliku aluseta saadud töötuskindlustushüvitise osas summas 3654,59 eurot.
2.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebused Eesti Töötukassa 27.04.2018 ja 04.05.2018 otsuste tühistamiseks. Töötukassa tugines otsuste tegemisel maksuotsusele, mida ei ole kaebajale esitatud. Kaebaja oli küll teadlik OÜ-s Y läbi viidud maksumenetlusest, kuid ta pole saanud tutvuda maksuotsusega ning maksuhalduri poolt kogutud tõenditega. Vastustaja on möönnud töö toimumist, kuid on siiski tuginenud maksuotsusele. Vaidlustatud otsustes pole arusaadavalt selgitatud tagasinõutavate summade arvutuskäiku. Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja usaldusega. Vastustaja seisukoht kaebaja rikkumise osas ei ole arusaadavalt ja järgitavalt põhjendatud. Kuna vastustaja tugines otsuste tegemisel tõenditele, mida pole kaebajale 2(6)
3-18-1049 tutvustatud, on oluliselt rikutud haldusakti põhjendamiskohustust, uurimispõhimõtet ja ärakuulamispõhimõtet. Maksuotsus oli väljastatud muutva tingimusega, mistõttu ei olnud ka maksuhaldur otsuse tegemise ajal täiesti kindel, et otsust on lõplikult õige.
3.Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuses toodud seisukohtade juurde. Vastustajal puudub pädevus hinnata maksumenetluses tehtud menetlustoimingute seaduspärasust. Puudub alus arvata, et maksumenetluses tuvastatud fakt, et OÜ-l Y puudusid perioodil jaanuar 2014 – aprill 2015 majandustegevus ja töötajad, oleks ebaõige. Maksuotsus mõjutas kaebajale makstava töötuskindlustushüvitise suurust, mitte töötamise fakti. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja äriühingu juhatuse liikmena polnud teadlik õigusvastaselt deklareeritud töötasudest. Kaebajale on põhjalikult selgitatud tagasinõude kujunemise käiku.
4.Tallinna Halduskohus jättis 23.08.2019 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus vaidlustatud haldusaktides toodud põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Haldusaktide andmise ajal kehtinud töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 46 lg 1 kohaselt pidi töötukassa õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitised tagasi nõudma. Hetkel kehtiv norm näeb ette kaalutlusõiguse, kuid asja lahendamisel tuleb lähtuda haldusaktide andmise ajal kehtinud redaktsioonist. Vaidlustatud otsused on küllalt mahukad ja piisavalt motiveeritud. Asjakohane pole kaebaja väide, et seal pole piisavalt selgitatud välja makstud ja tagasinõutavate summade arvutuskäiku. Kaebaja on otsused vaidlustanud üldiste põhimõtete rikkumise, mitte summade suuruse tõttu. Kaebaja pole esitanud omapoolset arvutuskäiku. Kaebajale deklareeritud tööjõumaksud jäid riigile täies ulatuses tasumata, selle osas pole kaebaja vastuväiteid esitanud. Otsuste tegemisel on vastustaja tuginenud ka töötuskindlustuse andmekogu andmetele, mitte ainult maksuotsusele. Kaebaja kuulati haldusmenetluse käigus nõuetekohaselt ära. Vastustaja tegi kaebajale päringud seoses töötamisega OÜ-s Y, samuti edastati kaebajale otsuste projektid. Vastustaja ei pidanud arvestama kaebaja usaldusega (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 4 p-d 2 ja 6). Vastustaja on tuginenud kaebaja kui OÜ Y ainukese juhatuse liikme teadlikkusele.
5.XX palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 23.08.2019 otsust tühistada ning teha asja uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud väidete juurde. Halduskohus ei hinnanud kaebaja seisukohta, et vastustaja ei saanud toetuda vaid maksuotsusele ja maksuotsusega kindlaks tehtud asjaoludele, sest kaebajal peab säilima sisuline võimalus oma õigusi kaitsta. Töötukassa ei võtnud arvesse, et faktiliselt tegi kaebaja tööd ning sellisel puhul eeldatakse ka tasu maksmist. Töötuskindlustuse andmekogu andmete muutus oli samuti tingitud maksuotsusest, mida kaebaja pole saanud vaidlustada. Halduskohus leidis vääralt, et vaidlustatud otsused on piisavalt motiveeritud. Otsustes puuduvad vastustaja iseseisvad põhjendused selle kohta, miks on varaseamad töötuskindlustushüvitise aluseks olevad andmed valed. Viidatakse vaid maksuotsusele. Vastustaja pole sisuliselt hinnanud maksuotsuse kvaliteeti. Töötukassa otsuste puhul on 3(6)
3-18-1049 maksuotsus samamoodi eelnev haldusakt nagu vastutusotsuse puhul. Seega tuleb arvestada põhimõttega, et kaebaja peab saama maksuotsusele sisuliselt vastu vaielda. Kaebaja ei pea vaidlustama maksotsust, mis tema õigusi ei riiva. Halduskohus ei põhjendanud, miks ei võeta aktiivse töösuhte puhul arvesse, et tavapäraselt ei tehta tööd tasuta. Kaebaja esitas vastustajale täiendavad tõendid töö tegemise kohta. Vastustaja ei sea kahtluse alla töötamise fakti, vaid arvestatud töötasu suurust. Sellisel puhul tuleb tasu suuruse osas läbi viia hindamine. Tööjõumaksudelt maksude kinnipidamine ja tasumine oli OÜ Y ülesanne, maksuhaldur võttis maksuotsusega äriühingult selle kohustuse ära. Maksuotsus vähendas äriühingu maksukohustust, seepärast pole OÜ Y seda vaidlustanud. Maksuotsuse tegemise ajal ei olnud kaebaja enam äriühingu juhatuse liige. Kaebaja on pandud põhjendamatult halba olukorda. Töötuskindlustus on deklareerimispõhine, mitte väljamaksete põhine. Vastustaja ei soovinud, et kaebaja esitaks töösuhte tõendamiseks täiendavaid tõendeid, väites, et töötamise registri kande kehtivuse tõttu puudub selleks vajadus. Kaebaja ärakuulamine ei toimunud nõuetekohaselt. Vastustaja oleks pidanud selgitama, milliste tõenditega on võimalik ümber lükata kahtlus, et töötuskindlustuse väljamaksete suurust on vaja vähendada.
6.Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde. TKindlS § 9 lg 1 kohaselt peab töötuskindlustusmakse olema kindlustatule makstud tasudelt kinni peetud. Kaebajale deklareeritud tööjõumaksud jäid vaidlusalusel perioodil riigile täies ulatuses tasumata. Kui esialgsete otsuste aluseks olnud töötuskindlustuse andmekogu andmeid muudeti, oli vastustajal õigus ja kohustus ka neid otsuseid muuta. Kindlustusstaaži arvestamisel võetakse aluseks töötuskindlustuse andmekogu andmed. Kuna töötamise registri kanne oli otsuste tegemise ajal kehtiv, võeti need andmed arvesse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohus on õigesti leidnud, et töötukassa 27.04.2018 ja 04.05.2018 otsused on õiguspärased. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Kaebaja poolt esile toodud analoogia vastutusmenetlusega ei ole asjakohane. Töötukassa ei saa hakata kontrollima maksuotsuse sisulist õiguspärasust, vaid lähtub otsuste tegemisel töötuskindlustuse andmekogu andmetest. Kui kaebaja ei nõustunud maksuotsuses tuvastatuga, oleks tulnud see vaidlustada. Seda selgitas kaebajale ka vastustaja nii 27.04.2018 kui 04.05.2018 otsuses. TKindlS § 42 lg 4 kohaselt kontrollib töötuskindlustusmakse tasumise õigsust Maksu- ja Tolliamet, kelle pädevuses on ka makse õige summa määramine. Kaebaja on saanud maksuotsuse tekstiga tutvuda hiljemalt 02.08.2018, mil vastustaja esitas selle kohtule, kuid pole kaebust maksuotsusele esitanud. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et ta ei saa maksuotsust vaidlustada, sest see ei riku tema õigusi. Kaebaja õiguste rikkumine seisnebki just selles, et maksuotsuse alusel kuuluvad korrigeerimisele töötuskindlustuse andmekogu andmed.
4(6)
3-18-1049
9.Töötukassa ei palunud kaebajal töötamise fakti tõendamiseks esitada täiendavaid tõendeid, sest 13.02.2017 maksuotsusele vaatamata ei muudetud töötamise registri andmeid (TKindlS § 7 lg 4 p 1, maksukorralduse seaduse (MKS) § 251), mistõttu oli kaebajal töötuskindlustuse andmekogu andmete järgi vajalik töötuskindlustusstaaž olemas. Küll aga tühistati maksuotsuse alusel töötuskindlustuse andmekogu andmed kaebajale OÜ Y poolt makstud tasude ja nendelt kinni peetud töötuskindlustusmakse osas, misläbi tekkis õiguslik alus töötuskindlustushüvitise suuruse muutmiseks (TKindlS § 9).
10.Töötuskassa 27.04.2018 ja 04.05.2018 otsustega ei ole kaebajalt enammakstud hüvitist veel tagasi nõutud, tagasinõue on vormistatud alles 21.05.2018. Seega pole vastustaja vaidlustatud otsuste tegemisel tuginenud mitte TKindlS §-le 46, vaid haldusmenetluse seaduse (HMS) asjakohastele normidele, mis reguleerivad haldusakti kehtetuks tunnistamist. Vastustaja on kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt, hinnates muu hulgas kaebaja usaldust haldusaktide kehtima jäämise suhtes. Vastustaja on õigesti leidnud, et olukorras, kus maksuotsuses tuvastati, et äriühing deklareeris faktiliselt teostamata töötasu väljamakseid eesmärgiga aidata kaebajal saada alusetult töötuskindlustushüvitist, ning maksuotsuses vaadeldud perioodil oli kaebaja selle äriühingu juhatuse liige, ei saa rääkida usaldusest HMS § 67 tähenduses. Vastustaja viitas asjakohaselt HMS § 67 lg 4 p-le 5, mille järgi ei saa isik tugineda usaldusele, kui ta oli haldusakti õigusvastasusest teadlik.
11.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga osas, et vastustaja oleks pidanud võimaldama kaebajal maksuotsusega teda puudutavas osas tutvuda. Samas on maksuotsuses tuvastatud asjaolud vaidlustatud haldusaktides piisavalt täpselt edasi antud. Kaebaja maksustamisperioodi aegse juhatuse liikmena oli maksuotsuse tegemise tinginud asjaoludest teadlik. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei saanud kaebaja maksuotsusele vastu vaielda töötukassa poolt läbiviidavas haldusmenetluses, vaid oleks pidanud sellele esitama vaide või kaebuse MKS-s sätestatud korras. Isegi juhul, kui kaebaja faktiliselt töötas OÜ-s Y, ei saa töötukassa hakata tema töötasu ja töötuskindlustusmakse suurust kindlaks määrama hindamise teel. TKindlS sellist võimalust ette ei näe.
12.Vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ka osas, mis puudutab korrigeeritud töötuskindlustushüvitise suurust. Kooskõlas TKindlS §-ga 9 on vastustaja tuginenud kehtivatele töötuskindlustuse andmekogu andmetele kaebajale makstud tasude ja neilt kinni peetud töötuskindlustusmaksete kohta. Kaebaja ei ole väitnud, et need andmed on valed.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu nõutust enam. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 1 kohaselt tasutakse riigilõivu 15 eurot. Halduskohus on ebaõigesti tuginenud RLS § 60 lg-le 4, mille järgi tasutakse riigilõivu 3% vaidlustatavast summast kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu asutuse tegevuse peale maksusumma, sunniraha või muu makse määramisel ja sanktsiooni rakendamisel või nende sissenõudmisel või tagamisel. Kuigi vastustaja 27.04.2018 ja 04.05.2018 otsustega muudeti varasemaid haldusakte töötuskindlustushüvitise suuruse osas, toimus õigusliku aluseta saadud töötuskindlustushüvitise tagasi nõudmine alles 21.05.2018 tagasinõudega, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Seega tuleb kahe haldusakti vaidlustamisega seonduvalt tasuda riigilõivu 15 eurot, s.o kahe kohtuastme peale kokku 60 eurot. Kaebaja on riigilõivu tasunud 219,28 eurot, 5(6)
3-18-1049 s.o 159,28 eurot nõutavast rohkem. HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel kuulub riigilõiv enam tasutud osas tagastamisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.