XX kaebus Eesti Töötukassa 27.04.2018 otsuse nr 118017605 ja Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsuse nr 118018467 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX, lepinguline esindaja adv. Vahur Kivistik; Vastustaja - Eesti Töötukassa, esindajad M. Paavel ja E. Aas
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 23.08.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa 14.08.2015 otsusega nr TA15-0084614 võeti XX töötuna arvele alates 08.08.2015. XX esitas 08.08.2015 töötuskindlustushüvitise avalduse. Eesti Töötukassa 18.08.2015 otsusega nr 115028668 määrati talle töötuskindlustushüvitis perioodiks 15.08.2015 kuni 10.05.2016 (270 päevaks), hüvitise suurus kalendripäevas 15.08.2015 kuni 22.11.2015 oli 31,25 eurot ning perioodil 23.11.2015 kuni 10.05.2016 oli see 25,00 eurot päevas. Eesti Töötukassa 01.06.2016 otsusega nr 116021782 määrati kaebajale töötuskindlustushüvitis perioodiks 24.05.2016 – 27.07.2016 (65 kalendripäevaks), hüvitise suurus kalendripäevas oli 25.43 eurot.
Maksu- ja Tolliamet väljastas 13.02.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/037050-10 millega leidis, et OÜ Westronic ei ole perioodil jaanuar 2014 kuni aprill 2015 XXle tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksega maksustatavaid väljamakseid teostanud. Võttes aluseks Maksu- ja Tolliameti 13.02.2017 maksuotsuse muutis Eesti Töötukassa 27.04.2018 otsusega nr 118017605 oma varasemat, 18.08.2015 otsust. Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsusega nr 118018467 muutis aga vastustaja oma 01.06.2016 otsust. Töötukassa muutis XXile
väljamakstava töötuskindlustushüvitise suurusi ja edastas talle 21.05.2018 ka tagasinõude õigusliku aluseta saadud töötuskindlustushüvitise osas summas 3654,59 eurot. Tagasinõue sisaldas enammakstud hüvitist perioodil 15.08.2015 kuni 06.03.2016 ja 24.05.2016 kuni 27.07.2016.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule 28.05.2018 kaebuse Eesti Töötukassa 27.04.2018 otsuse nr 118017605 tühistamise nõudes (haldusasi nr 3-18-1049) ning 04.06.2018 ka kaebuse Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsuse nr 118018467 tühistamiseks (haldusasi nr 3-18-1120).
4.Tallinna Halduskohtu 28.06.2018 määrusega võeti menetlusse XX kaebus Eesti Töötukassa 27.04.2018 otsuse nr 118017605 tühistamiseks ja 02.07.2018 määrusega 04.05.2018 otsuse nr 118018467 tühistamiseks. Eesti Töötukassa vastas kaebustele 31.07.2018 ja 02.08.2018.
5.Tallinna Halduskohtu 11.06.2019 määrusega liideti haldusasjad nr 3-18-1049 ja 3-18-1120 ühte menetlusse. Liidetud haldusasjade ühiseks numbriks jäi 3-18-1049 ning asi määrati läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 34).
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6.Kaebaja ei nõustu Eesti Töötukassa 27.04.2018 otsusega nr 118017605 ja 04.05.2018 otsusega nr 118018467. Kaebaja arvates on vastustaja on asunud valesti seisukohale, et kaebajale määratud töötuskindlustushüvitise suurus on vale ja seetõttu oli vaja 18.08.2015 ja 01.06.2016 töötuskindlustushüvitise määramise otsused nr 115028668 ja nr 116021782 tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada. Eesti Töötukassa tugines vaidlustatud otsuste tegemisel maksuotsusele, mida ei ole kaebajale esitatud. Kaebaja oli küll teadlik Westronic OÜ-s läbi viidud maksumenetlusest, kuid ei ole saanud vaidlustada maksuotsust ega Maksu- ja Tolliameti poolt kogutud tõendeid. Töötukassa on möönnud töö toimumist, kuid toetunud siiski maksuotsusele, mis väidab, et Westronic OÜ-s tegevust ei toimunud ning seetõttu palgamakseid ei olnud vaja teha ning makse ega makseid ei olnud vaja tasuda. Asjaolu, et maksuotsusega on Maksu- ja Tolliamet leidnud, et ettevõttel ei ole kohustust maksusid ja makseid tasuda ei muuda seda, et töötasu väljamaksed toimusid ning sellest tulenevalt oli ettevõttel maksete ja maksude tasumise kohustus deklareerimise hetkel. Vaidlustatud otsustes ei ole adressaadile arusaadavalt selgitatud välja makstud ja tagasinõutavate summade arvutuskäiku. Vastustaja ei ole arvestanud ka kaebaja usaldust, et haldusakt jääb kehtima, kuna tema ei ole omateada midagi rikkunud. Vastustaja seisukoht kaebaja rikkumiste osas ei ole arusaadavalt ja jälgitavalt põhjendatud.
7.Täiendavas 12.07.2019 seisukohas jääb kaebaja oma varem esitatud seisukohtade juurde tuues välja, et võtmetähtsusega küsimuseks on see, kas vastustaja tohtis teha otsused hüvitise vähendamise kohta tuginedes maksuotsusele. Kuna vastustaja poolt läbi viidud haldusmenetlus toetub maksumenetluse käigus kogutud tõenditele, kuid neid tõendeid ei ole kaebajale tutvustatud, siis on otsuste tegemisel olulisel määral rikutud haldusakti põhjendamiskohustust, uurimispõhimõtet ning ärakuulamispõhimõtet. Vaidlustatud otsuste aluseks olev maksuotsus on väljastatud muutva tingimusega, mistõttu ei olnud MTA ka ise otsuse tegemise hetkel täiesti kindel, kas tehtud otsus on lõplikult õige, või tuleks seda edaspidi muuta.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsused on õiguspärased ja palub kaebuse rahuldamata jätta. Vastustajal puudub pädevus hinnata Maksu- ja Tolliameti maksumenetluses tehtud
menetlustoimingute seaduspärasust. Vastustajal puudub alus arvata, et Maksu- ja Tolliameti koostatud maksuotsus või maksumenetlus on läbiviidud õigusvastaselt. Seega puudub ka alus arvata, et maksumenetluses tuvastatud fakt, et OÜ Westronic puudus jaanuar 2014 kuni aprill 2015 majandustegevus ning ka töötajad, oleks ebakorrektselt tuvastatud. Maksumenetluse käigus tuvastati 13.02.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/037050-10 et, OÜ Westronic ei ole perioodil jaanuar 2014 kuni aprill 2015 XX tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse- ja töötuskindlustusmaksega maksustatavaid väljamakseid teostanud. Sellest tulenevalt korrigeeris Maksu- ja Tolliamet OÜ Westronic poolt esitatud tegelikkusele mittevastavad deklaratsioonid, millest lähtuvalt arvutas Töötukassa ümber ka kaebajale makstava töötuskindlustushüvitise suuruse. Maksu- ja Tolliameti 13.02.2017 maksuotsus mõjutas kaebaja töötuskindlustushüvitise suurust, mitte töötamise fakti. Maksuotsusega tuvastati, et perioodil jaanuar 2014 kuni aprill 2015 puudus OÜ-s Westronic majandustegevus. Lisaks tegeleb maksude deklareerimisega tööandja ning kuna perioodil jaanuar 2014 - aprill 2015 oli kaebaja OÜ Westronic ainuke juhatuse liige, siis vastutab ta tööandjapoolse õigusvastase käitumise eest, sh olukorras, kus tööandjapoolsed deklaratsioonid ei vasta tegelikkusele. Oluline on märkida asjaolu, et Maksu- ja Tolliamet on tuvastanud maksuotsuses, et OÜ Westronic on teadlikult deklareerinud kaebaja osas olematuid väljamakseid eesmärgiga aidata tal alusetult saada töötuskindlustushüvitist. Antud juhul ei ole eluliselt võimalik, et kaebaja ei olnud teadlik õigusvastaselt deklareeritud töötasudest. Eeltoodut arvesse võttes leiab vastustaja, et muutmisotsus on õiguspärane. Vastutaja on põhjalikult selgitanud kaebajale tagasinõude kujunemise käiku. Vastutaja on kaebajale esitanud 05.03.2018 otsuse projektid, millega andis kaebajale võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Lisaks on vastutaja põhjalikult selgitanud 27.04.2018 otsuses nr 118017605 töötuskindlustushüvitise suuruse arvutuskäiku.
9.Täiendavas 12.08.2019 seisukohas selgitab vastustaja veel kord, et töötuskindlustuse seaduse § 1 reguleerib hüvitiste maksmise ja määramise tingimusi ning korda töötuks jäämise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral ning töötuskindlustuse korraldust. Töötuskindlustuse seaduse § 9 lg 1 alusel arvutatakse kindlustatu ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Seega muutis vastustaja kaebajaga seotud töötuskindlustushüvitise otsuseid võttes aluseks töötuskindlustuse andmekogu andmed. Kaebaja väide maksuotsusega ja selle aluseks olevate dokumentidega mittetutvumise kohta ei kuulu töötuskindlustushüvitise menetluse raamidesse.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Eesti Töötukassa 27.04.2018 otsust nr 118017605 ja 04.05.2018 otsust nr 118018467 ning taotletud nende tühistamist. Nimetatud otsustega muudeti varasemaid haldusakte tehes vastavad ümberarvestused ning õigusliku aluseta saadud töötuskindlustushüvitised otsustati tagasi nõuda. Õigusliku alusena on viidatud vaidlustatud haldusaktide andmise ajal kehtinud töötuskindlustuse seaduse § 46 lõikele 1, mille kohaselt pidi töötukassa kindlustatule, töötajale või ametnikule (hüvitise saaja) õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitised tagasi nõudma. Käesoleval ajal kehtib töötuskindlustuse seaduse § 46 lg 1 redaktsioon, mis mitte ei kohusta, vaid annab võimaluse vaidlusega seonduvat hüvitist tagasi nõuda, kuid vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda haldusakti andmise ajal kehtinud regulatsioonist.
11.Käesolevas haldusasja puhul ei olegi vaidlust selles, et vastustaja ei võiks alusetult määratud ja makstud hüvitisi tagasi nõuda, kuid kaebaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa tugines põhjendamatult maksuotsusele, mida aga talle kui füüsilisele isikule ei esitatud, kusjuures võtmetähtsusega aspektiks peakski olema küsimus sellest kas vastustaja tohtis teha otsused
töötuskindlustushüvitise vähendamise kohta maksuotsusest lähtuvalt. Ühtlasi märgib kaebaja, et kui läbi viidud haldusmenetlus tugines maksumenetluse käigus kogutud tõenditele, mida kaebajale ei tutvustatud, siis eirati olulisel määral haldusakti põhjendamiskohustust, uurimispõhimõtet ning ärakuulamispõhimõtet jättes arvestamata isiku usalduse haldusakti kehtima jäämise suhtes, kusjuures vastustaja seisukoht kaebaja rikkumiste osas ei olnud ka arusaadavalt ega jälgitavalt motiveeritud. Seejuures selgitab kaebaja, et ta oli küll teadlik Westronic OÜ-s läbi viidud maksumenetlusest, kuid ei saanud maksuotsust ega kogutud tõendeid vaidlustada. Kaebaja arvates väljendub teatav vastuolu veel selles, et vastustaja küll möönis töö toimumist, kuid toetus siiski maksuotsusele, milles väideti, et Westronic OÜ-s tegevust ei toimunud, mistõttu ei olnud vaja ka palgamakseid teostada ega makse ning makseid tasuda, kuid maksude ja maksete tasumise kohustuse puudumine ei peaks saama mõjutada seda, et töötasu väljamaksed toimusid, millest võiks järelduda, et deklareerimise hetkel maksete ja maksude tasumise kohustus siiski eksisteeris. Vastustaja aga leiab, et mõlemad vaidlustatud otsused on õiguspärased, sest Maksu- ja Tolliamet tuvastas maksumenetluse käigus 13.02.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/037050-10 et, OÜ Westronic ei ole perioodil jaanuar 2014 kuni aprill 2015 XXle tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse- ja töötuskindlustusmaksega maksustatavaid väljamakseid teostanud. Nimetatud maksuotsus on haldusasja materjalide juurde ka esitatud (tl 25-30). Sellest tulenevalt korrigeeris Maksu- ja Tolliamet OÜ Westronic poolt esitatud tegelikkusele mittevastavad deklaratsioonid, millest lähtuvalt arvutati ümber ka kaebajale makstava töötuskindlustushüvitise suurus. Seejuures märgib vastustaja, et tal ei ole alust arvata, et maksuotsus oleks koostatud õigusvastaselt, kusjuures maksumenetluses tehtud toimingute seaduspärasuse kontrollimiseks ei oleks tal ka pädevust. Eesti Töötukassa eelnimetatud seisukohaga tuleb ühtlasi nõustuda. Samas selgitab vastustaja, et ta ei lähtunud pelgalt maksuotsusest, vaid aluseks võeti ka töötuskindlustuse andmekogu andmed. Lähtuvalt eeltoodust tuleb protsessiosaliste vastandlikke positsioone hinnata.
12.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole siiski põhjendatud. Vaidlustatud otsused on küllalt mahukad ja piisavalt motiveeritud. Kaebaja väited põhjendamiskohustuse ja uurimispõhimõtte eiramise suhtes jäävad paljasõnalisteks. Kohus nõustub üldjoontes Eesti Töötukassa 27.04.2018 otsuses nr 118017605 ja 04.05.2018 otsuses nr 118018467 esitatud põhjenduste ja seisukohtadega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 täpsemalt välja tuua ega üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata. Mis puutub kaebaja väitesse selle kohta nagu ei oleks vaidlustatud otsustes selgitatud adressaadile arusaadavalt välja makstud ja tagasinõutavate summade arvutuskäiku, siis ei ole ka see etteheide asjakohane. Nähtuvalt haldusasja materjalist ei ole kaebaja pidanud varasemate haldusaktide muutmist üldse aktsepteeritavaks arvestades usalduse, ärakuulamisõiguse ja muude aspektide väidetavat eiramist, mis tähendab seda, et vaidlusalune küsimus on olnud kaebaja jaoks pigem põhimõttelist laadi ja ta ei nõustuks ümberarvestuste ning hüvitise teatavas osas tagasinõudmisega ka siis kui summa oleks mõnevõrra väiksem. Vastasel korral oleks kaebaja saanud esitada ka omapoolse arvutuskäigu ning vaidlustada haldusakte osaliselt ehk teatavaid summasid ületavas osas. Kaebaja heidab veel ette lähtumist maksuotsusega kindlakstehtust, mida ei olnud tal aga füüsilise isikuna võimalik enam vaidlustada ja millest peaks järelduma ilmselge vastuolu, kuid sellega ei saa samuti nõustuda. Vastavalt töötuskindlustuse seaduse § 9 lõikele 1 arvutatakse kindlustatu ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Eelnimetatud paragrahvi ja lõike teise lause kohaselt peab töötuskindlustusmakse olema kindlustatule makstud tasudelt kinni peetud. Vaidlustatud haldusaktidest ilmneb, et XX deklareeritud tööjõumaksud jäid vastaval perioodil riigile täies ulatuses tasumata. Kaebajal on vaidlustatud haldusaktide suhtes küll mitmeid etteheiteid, kuid tööjõumaksude riigile tasumata jätmise suhtes ei ole otseseid vastuväiteid esitatud.
13.Vastustaja on lähtunud töötuskindlustuse andmekogu andmetest ja seda nii vaidlustatud haldusaktidega muudetud esialgsete otsuste vastuvõtmisel kui ka 27.04.2018 ja 04.05.2018 otsuste puhul. Haldusaktide põhjendamisel on tuginetud ka maksuotsusega kindlakstehtule, kuid see ei ole ainutähenduslik. Nähtuvalt haldusasja materjalist olid töötuskindlustushüvitise määramise aluseks olevad andmed töötuskindlustuse andmekogus muutunud ning vastustaja lähtus uutest andmetest. Seda, et vastavad andmed ei oleks töötuskindlustuse andmekogus muutunud, ei ole ka kaebaja väitnud. Seega ei saa vaidlustatud haldusakte tühistada pelgalt seetõttu, et kaebajal ei olnud (väidetavalt) võimalik enam maksuotsust vaidlustada. Vastustaja ei ole lähtunud ainult maksuotsusest ilma töötuskindlustuse andmekogule tuginemata.
14.Kaebajaga ei saa nõustuda ka selles, et talle ei tagatud haldusmenetluse seaduses ettenähtud ärakuulamist. Eesti Töötukassa on 2017. aasta oktoobris ja novembris saatnud kaebajale päringuid seonduvalt töötamisega OÜ-s Westronic, millele on ka vastatud ning edastanud oma 05.03.2018 kirjaga nr 6-1/17/17567 talle tutvumiseks kaks otsuse projekti, mille kohta oli võimalik esitada kuni 19.03.2018 täiendavaid seisukohti ja dokumente (tl 26-32). Nähtuvalt haldusasja materjalist on XX sellele 18.03.2018 e-kirjaga ühtlasi ka vastanud. Seega ei saa asuda ka taolisele seisukohale, et kaebaja oleks jäetud ära kuulamata ja et haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud põhimõtteid oleks eiratud. Mis puutub haldusmenetluse seaduse §-s 67 sätestatud usalduse arvestamise printsiibi järgimisse või järgimata jätmisesse, siis ei saa ka kaebaja sellekohaste etteheidetega nõustuda. Vaidlustatud haldusaktid haldusmenetluse seaduse paragrahvides 66 ja 67 sätestatuga vastuolus ei ole. Vastustaja ei pidanud isiku võimalikku usaldust varasemate haldusaktide kehtima jäämise suhtes arvestama, sest vastavalt HMS § 67 lg 4 punktidele 2 ja 6 ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel usaldusele tugineda kui kehtetuks tunnistamise võimalus oli ette nähtud seaduses või kui haldusakt oli antud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel. Vastustaja on viidanud veel ka kaebaja kui OÜ Westronic ainukese juhatuse liikme teadlikkusele haldusaktide õigusvastasusest seonduvalt olematute väljamaksete deklareerimisega, kuid põhimõtteliselt piisas ka haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 punktides 2 ja 6 sätestatud aluste esinemisest. Antud juhul oli õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitise tagasi nõudmine töötuskindlustuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ette nähtud ning sisulist vaidlust ei saa olla ka selles, et varasemad haldusaktid olid antud isiku esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel. Haldusmenetluse seaduse § 67 lg 5 kohaselt ei välista ebaõigete andmete esitamine küll usalduse arvestamist, kuid seda ainult siis kui ebaõigete või mittetäielike andmete esitamise oli põhjustanud haldusorgan. Antud juhul ei saa aga olla mingisugust sisulist vaidlust selles, et Eesti Töötukassa taoliste andmete esitamist põhjustada ei saanud. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse aktsepteerimiseks alust ning see tuleb jätta rahuldamata.
15.HKMS § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.