lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1954/7

Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 11.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1954/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1884
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2020. a, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1954

Haldusasi

X kaebus tühistada Rae Vallavalitsuse 13.08.2019. a korraldus nr 998 „Võsukese Lasteaia lahtioleku aja kehtestamine“

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.03.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-19-1954

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Rae Vallavalitsus kehtestas 13.08.2019 korraldusega nr 998 (korraldus nr 998) „Võsukese Lasteaia lahtioleku aja kehtestamine“ alates 01.09.2019 Võsukese Lasteaia lahtiolekuajaks 07.30–18.30.
2.X esitas 23.08.2019 korraldusele nr 998 vaide, milles sedastas, et korraldusega nr 998 kehtestatud lasteaia lahtiolekuaeg on vastuvõetamatu, kuna ei taga 08.00–18.00 töötavate laste vanematele lasteaia kohta. X hinnangul ei arutanud ega teavitanud lasteaia personal ega hoolekogu muudatusest lastevanemaid piisavalt.
3.Rae Vallavalitsus jättis 17.09.2019 korraldusega X vaide rahuldamata.
4.X esitas 17.10.2019 Tallinna Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Rae Vallavalitsuse 13.08.2019 korralduse tühistamise nõudes.
5.Tallinna Halduskohus võttis 23.10.2019 määrusega X kaebuse menetlusse.
6.Rae vald esitas 22.11.2019 hiljem täiendatud vastuse X kaebusele.

POOLTE SEISUKOHAD

7.Kaebaja hinnangul olid varasemad Võsukese Lasteaia lahtiolekuajad 07.00–19.00 igati mõistlikud, et tuua laps lasteaeda ja anda laps lasteaia personalile ning jõuda tööle kella 8.00. Samuti oli kell 19.00 võimalik jõuda peale tööpäeva lõppu lapsele järgi. Hommikune lasteaia avamise kellaaeg 7.30 on ebamõistlik, kuna ei võimalda lapsevanemal jõuda õigeaegselt tööle. Sõltuvalt aastaajast kulub last lasteaeda tuues lisaks veel 10-20 minutit, et laps ümber riietada ja anda üle lasteaia personalile. Sellises olukorras on ilmselgelt võimatu jõuda õigeaegselt töökohale, kui lasteaiast tööle jõudmiseks kulub 30-45 minutit. Samuti võib juhtuda, et tööpäeva ei ole võimalik lõpetada täpselt kell 17.00 ning teel lasteaeda võivad esineda ummikud, mistõttu ei ole võimalik lasteaeda jõuda hiljemalt 18.30. Kohaliku omavalistuse kohustus on korraldada koolieelse lasteasutuse toimimine sellisel viisil, et lastevanematel oleks tagatud võimalus jõuda tööle õigeaegselt tööpäeva alguseks. Korraldus nr 998 piirab kaebaja ja tema abikaasa õigust teha tööd Eesti Vabariigis väljakujunenud tööpäeva algusest kuni lõpuni, s.o kell 8.00-17.00. Samuti piirab selline lasteaia lahtiolekuaeg tulevikus kaebaja töökoha valikut, sest tal ei ole võimalik valida töökohta, mille tööajaks on kella 8.00–
17.00.Seega on korraldus nr 998 õigusvastane. Lasteaia hoolekogu oleks pidanud antud küsimuse panema välja laiemale ringile arutelule. Hoolekogu ei ole teinud mingit teavitust või on teinud seda viisil, mis ei olnud piisav, et jõuda kõikide lastevanemateni. Rae Vallavalitsus märkis, et lasteaia personal on nõus erandjuhtudel tagama pikema lasteaia lahtiolekuaja, kuid taoline lubadus ei kohusta tulevikus lasteaia juhtkonda seda tegema. See info on ka väär, kuna kaebajal ei ole vaatamata korduvale helistamisele olnud võimalik õhtul valverühma telefonil kellegagi rääkida, et kokku leppida lapse kell 7.00 lasteaeda toomine. Lisaks põhineb see lubadus ühe isiku heatahtlikkusel, mis võib ajas muutuda. Kaebaja saab aru Võsukese Lasteaia uue lahtiolekuaja kehtestamise seaduspärasusest, kuid selline lasteaia lahtiolekuaja kehtestamine on viinud kaebaja ja tema abikaasa olukorda, mis piirab nende õigust teha tööd. See, et keegi pole esitanud vastuväidet lasteaia uue lahtiolekuaja kohta, ei näita, et rahuolematuid lapsevanemaid ei oleks veel.
8.Vastustaja selgitab, et Võsukese Lasteaia lahtiolekuaeg on kehtestatud seaduspäraselt ja ka kaebaja nõustub sellega. Võsukese Lasteaia lahtiolekuaja kehtestamisel on vastustaja lähtunud koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 19 lg-st 2, Võsukese Lasteaia direktori Margery 2(5)

3-19-1954 Lilienthali 07.08.2019 taotlusest nr 34/10 ning 11.06.2019 Võsukese Lasteaia hoolekogu koosolekul tehtud ettepanekust. Seejuures teavitas hoolekogu enne koosolekut lapsevanemaid kavandatava muudatuse tegemisest lasteaia lahtiolekuajas. Võsukese Lasteaia hoolekogu koosolekute protokollid on lapsevanematele kättesaadavad infosüsteemi ELIIS keskkonnas. Juhul, kui kaebajal on pretensioone lasteaia hoolekogu töö osas, siis peaks ta pöörduma hoolekogu poole. Võsukese Lasteaia hoone avatakse iga tööpäeva hommikul kell 7.00 ja vanemad saavad lastega majja sisse tulla, riietada lapsed lahti ning kell 7.30 saavad lapsed rühma üle anda. Seega saavad lapsevanemad lasteaiast lahkuda juba kell 7.30. Vastustaja kinnitab, et alati saavad lapsevanemad ilmnenud eriolukordadel pöörduda lasteaia juhtkonna poole ja lahendus leitakse. Lasteaia kodulehel on avaldatud ka valverühma number, millele saab helistada senikaua, kui on veel lapsi lasteaias. Valverühma telefonile saab lapsevanem teatada juhul, kui ta saab lapsele järgi tulla pärast lasteaia lahtiolekuaega. Vastustaja rõhutab, et kaebaja ei ole kordagi võtnud ühendust lasteaia direktoriga, kui tal on väidetavalt probleeme tekkinud. Võsukese Lasteaia lahtiolekuaja muutmisest alates ei ole mitte ühelgi lapsevanemal peale kaebaja olnud pretensioone lasteaia lahtiolekuaja kohta. Võsukese Lasteaias käib 240 last ja jääb arusaamatuks, et ühel lapsevanemal ei ole võimalik kuidagi leida lahendust tekkinud ajutistele probleemidele. Lasteaia lahtiolekuaegade kehtestamisega ei saa kuidagi olla rikutud kaebaja õigust teha tööd ega teha piiranguid kaebaja töökoha valikul.

KOHTU PÕHJENDUSED

9.Kohus leiab, et X kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Kohus määras 09.12.2019 määrusega kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning määras, et soovi korral oli menetlusosalistel võimalus esitada täiendavaid menetlusdokumente kuni 13.01.2020. Teise menetlusosalise poolt nimetatud tähtpäevaks esitatud täiendava avalduse, taotluse või tõendi kohta võis menetlusosaline esitada oma seisukoha hiljemalt 22.01.2020. Kaebaja esitas 13.01.2020 vastuväite, mille kohta Rae vald esitas 22.01.2020 oma seisukoha. 23.01.2020 esitas kaebaja Rae valla 22.01.2020 seisukohale täiendava vastuväite. Kohus märgib, et sellise täiendava vastuväite esitamise võimalust kohus 09.12.2019 määrusega ette ei näinud. Ka on vastuväide esitatud pärast kohtu määratud tähtaegasid. HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lg-tes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kaebaja ei ole 23.01.2020 vastuväite esitamist pärast kohtu määratud menetlustähtaega põhistanud, kuid kohtu hinnangul ei tingi vastuväite menetlemine menetluse viibimist, kuna see ei sisalda uusi asjas tähtsust omavaid seisukohti. Seega ei jäta kohus kaebaja 23.01.2020 seisukohta tähelepanuta.
11.KELS § 19 lg 2 sätestab, et lasteasutuse lahtioleku aja otsustab valla- või linnavalitsus, lähtudes hoolekogu ettepanekust. Rae Vallavalitsus kehtestas 13.08.2019 korraldusega nr 998 alates 01.09.2019 Võsukese Lasteaia lahtiolekuajaks 07.30-18.30. Rae Vallavalitsus lähtus selle korralduse andmisel Võsukese Lasteaia direktori 07.08.2019 taotlusest nr 34/10 ning Võsukese Lasteaia hoolekogu 11.06.2019 koosolekul tehtud ettepanekust, mis on kooskõlas KELS § 19 lg 2 nõuetega.
12.Seletuskirjast tulenevalt eeldab KELS § 19 lg 2 kohase otsuse tegemine eelnevat lastevanemate vajaduste analüüsimist, millal lapsevanemad lapsi lasteaeda toovad ja sealt ära viivad, samuti milline on nende vajadus nende endi tööajast lähtuvalt. Kohtule esitatud 3(5)

3-19-1954 materjalidest ei nähtu aga ühtegi sellesisulist kaalutlust ega põhjendust, miks Võsukese Lasteaia lahtiolekuaegade lühendamine vajalik oli. Samuti ei ole Rae vald kohtule esitanud täiendavaid tõendeid selle kohta, kuidas lapsevanemaid kavandatavast muudatusest teavitati. Vastustaja on 22.01.2020 kohtule esitatud seisukohas vaid märkinud, et lahtiolekuaja muutumisest on lasteaia juhtkond kõiki lapsevanemaid ELIIS keskkonna kaudu teavitanud ning kui kaebaja ei ole rahul lasteaia hoolekogu tööga lapsevanemate teavitamisel muudatustest, peaks ta pöörduma hoolekogu poole. Kuivõrd lõppastmes tegi vallavalitsus otsustuse lasteaia lahtiolekuaegade muutmise kohta, ei vastuta kohtu hinnangul haldusmenetlusest teavitamise osas vaid lasteaia hoolekogu. Ka Rae vald oleks pidanud enne korralduse andmist kindlaks tegema, et asjast puudutatud isikud on saanud lasteaia lahtiolekuaegade osas arvamust avaldada. Eelnevast tulenevalt on Rae Vallavalitsuse 13.08.2019 korraldus antud hea halduse tavaga vastuolus. Samuti on sellise menetluse tulemusel antud haldusakti õiguspärasuse kontrollimine kohtumenetluses raskendatud ning seda eriti juhul, kui haldusorgan ka kohtumenetluses asjakohaseid põhjendusi ega tõendeid ei esita.

13.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab, et vaatamata hea halduse tava rikkumisele, ei ole HMS §-st 58 tulenevalt põhjendatud korralduse nr 998 tühistamine. Kuna Võsukese Lasteaia hoolekogu 14 liikmest 12 on valitud lasteaiarühmade vanemate hulgast, siis ei saa jõuda järeldusele, et otsuse tegemisel ei oleks lapsevanemate arvamusega arvestatud. Ka kinnitab seda, et otsus järgis lapsevanemate huvisid, asjaolu, et 240 lapsest vaid ühe vanemad on otsuse vaidlustanud. Lisaks on lasteaial ilmselgelt praktiline kogemus selle osas, kui palju lapsi erinevatel kellaaegadel lasteaias viibib, mistõttu ei ole eraldi arvamuste küsimine lahtiolekuaegade kohta ka esmatähtis. Seega leiab kohus, et korraldust nr 998 ei tule hea halduse tava rikkumise tõttu tühistada.
14.Lisaks on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi. KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seejuures ei tulene seadusest, et vallavalitsus peaks tagama iga lapsevanema elukorraldusega igakülgselt sobiva lasteaiakoha. Kohus nendib, et muudatus lasteaia lahtiolekuaegades võib valmistada kaebajale ebamugavusi, kuid kohus ei pea korralduse nr 998 mõjutusi nii suurteks, et need rikuksid kaebaja õigusi või tingiksid korralduse nr 998 tühistamise.
15.Vastustaja vastusest kaebusele nähtub, et Võsukese Lasteaia hoone avatakse igal tööpäeval kell 7.00, pärast mida on lastevanematel võimalik lastega majja siseneda ning nad seal lasteaiaõpetajale üleandmiseks valmis seada ning lapsed kohe rühma avamisel lasteaiaõpetajale üle anda. Seega on kaebajal võimalik lasteaiast tööle lahkuda ca 7.30. Varem oli kaebajal võimalik laps alates kell 7.00 lasteaeda viia ning tal kulus vastavalt kaebuses esitatud selgitustele 10-20 minutit, et laps lasteaiaõpetajatele üle anda. Sellise korralduse juures kaebajal tööle jõudmisega probleeme ei olnud. Niisiis saab kaebaja korraldusest nr 998 tulenevalt võrreldes varasemaga 10-20 minutit hiljem tööle minema hakata. Kohus ei pea seda kaebaja õigusi rikkuvaks muudatuseks. Kui kaebajal ei ole 10 minutit hiljem lasteaiast lahkudes võimalik mingilgi moel õigeaegselt tööle jõuda, tähendab see seda, et kaebaja peab otsima enda elukorraldusele alternatiive, näiteks lapse lasteaia, lapse lasteaeda viija või ka äärmisel juhul enda töökohaga seoses. Kaebaja selline vajadus oma elukorraldust muuta ei kohusta aga valda lasteaeda varem avama. Vallale ei saa panna kohustust võimaldada igal vanemal talle sobival ajal laps lasteaeda viia.
16.Ka ei pea kohus oluliseks muudatuseks seda, et lasteaed sulgetakse kell 18.30 ehk varasemast pool tundi varem. Kaebaja märgib, et uus korraldus takistab kuni kella 17.00 tööl 4(5)

3-19-1954 käimist, sest vahel on vaja kauem tööl olla või võivad olla ummikud. 1,5 tundi pärast tööpäeva lõppu lasteaia lahti hoidmine on kohtu hinnangul piisav, et vanem saaks lapsele mõistlikult järgi minna. Samuti on vastustaja selgitanud, et erandjuhtudel on vanemal võimalik lasteaiaga ühendust võtta, et leppida kokku hilisem lapsele järele minemine. Selliselt ei riku lasteaia varasem sulgemine kaebaja õigusi.

17.Ka ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kaebaja väide selle kohta, et lasteaia lahtiolekuajad piiravad tema õigust tulevikus töökohta valida. Paratamatult peab isik töökoha valikul arvestama oma võimalustega igapäevaselt tööle jõuda. Samas ei tulene kaebusest, et kaebaja otsiks praegu uut töökohta ning korraldus nr 998 teda selles kuidagi takistaks. Seega on tegemist hüpoteetilise võimalusega ning vaidlustatud korraldusel ei ole kaebaja õigusega töökohta valida praegu mingitki puutumust.
18.Eeltoodud põhjendustel tuleb X kaebus jätta rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude kaebajalt väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja