X kaebus Tartu Vangla 06.012.2019. a otsuse ja 16.12.2019. a vaideotsuse tühistamiseks ning Tartu Vangla keelamiseks piirata kaebajal helistada riigiasutustele ja kaitsjatele
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Tagastada X kaebus. Jätta X taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Kuulutada menetlus haldusasjas nr 3-19-2379 osaliselt kinniseks, s.o Tartu Vangla poolt 30.12.2019. a kohtule esitatud videosalvestise osas.
5.Piirata kaebaja õigust tutvuda käesoleva määruse resolutsiooni punktis 4 nimetatud tõendiga.
Määruse resolutsiooni p 1, 3 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Kinnipeetav X esitas 06.12.2019. a taotluse (reg nr 6-30/910-1) Tartu Vangla direktorile lubada tal helistada 06.12.2019 ajavahemikul kella 15.00–16.00 taotluses nimetatud ühele notarile ja neljale advokaadile. X põhjendas taotluse esitamist julgeoleku huvidega, et vältida konflikti kaaskinnipeetavate vahel, mille fikseeris 05.12.2019. a hommikul Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakond (TUO).
Tartu Vangla ei andnud 06.12.2019. a luba erakorraliseks helistamiseks, kuna Tartu Vangla kodukorra alusel on võimaldatud kinnipeetaval piisavalt helistada eluosakonna avatud olemise ajal. Taotlusel oleva märke kohaselt tutvustati otsust Xle samal päeval, s.o 06.12.2019. a.
3.X esitas 09.12.2019. a vaide, reg nr 1-11/446-1, milles vaidlustas Tartu Vangla keeldumise rahuldada tema taotlus helistada 06.12.2019. a kell 15.00–16.00. Vaide kohaselt on advokaadid palunud kinnipeetaval helistada tööpäeva lõpus, umbes kella 15.00–17.00. Vaide esitaja taotles ettekirjutuse tegemist esimese üksuse ametnikele ja sisekontrollile.
4.X esitas 08.12.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal – haldusasi nr 3-19-2306. Kaebaja taotles, et kohus tuvastaks vastustaja ebaseadusliku ja meelevaldse omavoli 06.12.2019. a helistamise piiramisel. X palus esialgse
õiguskaitse korras keelata vastustajal vaidemenetluse ajal piirata kaebaja põhiõigust ja vangistusalatest õigusaktidest tulenevat õigust suhelda advokaatidega.
5.Tartu Halduskohus tagastas 10.12.2019. a määrusega haldusasjas nr 3-19-2306 X kaebuse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 04.02.2020. a.
6.Tartu Vangla jättis 16.12.2019. a vaideotsusega nr 1-11/446-2 X vaide rahuldamata. Tartu Vangla selgitas vaideotsuses muuhulgas, et esialgses taotluses ei olnud välja toodud põhjendusi, mida kinnipeetav esitas vaides (kellaajad, millal advokaadid palusid helistada), siis seetõttu ei saanud ka esialgset taotlust nende põhjenduste pinnalt Tartu Vangla rahuldada. Kui antud kellaajad oleks taotluses kajastunud, oleks vanglal olnud võimaik kõnede erakorralisust kontrollida. Vaide esitaja nõude osas sisekontrollile ja TUO-le tõi vangla välja, et esialgses taotluses põhjendusena välja toodud konfliktiohu asjaolusid on vangla kontrollinud ning ohtu ei nähtunud. Tartu Vangla viitas 16.12.2019. a vaideotsuses veel vangla 12.12.2019. a vastusele nr 6-24/69892, milles selgitati, et eluosakonnas on 5 tundi ja 20 minutit päevas helistamine kinnipeetavatele tagatud, mistõttu on erakorralise helistamise vajaduse põhjendamise nõudmine õigustatud.
7.X esitas 19.12.2019. a Tartu Halduskohtule uue kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse – haldusasi nr 3-19-2379. Kaebusele oli lisatud Tartu Vangla 16.12.2019. a vaideotsus nr 1-11/4462. Kaebuse kohaselt piiras Tartu Vangla 06.12.2019. a õigusvastaselt kaebaja õigusi. 05.12.2019. a kell 9.52 toimus verbaalne konflikt kaaskinnipeetavatega. 05.12.2019. a esitas kaebaja taotluse helistamiseks viiele advokaadile 06.12.2019. a eluosakonnas lukustatud kambrite ajal kell 15.00– 16.00, põhjendades kõnede erakorralisust sooviga vältida konfliktolukorra tekkimist kaaskinnipeetavate vahel. Vangla ei rahuldanud kaebaja helistamise võimaldamise taotlust. Kaebaja taotleb Tartu Vangla 06.12.2019. a keelduva otsuse ja 16.12.2019. a vaideotsuse tühistamist ning palub keelata vanglal piirata helistamist kaitsjatele. Kaebaja taotleb Tartu Vangla kodukorra p 13.9. kohaldamata jätmist ja selle põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. Kaebaja taotleb võtta asja materjalide juurde Tartu Vangla 10.12.2019. a vastus nr 2-5/1140-2 ja sellega kaasnev videosalvestus. Kaebaja palub arvestada asjas nr 3-19-2306 kogutud tõenditega. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras keelata vastustajal piirata helistamist riigiasutustele ja kaitsjatele. Kaebuses on esitatud ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus.
8.Kohus palus 19.12.2019. a kohtunõudega Tartu Vanglal esitada omapoolne seisukoht X esialgse õiguskaitse taotluse ning tõendite kogumise taotluse kohta. Vastustajal tuli esitada kohtule asjakohased kohtueelse menetluse materjalid, mida ei ole juba koos kaebusega esitatud, ning teatada, kas X on kohtueelselt vaidlustanud Tartu Vangla kodukorra punkti 13.9.
9.Tartu Vangla esitas 30.12.2019. a vastuse kohtunõudele. Vangla selgitas vastuses, et X paikneb Tartu Vanglas alates 19.06.2019. a ning dokumendihaldussüsteemi Delta andmetel ei ole X 30.12.2019. a seisuga Tartu Vangla kodukorra punkti 13.9 vaidlustanud. Tartu Vangla ei pea 10.12.2019. a vastuskirja nr 2-5/1140-2 asjakohaseks tõendiks, sest selles andis vangla teada, mitu korda kinnipeetav 06.12.2019. a notarile helistas ja kui kaua kõne ajaliselt kestis. Tartu Vangla kontrollis salvestist X viidatud aja kohta ega tuvastanud sellelt, et ametnikud oleksid kuidagi sekkunud X telefoni kasutamisse või nõudnud selle lõpetamist. Tõendamaks, et X lõpetas telefonikõne enda initsiatiivil ja väljus telefonikabiinist vabal tahtel, mitte ametnike survel, edastas vangla kohtule videosalvestise kõne lõpetamise kohta. Lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-st 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-st 1 palub vastustaja tunnistada menetlus videosalvestist puudutavas osas kinniseks. Kuigi eluosakonnas on kaamerad nähtaval kohal, siis salvestise vaatlusel on võimalik näha kaamera vaateulatust ja vaatenurki,
mistõttu sisaldub videosalvestisel teave turvasüsteemide kohta. Tegemist on avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 9 mõistes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega. Kaamera vaateulatuse täpne teadmine ohustab vangla julgeolekut, sest annab kinnipeetavatele võimaluse tegutseda väljaspool kaamera vaateulatust. Seetõttu palub vastustaja videosalvestise ja selle uurimise osas kuulutada kohtumenetlus kinniseks ning kohtule edastatud salvestist kaebajale mitte näidata. Tartu Vangla hinnangul ei ole X oma esialgse õiguskaitse taotlust põhjendanud ning vangla ei näe esialgse õiguskaitse vajadust. 05.12.2019. a esitas X vanglale taotluse, milles soovis helistada 06.12.2019. a ajal, mil eluosakond on suletud ja helistamist ette nähtud ei ole. Erakorraliste telefonikõnede taotluste läbivaatamisel arvestab vangla, kas sealt nähtub konkreetne erakorralisuse põhjus. X palus taotluse rahuldamist julgeolekukaalutlustel. Vangla teabe- ja uurimisosakond kontrollis, kas Xl esineb teistest kinnipeetavatest tulenevat ohtu helistamiseks väljaspool kodukorras ette nähtud aega. Sellist ohtu ei tuvastatud ja kuna taotlusest muid põhjuseid erakorraliseks helistamiseks graafikuvälisel ajal toodud ei olnud, siis jättis vangla X taotluse rahuldamata. Seda ei saa pidada helistamise piiramiseks. Arvestades helistamise ajalist kestust ja võimalust kasutada telefoni igapäevaselt, ei saa järeldada, et vangla piiraks X suhtlemist advokaadist esindaja või riigiasutustega. Eeltoodust tulenevalt, palub vastustaja jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohtu seisukoht
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
11.Kohus leiab, et 06.12.2019. a kell 15.00–16.00 helistamise mittevõimaldamist puudutavas osas kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
12.Kaebaja on rahulolematu, et tal ei võimaldatud helistada erakorraliselt ajal, mil eluosakond, milles ta viibib, oli suletud, täpsemalt 06.12.2019 kell 15.00–16.00. Kaebaja taotles julgeoleku huvides enda taotluse rahuldamist ja nimetas taotluses ühe notari ja nelja advokaadi nimed, kellele soovib helistada.
13.Tartu Vangla on selgitanud vastuses kohtule, et 06.12.2019. a kasutas X telefoni kolmel korral – kell 09.49–10.07, 14.17–14.28 ja 18.51–19.00, tehes kokku seitse kõnet. Viimasena helistas X advokaat Marina Kelpmani numbrile. Seega vaatamata oma väidetavale konfliktile teiste kinnipeetavatega, on kaebaja reaalselt telefoni 06.12.2019. a kasutanud ja mh saanud helistada ka advokaadile. Üheski menetlusdokumendis ei ole kaebaja kurtnud, et advokaadiga töövälisel ajal telefonitsi konsulteerimine oleks mõjunud pärssivalt advokaadilt saadud õigusabi kvaliteedile või kuidagi riivanud kaebaja õigusi.
14.Tartu Vangla kinnitusel on eluosakonnas, kus X paikneb, võimalik telefoni kasutada päevakavas ettenähtud ajal, kui osakond on avatud. Tartu Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et kodukorra kohaselt on võimalik helistada X eluosakonnas igapäevaselt 5 tunni ja 20 minuti ulatuses (kell 8.30–10.30, 13.10–15.00 ja 18.00–19.30). Kohtul puudub põhjus vangla väiteid kahtluse alla seada, sest vangla sisekorda reguleerivad haldusaktid on täitmiseks kohustuslikud mh ka vanglale endale.
15.Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja haldusasjas nr 3-19-2306 määruskaebuse lisana Tartu Vangla 10.12.2019. a vastuse nr 2-5/1140-2. Kuna käesolevas asjas väidab kaebaja, et vangla
piirab tal helistada oma kaitsjatele, samuti riigiasutustele, siis võtab kohus nimetatud Tartu Vangla 10.12.2019. a vastuse nr 2-5/1140-2 asja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel. Tartu Vangla 10.12.2019. a vastusest selgub, et 06.12.2019.a helistas kaebaja notarile kahel korral. Esimese kõne kestvus oli 25 sekundit ning teine kõne kestis 4 minutit ja 29 sekundit. Seega vaatamata väidetavalt julgeolekuohule sai kaebaja helistada 06.12.2019. ka notarile.
16.Eeltoodust nähtub, et kaebajale on kõnealusel kuupäeval võimaldatud telefoni kasutamist. Kohtule ei nähtu, et Tartu Vangla keeldumine lubada kaebajal erakorraliselt helistada ajal, mil eluosakond on suletud, oleks kaebaja õigusi saanud rikkuda. Kaebaja oleks pidanud 05.12.2019. a taotluses koheselt välja tooma ka põhjendused, et advokaadid on palunud helistada õhtupoolsetel aegadel. Siis oleks vangla ka kaebaja selliseid väiteid saanud ja pidanud hindama ja kaaluda erakorralise helistamise vajadust. Isegi, kui 06.12.2019. a ei saanud kaebaja mõnega oma kaitsjatest või riigiasutustega ühendust, sest helistamiseks ei olnud sobiv kellaaeg, sai see kaebaja õigusi riivata väheintensiivselt. Märkimist väärib, et riigiasutuste osas kaebajal kodukorra kohasele helistamise ajale etteheiteid pole. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud ühtegi tagajärge, mis oleks saabunud erakorraliselt 06.12.2019 kell 15.00–16.00 telefonikõnede tegemata jätmise tõttu.
17.Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 13.9. kohaselt on avatud osakondades lubatud telefoni kasutada päevakavas toodud aegadel. Kui kinnipeetaval on muul ajal vajadus helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval. Avatud osakonna lukustamisel võimaldatakse telefoni kasutamine vastavalt vangla võimalustele, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas. Kui kinnipeetaval on avatud sektor lukustamise perioodi ajal vajadus helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus inspektor-kontaktisikule. Seega on Tartu Vangla vastavalt kodukorra punktile
13.9.õiguspäraselt nõudnud kaebajalt taotluse esitamist, samuti taotluses põhjenduste esitamist, sest erakorralisuse vajadust tuleb põhistada taotluse esitajal. Kaebaja ei ole Tartu Vangla kodukorra p 13.9. kohtueelselt vaidlustanud. Kohus ei pea Tartu Vangla kodukorra p 13.9. vastuolus olevaks Eesti Vabariigi põhiseadusega.
18.VangS § 28 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Vangla sisekorraeeskirja § 51 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras.
19.Kohus märgib, et helistamise õigus vanglas ei ole piiramatu ning seda isegi olukordades, mis puudutavad helistamist VangS § 28 lg 3 nimetatud isikutele ja asutustele. Riigikohtu halduskolleegium on 31.10.2007. a kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-54-07 möönnud, et kinni peetava isiku õigus kasutada telefoni suhtlemaks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ei ole piiramatu, kuid piirangud peavad olema vajalikud ja säilitama helistamise võimaluse mõistlikul määral. Kolleegium leidis, et tulenevalt riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemise olulisusest ei tohi vangla rakendada helistamise korda, mis moonutab kinni peetavate isikute helistamise õiguse olemust selliselt, et sisuliselt võib muutuda asutuste ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemine võimatuks. Näiteks võimaldades
kinnipeetaval helistada riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustesse ainult reedeti pärast kella 16, võib ametiisikutega suhtlemine olla sisuliselt võimatu.
20.Kaebaja väide 05.12.2019. a toimunud verbaalsest konfliktist kui erakorralisest sündmusest, mis oleks tinginud helistamise vajalikkuse kambrite kinni oleku ajal, on asjas esitatud tõenditele tuginedes, jäänud paljasõnaliseks. Vangla kinnitusel kontrollisid nad kaebaja väiteid ning ka kaebaja ise väidab, et käis 05.12.2019. a kella 14.20 paiku teabe- ja uurimisosakonnas konflikti asjus. Siiski julgeolekuohtu ei ole tuvastatud. Samuti ei nähtu kaebaja väiteid kinnitavaid asjaolusid või sündmusi ka kohtule vangla poolt esitatud videosalvestiselt. Salvestiselt nähtub, et enne, kui kaebaja lõpetas telefoni kasutamise, sisenes ruumi vanglaametnik. Vanglaametnik aga kaebaja poole ei pöördunud ega pööranud ka kaebajale tähelepanu. Salvestiselt on näha, et üks kaaskinnipeetav võib oodata telefoni kasutamise järjekorras, kuid sellelt ei nähtu, et kaaskinnipeetav või vanglaametnik oleks kaebajat sundinud telefonikõne lõpetama. Kaebaja lõpetab kõne ise.
21.Kuna kaebaja 06.12.019. a ka vaatamata väidetavale julgeolekuohule kasutas telefoni mitmel korral helistamiseks muuhulgas ka oma advokaadile, siis ei ole eluliselt usutavad kaebaja väited tema õiguste rikkumise kohta.
22.Keelamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine nõude esemeks oleva haldusakti või toiminguga (riigivastutuse seaduse § 4 lg 1 ja § 5 lg 1). Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi erakorraliseks helistamiseks loa andmata jätmisega rikutud või isegi kui rikkumine aset leidis, siis oli see väheintensiivne. Asjas on tõendamist leidnud, et kaebajal oli võimalik helistada 06.12.2019. a. Kinnitust ei ole leidnud kaebaja väited, nagu piiranuks Tartu Vangla temal helistada 06.12.019. a kaitsjatele ja riigiasutustele või esineks oht, et vangla piiraks tulevikus kaebaja õigust helistada. Kohus leiab, et kaebuse menetlusse võtmise korral oleks selle rahuldamine ebatõenäoline. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
19.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).
23.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust sisuliselt lahendada, mistõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotlus
24.Kohtud ei rahuldanud kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust vaidemenetluse ajal – haldusasi nr 3-19-2306, milles kohtumenetlust lõpetav lahend jõustus 04.02.2020. a, kui Riigikohus ei võtnud menetlusse X määruskaebust Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2020. a määruse peale. Tartu Ringkonnakohus jättis jõusse Tartu Halduskohtu 10.12.2019. a määruse resolutsiooni p 2, millega kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
25.Kuna kohus tagastab X kaebuse tervikuna, siis jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata HKMS § 249 lg 3 ja 5 järgi.
26.Kaebaja ei ole taotluses välja toonud, millised kahjulikud tagajärjed temale saabuvad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Kohtule ei nähtu, et kaebajal esineks õiguskaitse vajadus olukorras, kus kaebajal on võimaldatud helistada kaitsjatele ja riigiasutustele eluosakonna, kus kaebaja viibib, avatud oleku ajal. Kui kaebajal oleks esinenud õiguskaitse vajadus, siis oleks
kohtud saanud seda kohaldada juba vaidemenetluse ajal. Kohtule ei ole teada, et asjaolud oleksid muutunud. Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust praegusel juhul uuesti läbi vaadata. Asja materjalide osaliselt kinniseks kuulutamine
27.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 51 kohaselt on teabevaldaja kohustatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistama teabe uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist. Sama lõike p 9 kohaselt tuleb asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada ka teave turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta. Vastustaja on kohtule 30.12.2019. a tõendit edastades, taotlenud piirata kaebaja juurdepääsu videosalvestisele. Vastustaja selgitab, et salvestise nägemine võimaldaks kaebajal saada teavet turvasüsteemide kohta. Kaamera vaateulatuse täpne teadmine ohustaks vangla julgeolekut, kuna kinnipeetavatel oleks võimalus tegutseda kaamera tegevusulatusest väljaspool. Tulenevalt eeltoodust ning asjaolust, et vangla kaamerate videosalvestised on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kuulutab kohus ka vangla poolt käesoleva haldusasja raames 30.12.2019. a esitatud videosalvestise osas menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel kinniseks. Vajadus kaitsta salastatud ning vangla asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet vangla töömetoodika, taktika ja turvasüsteemide kohta ning seeläbi vangla julgeolekut, kaalub üle kaebaja menetluslike õiguste riive.
28.HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Vastavalt HKMS § 88 lg-le 2 võib HKMS § 88 lg-s 1 nimetatud õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. HKMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt on selliseks aluseks riigi julgeoleku või avaliku korra tagamine, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmine või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud piirata HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud kaebaja õigust tutvuda toimiku juurde kuuluva asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud turvakaamera salvestisega (HKMS § 79 lg 1 p 1). Kinnipidamisasutuste videosalvestistele juurdepääsu piiramist on õiguspäraseks pidanud ka väljakujunenud kohtupraktika (nt Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2019. a määrus asjas nr 3-19-1510). Eeltoodust tulenevalt piirab kohus kaebaja õigust tutvuda haldusasjas nr 3-19-2379 tõendina esitatud salvestisega.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.