1.Jätta M.M. esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks talle 11.02.2020–12.02.2020 pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks rahuldamata.
2.Jätta M.M. alternatiivselt esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tema suhtes 11.02.2020–12.02.2020 kohaldatava kartserikaristuse täitmise peatamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada määruse initsiaalidega.
avaldamisel
M.M.
nimi
Edasikaebamise kord
Määruse punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
Muud selgitused
Määrus toimetada kätte taotlejale ja Viru Vanglale. Taotlejale edastada ka Tartu Halduskohtu 28.01.2020 ja 04.02.2020 kohtunõuded (kokku kolmel leheküljel) ning neile esitatud Viru Vangla 20.01.2020 ja 06.02.2020 vastused (kokku kahel leheküljel).
1.M.M. esitas 05.01.2020 Viru Vanglale taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks tema vanematega 08.02.2020 kell 12.00 kuni 09.02.2020 kell 12.00 (taotlus registreeritud 06.01.2020; tl 10–10p). Viru Vangla inspektor-kontaktisik on taotlusele kirjutanud „Luban! Kui ei viibi kartserirežiimil“ ning märkinud lubatud kokkusaamise ajaks 11.02.2020 kell 12.00 kuni 12.02.2020 kell 12.00.
2.Viru Vangla vastas M.M. 05.01.2020 taotlusele 20.01.2020 vastusega nr 6-7/563-2 (tl 7), mille kohaselt võimaldab vangla M.M.le pikaajalise kokkusaamise 11.02.2020–12.02.2020 tingimusel, et ta ei viibi nimetatud kuupäevadel kartserirežiimil. Vangla selgitas järgmist. Arvestades kinnipeetavate arvukust ja pikaajaliste kokkusaamiste ruumide arvu piiratust, ei ole vanglal isegi parima tahtmise juures võimalik võimaldada kõigile soovijaile kokkusaamist
3-20-164 nende soovitud ajal. M.M. kandis vastuse koostamise ajal Viru Vangla 25.11.2019 käskkirja nr 6-3/858-1 alusel 20 ööpäeva pikkust kartserikaristust, mille eelduslik lõpukuupäev on 06.02.2020 (ekslikult märgitud 2019). Vangiregistri kohaselt on M.M.le määratud 10 kartserikaristust, mis on veel täitmisele pööramata (kuus 20 ööpäeva pikkust, kaks 25 ööpäeva pikkust, üks 10 ööpäeva pikkune ja üks 3 ööpäeva pikkune kartserikaristus). M.M.le on broneeritud ruum nr PP03 pikaajaliste kokkusaamiste graafikus ajavahemikul 11.02.2020–12.02.2020, kuid eeltoodule tuginedes ei saa vangla kindlalt öelda, et M.M. ei viibi kartserirežiimil. Vangla saab võimaldada pikaajalise kokkusaamise vaid juhul, kui M.M. ei viibi eelnimetatud kokkusaamise kuupäevadel kartserirežiimil.
3.M.M. esitas 23.01.2020 Viru Vanglale vaidena pealkirjastatud avalduse (registreeritud 27.01.2020 nr 6-12/28-1; tl 9–9p), milles vaidlustab Viru Vangla vastust nr 6-7/563-2 ning palub võimaldada talle 11.02.2020–12.02.2020 pikaajaline kokkusaamine, olenemata sellest, kas ta on kartseris või mitte (näiteks peatada kokkusaamise ajaks kartserikaristuse täitmine). Avalduse kohaselt on M.M. kindel, et teda ei lasta kokkusaamise ajaks kartserist välja. Tema ei saa otsustada, kas ta viibib 11.02.2020–12.02.2020 kartseris. Vastavalt justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-le 45 võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul, kuid M.M.le võimaldati pikaajaline kokkusaamine viimati 2019. a aprillis ehk 10 kuud tagasi.
4.Tartu Halduskohtule saabus 28.01.2020 M.M. esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub kohustada Viru Vanglat võimaldama talle 11.02.2020–12.02.2020 broneeritud pikaajaline kokkusaamine, olenemata sellest, kas ta on sel ajal kartseris või mitte (näiteks peatada kokkusaamise ajaks kartserikaristuse täitmine). Taotluse kohaselt käis M.M. viimati pikaajalisel kokkusaamisel 2019. a aprillis. Seega täitub veebruaris 10 kuud, mille jooksul ei ole talle pikaajalist kokkusaamist võimaldatud. Taotleja suhtes on kohaldatud pikka aega üksikvangistust ning ta soovib enne surma näha veel korra vanemaid ja jätta nendega hüvasti.
5.Viru Vangla palus 31.01.2020 vastuses Tartu Halduskohtu 28.01.2020 kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vangla selgitas, et taotleja kannab 11.02.2020–12.02.2020 eelduslikult kartserikaristust käskkirja nr 6-3/858-1 alusel (tegemist on ajaliselt järgmise distsiplinaarkaristusega) ning taotleja ei ole käskkirja vaidlustanud. M.M. 05.01.2020 taotlus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks ei ole käsitatav vaidena kartserikaristuse määramise otsuse peale ega ka taotlusena kartserikaristuse edasilükkamiseks. Seetõttu ei ole ka 23.01.2020 dateeritud ning järgneval päeval vanglale üle antud menetlusdokument (nr 6-12/28-1) sellise sisuga vaidemenetluse algatajaks. Mööndustega võib viimati nimetatud dokumendist lugeda välja kartserikaristuse peatamise taotlust ajavahemikuks 11.02.2020–12.02.2020. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 249 lg 2 alusel formaalselt lubatav. Distsiplinaarkaristuse vältimine, eelkõige tahtlike rikkumise eest, on kinnipeetavale ilma pingutusteta võimalik. Sellega saaks kõigi eelduste kohaselt hakkama ka taotleja ning tema viidet hüvasti jätmise vajadusele saab pidada üle dramatiseerimiseks.
6.Viru Vangla selgitas 06.02.2020 vastuses Tartu Halduskohtu 04.02.2020 täiendavale kohtunõudele, et taotleja kannab alates 06.02.2020 kartserikaristust käskkirja nr 6-3/858-1 alusel, millega määrati talle kolme erineva rikkumise eest kolm erinevat 20-päevast kartserikaristust ning vangla pöörab need täitmisele iseseisvalt ja järjestikku. Põhjendatud ei ole ajaliselt hilisema käskkirja varem täitmisele pööramine. Arvestades, et taotleja jätkab rikkumiste toimepanemist, võib see mõjutada varasemate karistuste täitmisele pööramist. Samuti ei ole praegusel ajal põhjendatud karistuse kandmist peatada, sest taotleja kartserikaristuse kandmine oli viimati peatatud 08.01.2020–13.01.2020 ning hetkel on ta
3-20-164 kartseris viibinud 24 päeva, mida ei saa kohtupraktika kohaselt lugeda ülemääraselt pikaks ajaks.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus kontrollib esmalt esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust (I) ning lahendab selle seejärel sisuliselt (II). I
8.Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb tõlgendada selliselt, et taotleja palub selles kohustada Viru Vanglat võimaldama talle 11.02.2020–12.02.2020 broneeritud pikaajaline kokkusaamine, ning kui kohus ei pea võimalikuks seda taotlust taotleja kartseris viibimise tõttu rahuldada, palub taotleja peatada talle määratud kartserikaristuse täitmine nimetatud kokkusaamise ajaks. Kohus käsitab neid taotlusi alternatiivsete taotlustena.
9.HKMS § 249 lg-st 5 tulenevalt võib esitada kohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Puudub vaidlus, et taotleja ei ole esitanud esialgse õiguskaitse taotlusega seotud küsimuses kohtule kaebust.
10.Kohtu hinnangul on taotleja poolt vanglale esitatud pöördumise nr 6-12/28-1 (tl 9–9p) näol tegemist Viru Vangla 20.01.2020 vastusele nr 6-7/563-2 esitatud vaidega, milles taotleja on sisuliselt nõudnud ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p 3 tähenduses, s.o talle 11.02.2020–12.02.2020 pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks. Seega on pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks kohustamise taotluse osas täidetud HKMS § 249 lg-s 5 sätestatud eeldus ning esialgse õiguskaitse taotlus on kohtule esitatud vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).
11.Kohus nõustub vanglaga, et taotleja pöördumises nr 6-12/28-1 esitatut saab tõlgendada selliselt, et taotleja on selles taotlenud ka tema suhtes 11.02.2020–12.02.2020 kohaldatava kartserikaristuse, s.o Viru Vangla 25.11.2019 käskkirja nr 6-3/858-1 täitmise peatamist pikaajalise kokkusaamise ajaks. Vangla ei olnud seda taotlust kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks lahendanud, mistõttu ei saanud selles osas olla algatatud ka vaidemenetlust. Kohtule ei ole teada, et selline vaidemenetlus oleks ka käesoleva määruse tegemise ajaks algatatud. Seega on kartserikaristuse täitmise peatamise taotluse osas täitmata HKMS § 249 lg-s 5 sätestatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eeldus ning taotlus tuleb jätta selles osas läbi vaatamata. II
12.HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
13.Viru Vangla on lubanud 20.01.2020 vastusega nr 6-7/563-2 (tl 7) taotlejale pikaajalise kokkusaamise selliselt, et talle broneeriti küll pikaajalise kokkusaamise ruum, kuid jäeti lahtiseks see, kas taotleja saab sel ajal kokkusaamisel osaleda või ei, pannes kokkusaamise toimumise sõltuvusse sellest, kas taotleja viibib sel ajal kartseris või mitte. Kuna vangla selgituste kohaselt paikneb taotleja 11.02.2020–12.02.2020 tõenäoliselt kartseris, on taotlus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks jäetud sisuliselt rahuldamata. Kui kohus kohustaks sellises olukorras vanglat taotlejale 11.02.2020–12.02.2020 pikaajalist kokkusaamist võimaldama, oleks tegemist põhivaidluse äraotsustamisega. Üldpõhimõtte kohaselt tuleks kohtul põhivaidluse äraotsustamist esialgse õiguskaitse menetluses vältida, kuid seda põhimõtet tuleb arvestada koos muude asjaoludega ning esialgse õiguskaitse kohaldamisega
3-20-164 põhivaidluse äraotsustamine ei ole välistatud, kui selleks esineb ülekaalukas vajadus ja pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (vt Riigikohtu 22.09.2014 määruse nr 3-3-1-59-14 p 19).
14.Kohus möönab taotlejal praeguses asjas esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Pikaajaliste kokkusaamiste graafikus taotlejale 11.02.2020–12.02.2020 ruumis PP03 broneeritud kokkusaamise ärajäämisega saab riivatud talle põhiseaduse §-st 26 ja vangistusseadusest (VangS) tulenev õigus vanglaväliseks suhtlemiseks ja oma perekonnaliikmetega kohtumiseks. Taotlejal esinev esialgse õiguskaitse vajadus ei õigusta aga praeguse vaidluse asjaoludel esialgse õiguskaitse kohaldamist.
15.VangS § 25 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega. Tulenevalt VangS § 25 lg-st 3 ei võimaldata pikaajalisi kokkusaamisi vangla vastuvõtuosakonnas viibivale kinnipeetavale, avavanglas viibivale kinnipeetavale ja distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale. VSkE § 42 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pikaajalise kokkusaamise taotluse esitab kinnipeetav ning taotlus peab olema esitatud vähemalt üks kuu enne taotletavat kokkusaamist. Viru Vangla kodukorra punkti 13.2.2 kohaselt esitab kinnipeetav pikaajalise kokkusaamise taotluse inspektor-kontaktisiku nimele kokkusaamisele eelneva kuu 1. kuupäevast kuni
5.kuupäevani. Taotluste põhjal koostatakse kokkusaamiste igakuine graafik (VSkE § 44 lg 1) ning pikaajalised kokkusaamised toimuvad vastavalt vangla poolt koostatud graafikule (Viru Vangla kodukorra p 13.2.1). VSkE § 45 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul.
16.Kohtule esitatud materjalidest (ennekõike vangiregistri väljavõttest taotlejale määratud distsiplinaarkaristuste kohta, tl 15–16) nähtub, et taotleja kandis kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal 20 ööpäeva pikkust kartserikaristust Viru Vangla 25.11.2019 käskkirja nr 6-3/858-1 alusel ning selle karistuse kandmise lõpukuupäev on 06.02.2020. Vangla selgituste kohaselt pöörati järgmisena täitmisele Viru Vangla 25.11.2019 käskkirjaga nr 6-3/858-1 määratud teine 20 ööpäeva pikkune kartserikaristus. Samuti on vangla selgitanud, et ei pea põhjendatuks võimaldada taotlejale enne käskkirjaga nr 6-3/858-1 määratud karistuse täitmisele pööramist viibida mõne aja tavatingimustes. Arvestades, et taotlejale võimaldati viimati kartserivälist aega 08.01.2020–13.01.2020, s.o 24 päeva tagasi, mis ei ületa VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimummäära ehk 45 päeva, ei pea ka kohus taotlejale praegusel ajal sama käskkirjaga määratud kartserikaristuste kandmise vahel tavatingimustes viibimise võimaldamata jätmist põhjendamatuks (vt ka Riigikohtu 04.06.2018 otsus nr 3-15-2943, p 19). Seega paikneb taotleja tõenäoliselt ka ajavahemikul 11.02.2020– 12.02.2020 kartseris.
17.VangS § 25 lg-st 3 tulenev keeld distsiplinaarkaristuste kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi võimaldada on vanglale järgimiseks kohustuslik ning vanglal puudub sellises olukorras pädevus teostada kokkusaamise lubamisel kaalutlusõigust. Tegemist on kinnipeetava põhiõiguste seadusjärgse piiranguga, mida ei ole võimalik jätta järgimata justiitsministri määrusega kehtestatud reegli tõttu, et pikaajalisi kokkusaamisi võimaldatakse vähemalt üks kord poole aasta jooksul (VSkE § 45). Vanglal ei ole küll keelatud võimaldada kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi kartserikaristuste kandmise vahelisel ajal, kuid tal puudub kohustus kartserikaristuse täitmist pikaajalise kokkusaamise ajaks peatada. Kuna käesoleval juhul on taotlejale määratud kartserikaristuse täitmise peatamise taotluse osas täitmata ka esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused (vt käesoleva määruse põhjenduste punkti 11), pole kohtul võimalik hinnata tema suhtes 11.02.2020–12.02.2020 kohaldatava kartserikaristuse täitmise peatamise põhjendatust.
18.Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul võimalus kohustada vanglat lubama taotlejal
3-20-164 VangS § 25 lg-ga 3 vastuolus olevalt osaleda 11.02.2020–12.02.2020 pikaajalisel kokkusaamisel. Seetõttu oleks ka esialgse õiguskaitsega seotud põhivaidluses esitatava kohustamiskaebuse rahuldamine vähetõenäoline ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt põhjendatud.
19.Kohus märgib täiendavalt, et kinnipeetaval, kes paneb toime distsiplinaarsüütegusid, mille eest on teda põhjendatud karistada kartserisse paigutamisega, tuleb VangS § 25 lg-st 3 tuleneva piiranguga paratamatult arvestada. Samuti tuleb kinnipeetaval sellisel juhul arvestada sellega, et tema soovitud pikaajalise kokkusaamise toimumine ei pruugi saada alati võimalikuks ka kartserikaristuste kandmise vahele jäävatel aegadel, sest vanglal tuleb VSkE ja vangla kodukorra alusel igakuiste pikaajaliste kokkusaamiste graafikute koostamisel arvestada kõigi selleks esitatud taotlustega.
20.Eelnevatel põhjendustel jääb esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks taotlejale 11.02.2020–12.02.2020 pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks rahuldamata.
21.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime initsiaalidega. Määrus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid taotlejat muul viisil identifitseerida.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.