lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-171/5

Omandireform › Vara tagastamine

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 05.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-171/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Omandireform › Vara tagastamine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1185
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2020, Tartu

Kohtuasja number

3-20-171

Kohtuasi

Eha Nõmme (Nõmm) kaebus Ranna Ühismajandi reformikomisjoni 4. oktoobri 1996. a protokollilise otsuse tühisuse tuvastamiseks ja haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks

Menetlustoimingud

Menetluse osaline lõpetamine Kaebuse osaline tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasja juurde Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 396/2003.
2.Lõpetada menetlus Ranna Ühismajandi reformikomisjoni 4. oktoobri 1996. a protokollilise otsuse tühisuse tuvastamise nõudes.
3.Tagastada kaebus Ranna Ühismajandi reformikomisjoni 4. oktoobri 1996. a protokollilise otsuse õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõudes. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Eha Nõmm esitas 28. jaanuaril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, millest nähtub tema soov Ranna Ühismajandi reformikomisjoni 4. oktoobri 1996. a protokollilise otsuse tühisuse tuvastamiseks ja selle haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 5 ja p 6). Kaebuse juurde lisatud dokumentidest selgub, et Ranna Ühismajandi reformikomisjoni 4. oktoobri 1996. a protokolli nr 70 kohaselt arutati Kalev Kalme taotlust tagastada talle ühistatud hooned –

Sarnased lahendid

Omandireform
  • 03.06.20263-25-628/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-20-171

ait ja laut. Samas arutati Eha Nõmme taotlust hoonete mittetagastamiseks. Reformikomisjon otsustas: „Tagastada August Kuuselt ühistatud hooned ait ja laut Kalev Kalmele, kusjuures K. Kalme on kohustatud Eha Nõmmele hüvitama tehtud kulutused hoonete säilitamiseks.“ Üks aasta varem ehk 10. novembril 1995 oli Ranna Ühismajandi reformikomisjon teinud protokollilise otsuse, millega lubati Eha Nõmmel kasutada nimetatud hooneid, sest ta oli palju aastaid neid hooneid heauskselt hooldanud ja remontinud. Kaebaja märgib kaebuses, et ta on 12 aastat soovinud teada saada, kumb neist haldusaktidest on tühine, kuid ta ei ole oma küsimusele vastust saanud. Kaebaja viitab, et varasemal s.o 10. novembri 1995. a haldusaktil on põhjendused ja seda ei ole eraldi haldusaktiga kehtetuks tunnistatud. Samas

4.oktoobri 1996. a haldusaktil põhjendused puuduvad. Kaebaja märgib, et ait ja laut olid maha kantud ja neid ei saanud tagastada kui õigusvastaselt võõrandatud vara. Reformikomisjoni
4.oktoobri 1996. a haldusakt rikub kaebaja heauskset ootust. Kaebaja selgitab, et 1996. aasta haldusakti tühisuse tuvastamine on primaarne ning lisakaebuses soovib ta esitada kahjunõude.

KOHTU SEISUKOHT

2.Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks Ranna Ühismajandi reformikomisjoni 4. oktoobri 1996. a protokollilise otsuse tühisuse ja teeks ettekirjutuse haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et Eha Nõmme kaebust ei ole võimalik läbi vaadata alljärgnevatel põhjustel.
3.HKMS § 152 lg 1 p 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
3.1.Kaebaja on Ranna Ühismajandi reformikomisjoni 4. oktoobri 1996. a protokollilise otsuse tühisuse tuvastamise nõudega pöördunud kohtu poole juba varem. Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2003. a otsusega nr 3-96/2003 on jäetud rahuldamata E. Nõmme kaebus Ranna Ühismajandi reformikomisjoni 4. oktoobri 1996. a otsuse tühisuse tuvastamiseks. Viidatud kohtuotsus on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 18. veebruari 2004. a otsusega. Sellises olukorras ei ole halduskohtule korduva kaebuse esitamine lubatud (HKMS § 43 lg 1 p 1). Eeltoodust lähtudes tuleb Eha Nõmme kaebuse menetlus Ranna Ühismajandi reformikomisjoni 4. oktoobri 1996. a protokollilise otsuse tühisuse tuvastamise nõudes lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 151 lg 3 sätestab, et kui HKMS § 152 lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
3.2.Kohus märgib siinkohal, et kaebaja võimalused Ranna Ühismajandi reformikomisjoni 4. oktoobri 1996. a protokollilist otsust vaidlustada on ammendunud. Lisaks tühisuse tuvastamise kaebusele haldusasjas nr 3-96/2003 on kaebaja korduvalt esitanud kaebusi 4. oktoobri 1996. a otsuse tühistamiseks (haldusasjades nr 3-214/2001 ja 3-239/2002) ja õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasjades nr 3- 254/2002, 3-168/2004 ja 3-238/2004). Kõigis nimetatud kohtuasjades on jõustunud kohtuotsus või jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta, mis välistab neis nõuetes korduva kaebuse esitamise (HKMS § 43 lg 1 p1 ja p 2). Tartu Halduskohus on ka haldusasjas nr 3-13-700 kaebust tagastades osundanud 6. mai 2013. a määruses kõikidele eelnimetatud haldusasjadele, rõhutades, et kõigis nimetatud kohtuasjades on jõustunud kohtuotsus või jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

3-20-171

3.3.Kaebajale valmistab meelehärmi ja talle jääb arusaamatuks olukord, kus korraga kehtivad kaks vastupidise resolutsiooniga haldusakti. Kohus märgib, et haldusakti kehtetuks tunnistamisega võib olla samastatav ka juhtum, kui algse haldusakti andmise järgselt antakse välja uus haldusakt, mis on varasemaga vastuolus. Kui on arusaadav, et asutus on oma varasemat seisukohta selles küsimuses soovinud muuta, kehtib uus haldusakt ja varasem vastupidine akt tuleb lugeda kehtetuks tunnistatuks.1 Tegemist on haldusakti konkludentse kehtetuks tunnistamisega, mida praktikas soovitatakse vältida2, kuid mis iseenesest on võimalik. Ka Riigikohus3 on leidnud, et kui täpselt sama küsimus otsustati uue haldusaktiga varasemast erinevalt, on varasem haldusakt sisuliselt kehtetuks tunnistatud, hoolimata sellest, et varasema haldusakti osas oleks üldse mingit seisukohta võetud. Seega saaks iseenesest asuda seisukohale, et ka juhul, kui pärast haldusakti andmist antakse samas küsimuses uus, varasemast erinev haldusakt ja varasemat haldusakti selgesõnaliselt kehtetuks ei tunnistata, on varasem haldusakt tegelikult siiski kehtetuks tunnistatud ning selle tühistamine halduskohtu poolt pole enam võimalik.4
4.Kaebaja on lisaks Ranna Ühismajandi reformikomisjoni 4. oktoobri 1996. a protokollilise otsuse tühisuse tuvastamise nõudele soovinud selle haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemist. Kohus märgib, et haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist on võimalik nõuda üksnes siis, kui haldusakt on tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud.5 Praegusel juhul on Ranna Ühismajandi reformikomisjoni 4. oktoobri 1996. a protokollilise otsuse näol tegemist kehtiva haldusaktiga, mille õigusjõudu pole võimalik enam murda (vt viidatud lahendid käesoleva määruse p-s 3). Seetõttu pole võimalik taotleda ka sellest haldusaktist tulenevate tagajärgede kõrvaldamist. Lisaks on sellise nõude esitamiseks möödunud ka seaduses sätestatud tähtaeg (HKMS § 46 lg 4). HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et Ranna Ühismajandi reformikomisjoni 4. oktoobri 1996. a protokollilise otsuse õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Lisaks on sellise nõude esitamiseks möödunud eelduslikult ka seaduses sätestatud maksimaalne kümneaastane tähtaeg (HKMS § 46 lg 4). HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
5.Kaebaja ei ole käesolevas kaebuses esitanud konkreetset nõuet kahju hüvitamiseks. Kaebaja märgib, et soovib kahjunõude esitada lisakaebuses, sest 4. oktoobri 1996. a protokollilise otsuse tühisuse tuvastamine on primaarne. Kohus leiab siinkohal, et 4. oktoobri 1996. a protokollilisest otsusest tuleneva võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg oleks hüvitamiskaebuse esitamisel ilmselgelt möödunud. HKMS § 46 lg 4 sätestab, et hüvitamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust esitada pärast kümne aasta

A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk 368. A. Aedmaa jt (viide 1), lk 368.

Riigikohtu 30. septembri 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-58-03, p 14.

E. Vene. Ajaline faktor halduskohtumenetluses tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamist ning rahuldamist mõjutava tegurina. Doktoritöö. Tartu Ülikooli Kirjastus 2017, lk 26.

E. Andresen. Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamine ja kahju hüvitamine riigivastutusõiguses. – Juridica nr 2006 nr 3, lk 165.

3-20-171

möödumist kahju tekitanud haldusakti andmisest. Kahjunõude menetlemine oleks võimalik vaid juhul, kui kohus kaebetähtaja ennistab. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.03.20263-25-2082/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.03.20263-25-1368/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium