lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-191/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 03.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-191/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
632
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-191

Määruse kuupäev

3. veebruar 2020

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X-i riigi õigusabi taotlus (seoses töövõimetus-pensioni maksmise lõpetamisega)

Menetlusosalised

Taotleja X

RESOLUTSIOON

1.Jätta taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

2.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
3.Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

Asjaolud

1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 30.01.2020 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, see jõudis kohtusse 31.01.2020. Taotleja soovis riigi õigusabi esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotleja soovib pöörduda kohtu poole seoses sellega, et alates detsembrist 2019 ei maksta talle töövõimetuspensioni. Taotleja on raske puudega ja tal puudub töövõime. Taotlejale maksti töövõimetuspensioni vangistusseaduse (VangS) § 40 alusel, kuna ta tasus selle arvel elatist oma lastele. Taotlejal ei ole töövõime puudumise tõttu muud võimalust lapsi ülal pidada. Kohtu seisukoht

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Taotleja soovib riigi õigusabi selleks, et saavutada talle kui töövõimetule isikule toetuse (pensioni) maksmine ning soovib sel eesmärgil pöörduda haldusorgani ja kohtu poole. Taotletavaks riigi õigusabi liigiks on isiku esindamine haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5 ja 6). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1, 2 ja 31 kohaselt on taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.
3.Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuni 31.12.2016 oli isikul püsiva töövõimetuse korral õigus saada riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) sätestatud töövõimetuspensioni. Selle määramise aluseks oli isiku püsivalt töövõimetuks tunnistamine, mida sai teha kuni viieks aastaks (RPKS § 14, § 16 lg 7).

Kuni 30.06.2016 kehtinud VangS § 40 sätestas, et kinnipeetavale, kellel on ülalpeetavaid, makstakse töövõimetuspensioni ka kinnipidamise ajal. Alates 01.07.2016 on VangS § 40 kehtetu. Alates 01.01.2017 reguleerib vähenenud töövõimega inimesele sissetuleku tagamist töövõimetoetuse seadus (TVTS). Selle seaduse § 11 põhjal makstakse isikule osalise või puuduva töövõime korral töövõimetoetust. Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (TVTS § 3). TVTS § 12 lg 6 sätestab, et töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.

4.RPKS § 619 lg 2, § 6114 lg 5 ja § 6113 lg 1 tuleneb, et enne tööjõureformi läbiviimist püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule maksti töövõimetuspensioni määratud suuruses kuni määratud tähtajani (töövõimetuse ehk korduvekspertiisi tähtajani). Korduvekspertiisi tähtaja saabudes tuli isikul esitada töövõime hindamise taotlus töötukassale. Tõenäoliselt ongi taotlejaga juhtunud see, et talle jätkati varem määratud töövõimetuspensioni maksmist kuni töövõimetuks tunnistamise kestuse lõppemiseni. Praegu kehtivate seaduste järgi töövõimetuspensioni enam olemas ei ole. Töövõimetoetusele taotlejal kui kinnipeetaval õigust ei ole. Kohtule ei ole äratuntav, et TVTS § 12 lg 6 võiks olla vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Eeltoodut arvestades on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene ning riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
5.RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. See tähendab, et eelnimetatud sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida taotleja majanduslikku seisundit.
6.Kohus selgitab taotlejale, et kui ta siiski soovib algatada vaidluse talle töövõimetoetuse maksmise üle, siis tuleb tal - esitada töötukassale taotlus tema töövõime hindamiseks, - kui töötukassa on hinnanud taotleja töövõime osaliseks või puuduvaks, siis esitada töötukassale taotlus töövõimetoetuse saamiseks. Taotlejal tuleb selles välja tuua, et ta vajab toetust oma laste ülalpidamiseks, - kui töötukassa keeldub taotlejale töövõimetoetuse määramisest, siis esitada halduskohtule kaebus keelduva otsuse tühistamise ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes. Kui töötukassa tugineb sellele, et taotlejal kui kinnipeetaval ei ole õigust töövõimetoetusele, siis tuleb taotlejal esitada kaebuses ka taotlus tunnistada TVTS § 12 lg 6 põhiseadusega vastuolus olevaks. Täpsemate juhiste ja taotluse vormide saamiseks võib taotleja pöörduda Eesti Töötukassa poole aadressil Lasnamäe 2, 11412 Tallinn või Riia 2, 51004, Tartu. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja