Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-166
Määruse kuupäev
3. veebruar 2020
Kohtunik
Ülle Polluks „X“ esindaja advokaat Valeriy Gimaev esialgse õiguskaitse taotlus
Kohtuasi Menetlusosalised
Kaebaja − „X“ esindaja advokaat Valeriy Gimaev Vastustaja − Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
3-20-166 lg 2 kohaselt töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Tartu Vangla 31.10.2019.a väljavõttest nähtub, et „X“ ́ile on määratud raviks psühhotroopsed ained, millised tema praegu tarvitab. Esindaja palus taotleja õiguste kaitseks ja kahjulike tagajärgede vältimiseks peatada Viru Vangla 31.12.2019. a käskkirja kehtivuse kohtumenetluse lõpuni.
Vt RKHK 10. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 3-15-3133, 22. jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14,
3-20-166 Töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 1 reguleerib töövõime tuvastamist eelkõige tööhõive ja töövõime kaotusega seotud leevendavate meetmete rakendamisel ega välista selliselt vangistusseaduses sätestatud töökohustuste täitmisel kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemist vangla perearsti poolt. VangS § 37 lg 2 alusel kinnipeetava töövõimelisuse hindamine ei ole samastatav töövõimetoetuse seaduse (TVTS) 2. peatükis sätestatud töövõime hindamisega. Kinnipeetava töövõimelisuse hindamise eesmärgiks on teha kindlaks, kas kinnipeetava tervislik seisund võimaldab tal sooritada tööoperatsioone, mida vangla kavatseb kinnipeetavale ülesandeks teha. Hindamise tulemusel antaval vangla arsti kooskõlastusel ei ole kinnipeetava õigustele ja kohustustele mingisugust mõju väljaspool VangS § 37 lg-st 1 tulenevat vangistuse täideviimise ajal töötamise kohustust. Sellest ei teki kinnipeetaval õigust riiklikule toetusele, ümberõppele või muule abile tööhõives osalemiseks, aga samas puudub kooskõlastusel ka negatiivne mõju selles vallas. Töövõimetoetuse seaduse eesmärk on aga pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine. Seaduses sätestatud korras osalise või puuduva töövõime tuvastamine annab isikule õiguse töövõimetoetuse saamiseks, v.a erandjuhul, näiteks ka karistuse kandmisel vanglas (TVTS § 12 lg 6). Seejuures ei too osalise või puuduva töövõime tuvastamine iseenesest kaasa piiranguid või keeldu tööle asumisele ega ka mitte isiku tööle määramisele vangistuse ajal k.a töövõime hindamise eksperthinnangu kohaselt treppidest liikumine võib olla piiratud, mistõttu selline töö ohustab „X“ i tervist. Nimelt ei näe VangS § 37 lg 2 ega muu säte ette, et TVTS-s sätestatud korras osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral kinnipeetaval puuduks vanglas töötamise kohustus või et Eesti Töötukassa otsus oleks vangla arstile siduv kinnipeetava töövõimelisuse hindamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.