3-19-1621 X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks kaebaja suhtes rakendatud sunniraha (3000 euro) tagastamiseks ning kahju 672 eurot (s.o täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri tasu) hüvitamiseks. Kaebaja – X, volitatud esindaja Madis Truber Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja Karel Raudmann Kirjalik menetlus
Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 02.03.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) algatas aadressil xxxxxxx, Tallinn (katastritunnus xxxxxxxxxx) asuva kinnistu suhtes riikliku järelevalvemenetluse seoses asjaoluga, et kinnistul on alustatud hoone püstitamise ehitustöödega, kuid nõutav dokumentatsioon selle kohta puudub. xxxxxxx kinnistu omanik on X.
2.TLPA koostas Xle 03.01.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00003 (tl 8-9), millega kohustati peatama xxxxxxxx kinnistul kõik ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 03.01.2019 (nõue 1) ning ehitustöid on lubatud jätkata/teostada üksnes pärast nõuetekohase ehitusprojekti kinnitamist ameti poolt ja ehitusloa väljastamist või ehitusteatise
registreerimist (nõue 2). Ettekirjutuses hoiatati, et ettekirjutuse mis tahes nõude täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 1500 eurot ettekirjutuse adressaadi suhtes.
3.TLPA poolt 25.03.2019 xxxxxxx kinnistul teostatud paikvaatluse käigus tuvastati, et ehitustöid on kinnistul jätkatud, kuigi ehitustööde teostamiseks puudus jätkuvalt nõutav dokumentatsioon. TLPA koostas 26.03.2019 hoiatuse nr 1912899/00003-1, millega rakendas ettekirjutuses määratud sunniraha 1500 eurot. Ühtlasi hoiatati, et ettekirjutuse jätkuva mittetäitmise eest on uus sunniraha määr 3000 eurot (tl 10). X tasus 1500 euro suuruse sunniraha 02.04.2019.
4.X esitas 29.03.2019 TLPA-le taotluse, milles palus luba teostada ehitise konserveerimisega seotud ehitustöid ning teatas, et ehitusobjektil peatatakse ehitustegevus alates 08.04.2019 (tl 53). TLPA teostas 29.04.2019 xxxxxxx kinnistul paikvaatluse, mille käigus tuvastati, et ehitis on täies ulatuses kaetud koormakattega (nähtav üksnes ukseava). TLPA teavitas 30.04.2019 X, et loeb konserveerimistööd lõpetatuks ning keelas mis tahes ehitustöödega jätkamise.
5.TLPA teostas 24.07.2019 xxxxxxx kinnistul paikvaatluse, mille käigus tuvastati, et ehitustöid on jätkatud ning ka paikvaatluse teostamise ajal teostati ehitustöid (kipslagede ehitus, maalritööd, põrandate tasandamine seguga, seinte tasandamine jne). Hoonele on paigaldatud aknad ja uksed, kinnistu territooriumil on tehtud kaevetöid ja rajatud kanalisatsioonitorustik koos vahekaevudega (tl 58-64). TLPA 24.07.2019 hoiatusega nr 1912899/00003-2 rakendati X suhtes 26.03.2019 hoiatuses nr 1912899/00003-1 määratud sunniraha 3000 eurot, kohustades see tasuma hiljemalt 31.07.2019 ja hoiatades, et sunniraha tasumata jätmisel nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ühtlasi hoiatati, et ettekirjutuse jätkuva mittetäitmise eest on uus sunniraha määr 6000 eurot (tl 12-13).
6.X esitas 24.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kohus jättis 03.09.2019 määrusega rahuldamata kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse. 27.12.2019 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse heastamis- ja hüvitamisnõuetes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebuse (viimati täiendatud 13.01.2020) põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad: 1) Kaebaja on 2018. a novembris alustanud ehitustegevuse planeerimist xxxxxxx kinnistule elamu püstitamiseks ning esitanud vastustajale eskiisi. Kui kaebaja oleks juba eskiisi menetluses saanud selgituse detailplaneeringu (DP) muutmise või osaliselt kehtetuks tunnistamise vajalikkuse kohta, siis ei oleks menetluses tekkinud olulist viivitust. Kaebaja sai sellest võimalusest teada alles 2019. a jaanuaris ning DP osaline kehtetuks tunnistamine otsustati alles 03.06.2019. Kaebaja esitas koheselt projekteerimistingimuste taotluse, mis võeti menetlusse 05.06.2019. Projekteerimistingimusi ei ole kaebuse esitamise seisuga väljastatud. Vastustaja on rikkunud hea halduse põhimõtet. Kaebaja oli arvamusel, et alustab töödega ja siis saab kohe ka ehitusloa. Kaebaja ei suutnud ette näha, et menetlus venib üle aasta pikkuseks. 2) Juhul, kui vastustaja oleks projekteerimistingimused väljastanud tähtaegu järgides, oleks
kaebaja esitanud nõuetekohase ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse ning kaebaja saanud ehitusloa, vältides sellega vajadust sunniraha rakendamiseks. Vastustaja poolt kohustuste eiramine on viinud olukorrani, kus kaebaja on sunnitud tegelema ehitamisega ilma kinnitatud ehitusprojekti ja ehitusloata. Need asjaolud on sunniraha määramisel jäänud arvestamata. Kaebaja on omaltpoolt teinud kõik kohustuse täitmiseks. Ehitusloa taotlemise protsessis on pooltel vastastikused kohustused, mida mõlemad pooled peavad täitma. Kui üks pool oma kohustusi rikub, ei saa eeldada ka teiselt poolelt kohustuste täitmist.
2(6)
3) Kaebaja ei vaidlusta 24.07.2019 paikvaatluse aktis tuvastatud faktilisi asjaolusid, kuid leiab, et sunniraha rakendamine ei ole proportsionaalne ja põhjendatud. Haldusorgan ei ole teostanud nõuetekohaselt kaalutlusõigust. Haldusorgani viivitus projekteerimistingimuste väljastamise protsessis on oluline asjaolu, mida sunniraha rakendamisel tulnuks arvestada. Kaebaja tegi juba 29.03.2019 taotluse lubada tal jätkata töödega, mis on vajalikud maja konserveerimiseks. Veninud protsess muutis senised konserveerimistoimingud kasutuks ja kaebaja oli sunnitud astuma samme kahju ärahoidmiseks. Vastustajal oli kohustus kaaluda asjaolusid, mis välistaksid sunniraha rakendamise või tagaksid rakendatava sunniraha proportsionaalsuse. Kaebaja oli olukorras, kus ettekirjutuse nõuete täitmine oli võimatu. Kui ei ole väljastatud projekteerimistingimusi, ei saa esitada ka ehitusprojekti ja ehitusloa taotlust ning maja vee-, niiskus- ja külmakindlaks muutmisega seotud tööde mittetegemist ei saanud kaebaja suurema kahju vältimise eesmärgil endale lubada. Kaebaja möönab, et oli kergeusklik ning lootis, et saab kiirelt ehitusloa ning ehitise seadustatud. 4) Sunniraha rakendamise vaidluses peab haldusorgan kontrollima vaid sunnivahendi rakendamise, mitte ettekirjutuse tegemise eeldusi. Seega ei tähenda kehtiva ja õiguspärase ettekirjutuse olemasolu veel seda, et sunniraha rakendamine ei oleks õigusvastane. Vastustaja üritab eristada projekteerimistingimuste väljastamise menetlust ja järelevalvemenetlust, kuid kuna need toimuvad ühe subjekti ja objekti kohta, siis on selline eristamine põhjendamatu. Ilmselge on see, et kui vastustaja oleks 06.07.2019 väljastanud projekteerimistingimused, siis oleks kaebajal olnud võimalus ehitusloa saamiseks nõuetekohase ehitusprojekti alusel. Sellisel juhul ei oleks kaebajale sunniraha määratud. 5) Kaebaja palub menetluskulud välja mõista vastustajalt.
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. 1) Kaebaja on kategooriliselt eiranud 03.01.2019 ettekirjutust ning jätkanud ebaseaduslikku ehitamist, vaatamata korduvatele hoiatustele ning sunniraha rakendamistele. Kaebaja on ka ise selgitanud, et ei sea kahtluse alla 03.01.2019 ettekirjutust ning on peale 26.03.2019 hoiatust vabatahtlikult tasunud sunniraha summas 1500 eurot. Olukorras, kus ettekirjutuse adressaat jätkab ettekirjutuse eiramist, ei jää muud üle kui rakendada korduvalt sunniraha. 24.07.2019 hoiatusega sunniraha rakendamine ei olnud õigusvastane, sest tehtud ettekirjutus on kehtiv seda ei oldud täidetud 26.03.2019 ega 24.07.2019 hoiatuse ajal. 2) Projekteerimistingimuste menetlus ei ole seotud käesolevas asjas tehtud ettekirjutuse, hoiatuste ega sunniraha rakendamise õiguspärasusega. See, et vastustaja ei ole projekteerimistingimuste väljastamisel järginud ehitusseadustiku § 31 lg-s 2 sätestatud tähtaegu, ei saa olla käesoleval juhul argument. Kaebaja on alustanud ehitamist juba enne 03.01.2019, kuid projekteerimistingimuste taotlus on esitatud alles 05.06.2019. Ehitamine on toimunud ilma õigusliku aluseta ning see on vahet pidamata jätkunud kuni selleni, et maja ehitati valmis. 3) Arusaamatuks jäävad kaebajad väited, et ta tegi kõik endast oleneva, et täita ettekirjutust ning kaebaja oli sunnitud tegema samme hoidmaks ära suuremaid kahjusid. Esiteks, kaebaja on ise otsustanud ehitada ebaseaduslikult ning teinud seda kuni ehitise valmimiseni. Teiseks, 03.01.2019 paikvaatluse fotodelt on näha, et valatud on betoonpõrand ning välja on toodud tehnosüsteemide osad. Arusaamatuks jääb, miks ei peatatud ehitamist 03.01.2019 paikvaatluse fotodelt nähtavas staadiumis kuni õigusliku aluse tekkimisele. Ilmselgelt oleks betooni saanud lihtsasti konserveerida. Kui kaebaja oleks koheselt peatanud ehitustööd, siis oleks täidetud ettekirjutuse nõue 1 ning sisuliselt ka ettekirjutuse nõue 2, sest ettekirjutuse nõude 2 mittetäitmine realiseerus olukorras, kui jätkati ehitamist ilma ehitusprojekti kinnitamise ja
3(6)
ehitusloata. Seega on asjakohatu viidata, et ettekirjutuse nõuete täitmine oli võimatu. Vastustaja ei oleks rakendanud sunniraha, kui oleks nähtavalt tuvastatud, et ehitamine ei ole jätkunud. 4) Sunniraha rakendamine oli proportsionaalne. Kuna varasemalt määratud sunniraha summad ei ole sundinud kaebajat täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust, on vastustaja suurendanud sunniraha määra, mis võimalikult vähe kahjustades sunniks täitma kaebajale ettekirjutusega pandud kohustust. Koormav tagajärg (sunniraha rakendamine) ei ole ulatuslik ja intensiivne võrreldes saavutatava eesmärgiga (ettekirjutuse täitmine), arvestades, et ettekirjutust ei ole peale korduvaid hoiatusi täidetud. On oluline, et ettekirjutus oleks täidetud, kuna elamu on ehitatud ebaseaduslikult ning sellest tulenevalt tuleb eeldada, et ehitis pole ohutu. Lisaks eeltoodule on arvestatud seda, et ebaseaduslik ehitamine on olnud korduvatele hoiatustele ja varasemale sunniraha rakendamisele vaatamata jätkuv ning ka isiku majanduslikku seisundit, sest maja ehitamine eeldab keskmisest jõukamat isikut.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Pooltel on vaidlus selles, kas kaebajalt TLPA 03.01.2019 nr 1912899/00003 ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmise eest TLPA 26.03.2019 hoiatuses määratud ja 24.07.2019 hoiatusega rakendatud sunniraha (3000 euro) sissenõudmine oli õiguspärane. Puudub vaidlus, et TLPA 03.01.2019 ettekirjutusega pandud kohustuseks, mille täitmata jätmise eest kaebajalt 3000 euro suurune sunniraha sisse nõuti, oli xxxxxxx kinnistul kõikide ehitustööde peatamine alates 03.01.2019 (nõue 1) ning töödega oli lubatud jätkata pärast ameti poolt nõuetekohase ehitusprojekti kinnitamist ja ehitusloa väljastamist või ehitusteatise registreerimist (nõue 2). Vaidlust ei ole ka selles, et TLPA 03.01.2019 ettekirjutus on kehtiv haldusakt, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et enne sunniraha rakendamist teostas TLPA 24.07.2019 (tl 58-64, aktis on märgitud ebaõige kuupäev, aktile lisatud fotodel on õige kuupäev) xxxxxxxxx kinnistul paikvaatluse ning kaebaja nõustub 24.07.2019 paikvaatluse aktis tuvastatud faktiliste asjaoludega. Kaebajat on eelnevalt hoiatatud, et 03.01.2019 ettekirjutuse täitmata jätmise korral tuleb tal tasuda sunniraha 3000 eurot (vt TLPA 26.03.2019 hoiatus nr 1912899/00003-1).
10.Sunniraha kui ühe sunnivahendi liigi rakendamise õiguslikud alused on sätestatud asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS). ATSS § 2 lg 1 kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib sunnivahendit rakendada kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt. Sunnivahendit on lubatud rakendada, kui kehtiva ettekirjutuse adressaati on hoiatatud sunnivahendi rakendamise eest, ettekirjutuse adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitmata, ettekirjutus ja hoiatus on adressaadile teatavaks tehtud, ei esine sama seaduse §-s 12 sätestatud erandeid (vt ATSS § 8 lg 1). Lisaks peavad sunnivahendi liik ja selle kohaldamise viis olema proportsionaalsed.
11.Vaidlus puudub selles, et TLPA 03.01.2019 ettekirjutus on kaebajale teatavaks tehtud ning see kehtib. Ka ilma ettekirjutuseta on kaebaja algusest peale olnud teadlik, et ehitamiseks puudub tal õiguslik alus, kuna 10.01.2019 selgituste protokollis (tl 71) on fikseeritud kaebaja selgitus, et ta alustas ehitusloata ehitamist rahalistel põhjustel. Kehtiv ettekirjutus on täitmiseks kohustuslik olenemata selle võimalikust õigusvastasusest (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1). TLPA 03.01.2019 ettekirjutus on kaebajale täitmiseks kohustuslik sõltumata sellest, kas vastustaja on projekteerimistingimuste väljastamisega viivitanud. Vaidlus puudub, et kaebaja ehitas juba enne 03.01.2019 ettekirjutuse tegemist kinnistul ilma õigusliku aluseta ning on peale ettekirjutusest ja ehitustööde peatamise kohustusest teadasaamist järjepidevalt jätkanud ehitustegevust kinnistul (paikvaatluste aktid tl 49-50, 55-56, 58-64). Sunniraha
4(6)
rakendati kaebaja suhtes seetõttu, et ta vastavalt kehtivale ettekirjutusele ja hoiatustele oma kinnistul ehitustöid ei peatanud. Kaebajale pandud kohustuse – s.o mitte jätkata mis tahes ehitustööde tegemist – täitmine ei saanud mingil moel sõltuda sellest, kas projekteerimistingimused on väljastatud või mitte. Ettekirjutus näeb selgelt ette, et kõik ehitustööd tuleb peatada ja lubatud on jätkata alles seejärel, kui ameti poolt on kinnitatud ehitusprojekt ja väljastatud ehitusluba või registreeritud ehitusteatis. Kohtule ei nähtu kaebusest ühtki mõistlikku argumenti, mis oleks saanud kaebajat takistada oma kinnistul ehitustegevust peatama selleks ajaks, kuni väljastatakse vajalik ehitusluba või registreeritakse ehitusteatis. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited, mis seonduvad projekteerimistingimuste menetlusega, kuna need ei ole käesolevas vaidlused asjakohased. See, et vastustaja on viivitanud projekteerimistingimuste väljastamisega, ei muuda sunniraha rakendamist õigusvastaseks. Kaebaja oleks saanud sunniraha rakendamist vältida seeläbi, et täidab kehtivat ettekirjutust ning peatab kinnistul koheselt ehitustööde tegemise. Projekteerimistingimuste väljastamisega viivitamise korral olnuks kohane õiguskaitsevahend kohustamiskaebus. Omavoli ei loeta õiguspäraseks meetmeks.
12.Väär on kaebaja arusaam, et ta oli sisuliselt olukorras, kus ettekirjutuse nõuete täitmine oli võimatu ning ta tegeles ehitise konserveerimisega suurema kahju ärahoidmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt teatas kaebaja 29.03.2019 TLPA-le, et teostab ehitusobjektil konserveerimistöid ja lõpetab need hiljemalt 08.04.2019 (tl 53). Konserveerimistööd luges vastustaja lõpetatuks 30.04.2019 ning kaebajat hoiatati, et mis tahes ehitustööde jätkamine/teostamine ei ole lubatud ja ehitustööde jätkamisel rakendatakse sunniraha 3000 eurot. 24.07.2019 paikvaatlusel tuvastati, et ehitustöid on jätkatud ja ka paikvaatluse ajal tehti hoones ulatuslikke sisetöid (kipslagede ehitus, maalritööd, põrandate tasandamine seguga, seinte tasandamine jne). Hoonele oli paigaldatud aknad ja uksed ning kinnistu territooriumil tehtud kaevetöid ja rajatud kanalisatsioonitorustik koos vahekaevudega. Kohus märgib esiteks, et ehitise konserveerimine ei ole igasugune suvaline ehitamine, vaid ehitisele suurema ohu ja kahju ärahoidmiseks tehtavad hädavajalikud tööd, mis tagavad ehitise säilimise olemasoleval kujul. Kaebaja poolt teostatud eelviidatud töid ei saa mingil juhul käsitleda ehitise konserveerimisena. Teiseks tuleb arvestada, et kui kinnistul on keelatud igasugune ehitustegevus, siis ei ole lubatud tegeleda ka ehitise konserveerimisega ilma vastustajalt konkreetsetele töödele eelnevalt nõusolekut saamata. Puudub vaidlus, et 24.07.2019 paikvaatlusel tuvastatud tööd ei ole vastustajaga kooskõlastatud. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja alustas ehitamisega teadlikult ebaseaduslikult ning ehitas õigusvastaselt ja nahaalselt hoone sisuliselt lõpuni ning mingit tema poolt väidetavat sundolukorda ei esinenud. Ka kahju ärahoidmise argumendile asus kaebaja tuginema alles 16.12.2019 ja 13.01.2020 menetlusdokumentides.
13.Kuna TLPA 03.01.2019 ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud, see kehtib ja kaebaja ei ole seda tähtaegselt täitnud, siis oli vastustajal õigus kohaldada sunnivahendit, mõjutamaks kaebajat ettekirjutust täitma (ATSS § 2 lg 1, § 8 lg 1). Kaebajat hoiatati eelnevalt sunnivahendi rakendamise eest (ATSS § 7). Antud juhul ei esine ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid aluseid. Sunniraha on rakendatud EhS §-s 133 sätestatud määra järgides – kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 eurot. Sunniraha suuruse kindlaksmääramisel on järelevalveorganil avar kaalutlusruum. Sunniraha peab olema piisavalt suur, et see oleks tõhus ja sunniks ettekirjutuse adressaati ettekirjutust täitma, samas ei tohi see olla korrarikkumise või ohu tõsidust arvestades ülemäärane. Vastustaja on rakendanud kaebaja suhtes sunniraha 3000 eurot, st 26.03.2019 hoiatuses määratud suuruses. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja suhtes rakendatud sunniraha ebaproportsionaalselt suur, arvestades ettekirjutusega kaitstavaid huvisid ja seda, et kaebaja on
5(6)
hoolimata varasemalt rakendatud sunnirahast (1500 eurot) teadlikult vältinud kehtiva ettekirjutuse täitmist ning järjepidevalt jätkanud oma kinnistul ehitustegevust. Sunniraha peab olema piisavalt suur selleks, et isikule ei oleks kasulikum õigusrikkumisega jätkata. TLPA 24.07.2019 hoiatuses on kaebajale nõuetekohaselt määratud ka tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks.
14.Eeltoodu põhjal ei pea kohus kaebaja suhtes 24.07.2019 hoiatusega rakendatud sunniraha 03.01.2019 ettekirjutuse täitmata jätmise eest õigusvastaseks. Kuna sunniraha rakendamine oli õiguspärane, puudub ka alus kohustada vastustajat kaebajale temalt sisse nõutud sunniraha tagastama (RVastS § 11 lg 1). Kuna kohus jätab heastamiskaebuse rahuldamata, ei esine alust ka hüvitamiskaebuse rahuldamiseks. Kohus jätab seega kaebuse tervikuna rahuldamata.
15.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.