X kaebus Eesti Töötukassa 11.09.2019 otsuse nr 78.1/19/0864 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks maksta kaebajale ettevõtluse alustamise toetust
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.03.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 18.08.2019 Eesti Töötukassale (ETK) avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks summas 4473,77 eurot. Äriplaani kohaselt soovib kaebaja alustada ettevõtlust füüsilisest isikust ettevõtjana ning hakata välja rentima õpituba / töötuba, samuti korraldama giidituure.
2.Eesti Töötukassa keeldus 11.09.2019 otsusega nr 7-8.1/19/0864 ettevõtluse alustamise toetuse andmisest, sest X esitatud äriplaan on suure riskiga (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 19 lg 4 p 5). 1) Ärikeskkonna analüüs on puudustega (nimetamata on ärikeskkonda mõjutavad tegurid, puudub olulisemate näitajate ülevaade, analüüs ja mõju loodavale ettevõttele). Seega ei saa hinnata, kas taotleja on arvestanud ärikeskkonnast tulenevate mõjudega tema ettevõtte tegevusele. 2) Pakutavate teenuste ja teenindusprotsessi kirjeldus on puudulik. Loetletud on üldiselt loodava ettevõtte poolt pakutavad teenused, kuid puuduvad nii teenindamisprotsessi kirjeldus kui ka täpsem teave teenuse osutamisega seotud ajakulu, tööajakorralduse ja teenindamise jõudluse kohta. Puudub informatsioon nõutavatest lubadest ja litsentsidest, maksja garantiitingimustest. 3) Äriplaani kohaselt plaanitakse koostööd erinevate koostööpartneritega, kuid välja on toomata koostööpartnerid, sisu, maht ja tingimused. 4) Turuanalüüsis on välja toomata mõlema valdkonna turusituatsioon, samuti ei selgu, millised on loodava ettevõtte sihtrühmade suurused ja nõudlus pakutavate teenuste turul. Äriplaanis ei ole esitatud ülevaadet konkurentsist, mistõttu ei ole võimalik hinnata loodava ettevõtte positsiooni sihtturul. Äriplaanis esitatud hinnakujundus on pealiskaudne. Hinnakujundamise aluseid pole välja toodud, samuti puudub omahinna arvutuskäik pakutavatele teenustele. Nimetatud on võimalikke turundusmeetmeid, kuid puudub kava ja eelarve nende elluviimiseks. SWOT analüüsis välja toodud nõrkused ja ohud on maandamata või maandatud mitteammendavalt. 5) Äriplaanist puuduvad korrektsed finantsprognoosid. 6) Personali- ja juhtimispeatükist ning esitatud elulookirjeldusest jääb selgusetuks taotleja kompetents ja kogemus planeeritud teenuste pakkumisel. Äriplaanist ei selgu, kas suudetakse konkureerida turul pikaajaliselt tegutsevate konkurentidega ning pakkuda kvaliteetset ja konkurentsivõimelist toodet ning teenust. 7) Juhul kui toetuse eest tehtava investeeringu maksumus ületab 500 euro piirmäära, tuleb koos äriplaaniga esitada vähemalt kaks sõltumatut ja omavahel võrreldavat hinnapakkumist või -päringut, et oleks võimalik veenduda soetatava vara hinnataseme põhjendatuses. Kuna antud äriplaanis puuduvad kõikide enam kui 500 eurot maksvate toodete kohta võrreldavad hinnapakkumised, ei ole võimalik hinnata toetuse eest tehtavate kulude vajalikkust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.X esitas 10.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 19.12.2019 ja 10.01.2020) ETK 11.09.2019 otsuse tühistamiseks ning ETK kohustamiseks maksta kaebajale ettevõtluse alustamise toetust.
2(8)
3-19-1904 1) ETK ei andnud kaebajale võimalust äriplaani kohendada / parandada ning kuna ETK tunnistab menetlusnõuete rikkumist, siis tuleb kaebajale välja maksta ettevõtluse alustamise toetus. 2) Nõustuda ei saa, et kaebaja äriplaan on suure äririskiga. Kaebajal on juba olemas kaks koostööpartnerit, kellega ta soovib turismialast koostööd alustada ja laiendada. Kaebaja üheks koostööpartneriks on FIE Y, kes on läbinud kosmeetika koolitused ning valmistanud looduslikku kosmeetikat kuus aastat. Kaebaja saab koostööpartnerina laiendada tema tegevust. Y käib koolitusi andmas ka Pärnumaa Kutsehariduskeskuses. Koolil on aga omad tingimused osalejate osas – mõnikord on osalejate miinimumarvuks 6, teisel korral aga 8. Kaebaja avatavas töötoas on võimalik ka ühel inimesel tulla, kuigi see ei ole otstarbekas huvilisele ega koolitajale. Märkimist väärib ka see, et koolid on suvel suletud. Kaebaja koostööpartnerile on oluline, et ta saaks ka suvel koolitusi läbi viia, kui on turismi kõrghooaeg. Käsitöötooteid on võimalik teha aastaringselt, samuti giidituure. Kaebaja saab oma töötoa avamisega tulevasele koostööpartnerile pakkuda paremaid tingimusi, kui näiteks kutsekoolid, ning hind on kutsekoolides ka palju kõrgem koolitajale kui kaebaja pakkumus. Y on lõpetanud ka Kuressaare Ametikooli giidi erialal ning seega on kaebajal olemas koostööpartner giidituuride vallas, kellel on olemas litsents. Ka kaebajal on olemas vajalikud teadmised giidituuride korraldamisest, aga litsentsi pole. Kaebaja oli 2019. a kevadel lõpetamas Luua Metsanduskooli matkajuhi erialal, kuid kaebaja eksmatrikuleeriti, kuna ta ei jäänud oma eksamitulemust kuulama. Kaebajal on siiski plaanis ära teha eksam. Kui ETK heidab ette, et kaebajal puudub kvalifikatsioon, siis tulnuks ETK-l eelnevalt uurida, millised on kaebaja kogemused ekskursioonide läbiviimisel. Kaebaja teiseks koostööpartneriks on Loodusreisid OÜ – tunnustatud reisijuht. 3) Kaebaja äriplaanis on nimetatud konkurendid ning neid tuleb kindlasti juurde. Pigem saab konkurent kaebaja koostööpartneriks, sest väiketootjad hoiavad kokku. 4) Äriplaanis on põhjendatud, miks osad hinnad on kõrgemad kui ETK nõuded (nt elektritööd ja kokkupandavad töölauad, mis ületasid 500 eurot). Kui kaebaja leiab soodsama pakkumise, siis kaebaja kasutab odavamaid lahendusi, aga äriplaani esitamise hetkel ei olnud alla 500 euro pakkumist. 5) Kaebaja tunneb, et teda on ETK poolt alavääristatud ja diskrimineeritud. ETK peaks aitama inimestel tööturule naasta, kuid ETK pole ca 2,5 aastat teinud midagi, et kaebajat tööle aidata. Nüüd, kui kaebaja soovib iseendale tööandjaks hakata, siis ETK leiab, et kaebaja äriplaan on kõrge riskiga. Kaebaja tunneb kiusamist ETK poolt. Samuti on kaebajale arusaamatu, mis töövahenduse teenust ta ETK-lt saab.
4.Eesti Töötukassa palub 12.11.2019 vastuses (täiendatud 09.01.2020) jätta kaebus rahuldamata. 1) Vaidlus on selles, et kas vastustaja käitus kaebaja taotluse lahendamisel õiguspäraselt, kui ei jätnud kaebaja avaldust käiguta, tuvastades, et see on esitatud puudustega (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2), ega andnud kaebajale võimalust vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 1). Vastustaja jättis kohe kaebaja avalduse toetuse saamiseks rahuldamata. Vastustaja möönab, et on rikkunud kaebaja avaldust lahendades menetlusnõudeid, kuid nende nõuete rikkumine ei too kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist (HMS § 58). 2) Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks esitatud äriplaan ei sisalda mitte üksikuid konkreetseid vigu, vaid on tervikuna sedavõrd puudulik, et vajab täielikku ümbertöötamist, ei ole ETK-lt paratamatult võimalik nõuda, et puudustele juhitaks tähelepanu väga üksikasjalikult. Kui esitatud äriplaani sisulised puudused on sedavõrd suured, et töötukassa ei pea selle alusel toetuse andmist üldse võimalikuks (s.o puudused ei ole
3(8)
3-19-1904 pelgalt äriplaani täpsustamisega kõrvaldatavad, vaid toetuse saamiseks tuleks koostada tervikuna uus äriplaan), võib haldusorgan jätta taotluse TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel rahuldamata ilma HMS § 15 lg 2 alusel taotlejale eelnevalt puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata (Tallinna Ringkonnakohtu otsused haldusasjades nr 3-10-2351 ja nr 3-11-2967). 3) Hinnang, kas äriplaan on suure riskiga või mitte, on vastustaja kaalutlusotsus. Selleks tuleb vastustajal kaaluda kõiki äriplaanis toodud aspekte tervikuna ja koosmõjus, mille tulemusena peaks vastustaja jõudma järeldusele, kas plaanis seatud eesmärke on selles toodu põhjal reaalselt võimalik ka ellu viia ning kas selliselt toimiv ettevõte võiks olla jätkusuutlik. Kui äriplaani hinnates selgub, et loodav ettevõte pole jätkusuutlik või otsustajal puudub selle jätkusuutlikkuse suhtes kindlus, siis ongi tegemist suure riskiga äriplaaniga ning vastustajal tuleb selline taotlust jätta rahuldamata (vt Tallinna Halduskohtu 23.04.2014 otsus nr 3-13-70007, p 10). 4) Vastustaja on vaidlustatud otsuses põhjendanud ning välja toonud üksikasjalikult äriplaani puudused. Ärikeskkonna analüüsis on nimetamata ärikeskkonda mõjutavad tegurid. Pakutavate teenuste ja teenindusprotsessi kirjeldus on oluliste puudustega. Äriplaani p 4 kohaselt soovitakse teha koostööd erinevate koostööpartneritega, kuid välja on toomata konkreetse koostöö sisu, maht ja koostöötingimused. Turuanalüüsi peatükis on välja toomata mõlema valdkonna turusituatsioon, samuti ei selgu, millised on loodava ettevõtte sihtrühmade suurused ja nõudlus pakutavate teenuste vastu turul, mistõttu ei ole võimalik hinnata loodava ettevõtte positsiooni sihtturul. Samuti ei ole äriplaanis esitatud ülevaadet konkurentsist. Äriplaanis pole välja toodud hinnakujundamise aluseid, samuti puudub omahinna arvutuskäik pakutavatele teenustele ehk ei selgu, kui suured on kulutused teenusele kuni nende jõudmiseni kliendini ning ei selgu, kas arvestatud on kõikide hinda kujundavate teguritega. Äriplaanis on nimetatud võimalikke turundusmeetmeid, kuid puudub kava ja eelarve nende elluviimiseks. Eelnevast tulenevalt puudub kindlus, kas finantsprognoosides on arvestatud kõikide kuludega teenuse osutamiseks. Äriplaani p-s 11 on välja toodud, et: „Kuna majanduslangus eestis ega mujal maailmas ei ole ette prognoositav, tuleb sellega alati arvestada ja kui kliendibaas väheneb ja õpitoa rendi vastu huvi väheneb, tuleb koolitada ennast uuetele väljakutsetele. Tuleb talveturistid üles leida eestis ja väljapool eestit ja neile eestimaised eksootilisi giidituure korraldama hakata.“ Samas ei selgu äriplaanist millised on need uued väljakutsed, mis tagaksid ettevõttele jätkusuutlikkuse ka majanduslanguse korral. Samuti ei selgu, kuidas on korraldatud või tagatud talveturistidele Eestist ja väljapool Eestit eksootiliste giidituuride korraldamine. Äriplaanist puuduvad korrektsed finantsprognoosid. Finantsprognoosid koosnevad üldjuhul rahavoogude aruandest, kasumiaruandest ja bilansist ning need koostatakse vähemalt kolmeks majandusaastaks (esimene aasta kuude lõikes ja järgmised aastad majandusaasta lõikes). Selgusetuks jääb taotleja kompetents ja kogemus planeeritud teenuste pakkumisel. Kuna antud äriplaanis puuduvad kõikide enam kui 500 eurot maksvate toodete kohta võrreldavad hinnapakkumised, ei ole võimalik hinnata toetuse eest tehtavate kulude vajalikkust. 5) Kaebaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid vaidlustatud otsuses välja toodud puudustele äriplaanis. Kaebaja vastuväited tuginevad peamiselt esitatud avalduse läbivaatamisel menetlusnormide rikkumisele, mis aga ei too kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist. 6) Kaebaja väited, mis seonduvad tema alavääristamise ja diskrimineeriva suhtumisega ETK poolt on paljasõnalised, tõendamata ega vasta tõele. Kaebaja on töötuna arvel alates 15.05.2018 ja ta on töötuna arveloleku ajal saanud töötukassalt mitmeid teenuseid nagu tööturukoolitused ning talle on makstud koolitustel osalemisega seonduvalt stipendiumi ja sõidutoetust. Samuti saab taotleja tööalase rehabilitatsiooniteenust ajavahemikul 02.07.2019-31.12.2019 ning töövahenduse teenust. Asjaolu, et kaebaja äriplaan loeti suure riskiga olevaks ei anna alust väita, et kaebaja suhtes oleks käitutud alavääristavalt ja diskrimineerivalt.
4(8)
3-19-1904
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et X kaebus ei kuulu rahuldamisele.
6.Kaebaja esitas 18.08.2019 ETK-le ettevõtluse alustamise toetuse taotluse, mille ETK jättis 11.09.2019 otsusega rahuldamata. Vaidlustatud haldusakt anti TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel, mis näeb ette, et ettevõtluse alustamise toetust ei anta isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga. Kaebusest nähtuvalt heidab kaebaja ETK-le ette seda, et kaebajale ei võimaldatud haldusmenetluse raames oma äriplaani parandada (täiendada), samuti ei ole kaebaja hinnangul tema äriplaan suure riskiga. Vastustaja leiab, et kuigi kaebajale ei tagatud HMS § 15 lg-s 2 ja § 40 lg-s 1 sätestatud menetluslikke õigusi, ei tingi see käesoleval juhul vaidlustatud haldusakti tühistamist. Vastustaja hinnangul on vaidlusaluses haldusaktis piisavalt põhjendatud kaebaja esitatud äriplaani puudusi. Seega seisneb vaidlus poolte vahel selles, kas ETK jättis põhjendatult kaebajale ettevõtluse alustamise toetuse TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel välja maksmata, sealjuures andmata kaebajale võimalust täiendavate seisukohtade ja/või vastuväidete esitamiseks.
7.Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et olukorras, kus ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks esitatud äriplaan ei sisalda mitte üksikuid konkreetseid vigu, vaid on tervikuna sedavõrd puudulik, et vajab täielikku ümbertöötamist, ei ole ETK-lt paratamatult võimalik nõuda, et puudustele juhitaks tähelepanu väga üksikasjalikult. Kui esitatud äriplaani sisulised puudused on sedavõrd suured, et töötukassa ei pea selle alusel toetuse andmist üldse võimalikuks (s.o puudused ei ole pelgalt äriplaani täpsustamisega kõrvaldatavad, vaid toetuse saamiseks tuleks koostada tervikuna uus äriplaan), võib haldusorgan jätta taotluse TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel rahuldamata ilma HMS § 15 lg 2 alusel taotlejale eelnevalt puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata. Seda põhjusel, et kui taotluse (äriplaani) puudused ei ole kõrvaldatavad, siis poleks nende kõrvaldamise nõue eesmärgipärane (Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2001 otsus asjas nr 3-10-2351 ja 11.06.2013 otsus asjas nr 3-11-2967, Tallinna Halduskohtu 23.04.2014 otsus asjas nr 3-13-70007).
8.Kohtu hinnangul on ETK vaidlusaluse otsusega põhjendatult keeldunud kaebajale ettevõtluse alustamise toetuse maksmisest põhjusel, et kaebaja äriplaan on suure riskiga (TTTS § 19 lg 4 p 5).
8.1.TTTS § 19 lg 2 kohaselt tuli kaebajal ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks esitada ETK-le muu hulgas äriplaan. Kuigi TTTS-s ei ole ETK-le esitatavale äriplaanile seatud konkreetseid vormi- ega sisunõudeid, tuleb toetuse taotlejal siiski arvestada, et tema äriplaan peab ETK-d veenma selle teostatavuses ja edukuses. Vastava eesmärgi saavutamiseks on ETK oma kodulehel aadressil https://www.tootukassa.ee/content/teenused/ettevotluse-alustamisetoetus avaldanud äriplaani vormi, äriplaani koostamise abimaterjali ning finantsprognooside vormi. Need materjalid annavad ettevõtluse alustamise toetust taotlevatele isikutele juhiseid äriplaani kirjutamiseks ja selgitavad äriplaani koostamise peamisi põhimõtteid. Samuti on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus oma kodulehel aadressil https://www.eas.ee/alustav/ariplaneerimine/ariplaani-koostamine/ andnud juhiseid äriplaani koostamiseks.
8.2.Vaidlusaluses otsuses on ETK objektiivselt hinnanud kaebaja äriplaani ning selgitanud, milles selle suur risk seisneb. Kokkuvõtvalt on ETK viidanud järgmistele kaebaja äriplaani puudustele: 1) ärikeskkonna ja turuanalüüsi puudulikkus; 2) pakutavate teenuste ja teenindusprotsessi kirjelduse puudulikkus; 3) teabe puudumine nõutavatest lubadest ja litsentsidest, makse- ja garantiitingimustest; 4) teabe puudumine koostööpartnerite kohta, samuti koostöö sisu, mahu ja tingimuste kohta;
5(8)
3-19-1904 5) konkurentsianalüüsi puudulikkus; 6) finantsprognooside puudulikkus; 7) teabe puudumine turundusmeetmete kava ja eelarve kohta; 8) SWOT analüüsis välja toodud ohud on maandamata või maandatud mitteammendavalt; 9) teabe puudumine taotleja kompetentsi ja kogemuse kohta planeeritud tegevuste elluviimisel. Ka kohus, tutvudes kaebaja äriplaani ja selle lisadega, leiab, et kaebaja äriplaan on liialt pealiskaudne – see ei ole piisavalt detailne ega konkreetne. Sellise äriplaani puhul ei olnud ETK-l võimalik veenduda selle sisulises realiseeritavuses ning sellisel juhul ongi äriplaan TTTS § 19 lg 4 p 5 tähenduses suure riskiga.
8.3.Kaebaja on äriplaanis märkinud, et tema loodava ettevõtte tööks saab olema õpitubade / töötubade väljarentimine ning giidituuride korraldamine ja läbiviimine. Samas on väga pinnapealselt kirjeldatud ettevõtte käivitamise tegevuskava ning seda, kuidas ja milline hakkab välja nägema teenindusprotsess (ettevõtte igapäevane majandustegevus). Äriplaanis puudub sisuline analüüs ärikeskkonna / turu kohta. Kohus rõhutab, et just kaebaja ülesandeks on koostada oma äriplaan selliselt, et sellest nähtuks kavandatav äritegevus ning et selle äriidee elluviimine on edukas. ETK ei pea otsima vajalikke materjale mujalt, et veenduda kaebaja äriplaani teostumise võimalikkuses ja selle edukuses (näiteks milline on olnud kaebaja varasem kogemus ekskursioonide ja matkade korraldamisel või millised on kaebaja eelised võrreldes teiste ettevõtjatega, kes rendivad töötubasid / ruume koolituste läbiviimiseks).
8.4.Kuigi kaebaja on äriplaanis nimetanud kaks koostööpartnerit (FIE Y ja Loodusreisid OÜ), puudub äriplaanis täpsem kirjeldus koostöö sisu, mahu ja tingimuste kohta. Samuti ei ole kaebaja oma äriplaanile lisanud mistahes dokumente (nt koostöölepinguid, kirjavahetusi vms), millest saaks järeldada, et koostöö äriplaanis nimetatud ettevõtjatega on üldse reaalne ja usutav. Sellele vaatamata märgib kohus selgitavalt järgmist. Äriplaanist ega ka kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei selgu üheselt, milles seisneks koostöö Loodusreisid OÜ-ga. Kaebaja on äriplaanis märkinud enda üheks planeeritavaks tegevusalaks giidituuride korraldamine ja läbiviimine ning maininud Loodusreisid OÜ kui ühe reiside korraldamisega tegeleva äriühingu nime, ent seda ei saa pidada piisavaks. Kaebajal tulnuks äriplaanis esitada kirjeldus planeeritava koostöö sisu kohta. ETK ei saanud sedavõrd vähese teabe põhjal eeldada, milles võiks seisneda pooltevaheline koostöö ega ka anda hinnangut planeeritava tegevuse tulemuslikkusele. Teiseks koostööpartneriks on äriplaanis märgitud FIE Y, kellele kaebaja planeerib hakata rentima töötuba käsitööseepide valmistamise koolituste läbiviimiseks. Töötoa rentimise hinnaks on äriplaanis märgitud 16 €/h (esmaspäevast kuni reedeni), nädalavahetustel hind kokkuleppel ning päevahinnaks on 130 €. Samas puudub äriplaanis piisav selgitus kaebaja planeeritava töötoa kohta (ruumi konkreetne asukoht, ruumi omanik, ruumi kirjeldus ja milline hakkab välja nägema planeeritav ruum). Ühtlasi pole kaebaja äriplaani ega finantsprognoosi põhjal võimalik hinnata, milliste näitajate põhjal on vastavad hinnad arvestatud. Kaebaja esitatud finantsprognoosid ei anna usaldusväärset ülevaadet kuludest ja tuludest ning seega puudub kindlus, et kaebaja suudaks töötoa rentimisega jätkusuutlikult tegutseda. Siinkohal märgib kohus ka seda, et ETK ei ole vaidlusaluses otsuses kaebajale ette heitnud, et kaebaja on äriplaanis ja finantsprognoosis kajastanud üle 500 euro suuruseid kulutusi. ETK etteheide kaebajale seisneb selles, et kaebaja ei ole koos äriplaaniga esitanud konkreetseid hinnapakkumisi ja/või päringuid, milliste põhjal saaks ETK veenduda soetatava vara või teenuse hinnataseme põhjendatuses. Lisaks tuleb kaebaja 19.12.2018 kohtule esitatud menetlusdokumendist välja see, et kaebaja planeeritav koostöö FIE-ga Y seisneks ka giidituuride korraldamises, ent kaebaja äriplaanist ei ole seda võimalik üheselt välja lugeda.
6(8)
3-19-1904 Äriplaanis pole ka välja toodud, milline on konkurentsiolukord (sh milline on konkurentide hinnatase ja millised on kaebaja eelised konkurentide ees). Siinkohal on oluline märkida, et kaebaja on oma äriplaanis märkinud konkurentideks üksnes seebikojad (s.o ettevõtjad, kes tegelevad seepide valmistamisega ning tellimusel korraldavad ka töötubasid). Samas on kaebaja enda planeeritavaks tegevusalaks märkinud töötoa rentimise ning giidituuride korraldamise ja läbiviimise. Kohtule arusaadavalt on käsitööseepide koolituste läbiviimine siiski FIE Y tegevusalaks. Seega ei tulene äriplaanist üheselt, milline on kaebaja täpne nägemus tema planeeritavast äritegevusest (sh kas planeeritav töötuba on mõeldud üksnes rentimiseks FIE-le Y käsitööseepide koolituste läbiviimiseks või ka teistele ettevõtjatele jne). Lisaks, kaebaja äriplaanist nähtuvalt saab ta FIE-le Y pakkuda paremaid tingimusi, kui näiteks kutsekoolid – kaebaja saab koolituse välja kuulutada ka väiksema huvigrupi korral. Kaebaja on 19.12.2019 kohtule esitatud menetlusdokumendis täpsustanud, et kutsekoolides koolituste läbiviimiseks on nõuded pisut teised ja rangemad kui kaebaja pakutavad tingimused – kaebaja saab tulevasele koostööpartnerile pakkuda töötuba ka siis, kui on kasvõi üks huviline, samuti saab kaebaja töötoas koolitusi läbi viia suveperioodil ning kaebaja pakutav hind koolitajale on samuti soodsam kui kutsekoolides. Eelviidatud selgitused on üldsõnalised ja välja on toomata konkreetsed tingimused ja näitajad, miks peaks koolitaja rentima töötubasid just kaebajalt (nt hinnaerinevus). Kohtule siinjuures ei tundu ka usutav, et ühele või väga väiksele grupile koolituse korraldamine oleks kasumlik ning kaebaja väidetav koostööpartner oleks üldse sellisel juhul huvitatud ja nõus kaebajalt töötuba rentima. Arvestades kaebaja äriplaani pinnapealsust, on kohtu hinnangul kaebaja jätnud oma äriplaani tegelikult põhjalikult läbi mõtlemata.
8.5.Kohus märgib, et kaebaja kaebuses ja täiendavates seisukohtades esitatud etteheited ETK tegevusele seoses kaebaja (mitte)aitamisega tööturule naasmisel ja kaebajale teenuste osutamisel, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Kohus rõhutab, et vaidluse keskne küsimus seondub ETK 11.09.2019 otsuse õiguspärasuse hindamises (st kas ETK on vaidlusaluses otsuses piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud toetuse maksmata jätmist).
8.6.Kõigile eespool ja vaidlusaluses ETK otsuses märgitud äriplaani puuduste põhjal on selge, et kaebaja äriplaan vajab põhjalikku läbitöötamist ja olulist täiendamist (sisuliselt uue äriplaani koostamist). Seega oli põhjendatud ka kaebaja taotluse rahuldamata jätmine ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata ning ka kaebaja ärakuulamine enne keelduva otsuse tegemist poleks saanud mõjutada vaidlustatud haldusakti sisu (HMS § 58).
9.Lisaks eelnevale on oluline märkida, et ettevõtluse alustamise toetuse andmine peab ETK poolt olema põhjendatud, kuna toetust antakse avalikest vahenditest. Põhjendatuks ei saa pidada ETK poolt investeerimist äriplaani, milles on välja toomata mitmed olulised andmed ja majandusnäitajad, mis pole piisavalt motiveeritud ning millest tulenevalt puudub ETK-l võimalus veenduda selle edukuses. Ka see, et ETK-l on TTTS § 19 lg-s 8 loetletud alustel võimalik toetus tagasi nõuda, ei õigusta avalike vahendite investeerimist äriplaani, mille edukuses ei ole võimalik piisavalt veenduda. Sealjuures ei ole välistatud, et toetussumma ärakasutamisel võib selle tagasinõudmine osutuda äärmiselt keeruliseks või ka võimatuks. Arvestades, et kaebaja ole praegusel juhul piisavalt ära näidanud, et tema äriplaan on põhjalikult läbi mõeldud, usutav ja teostatav ning tulu kindel ja järjepidev, siis ei saa ETK poolt toetuse andmata jätmist pidada vastustaja poolseks kiusamiseks.
10.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ETK 11.09.2019 otsuse nr 7-8.1/19/0864 tühistamiseks puudub alus. Kuna tühistamisnõue ei kuulu rahuldamisele, siis ei saa rahuldada
7(8)
3-19-1904 ka sellega olemuslikult seotud kohustamisnõuet (s.o ETK kohustamiseks kaebajale ettevõtluse alustamise toetuse väljamaksmiseks).
11.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.