Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-48
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2019. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Matis Rüütel
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde Põhja Ringkonnaprokuratuuri 07.02.2019 määrus kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX kriminaalmenetluse lõpetamise kohta.
Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2019. a otsus. Teha asjas uus otsus.
4.Mõista Tallinna Vanglalt XX kasuks välja mittevaralise kahju eest hüvitis 70 (seitsekümmend) eurot.
5.Mõista Tallinna Vanglalt XX kasuks välja halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 4,20 eurot. Muus osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. märtsil 2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-19-885 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX taotles 15.10.2018 Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot. Tallinna Vangla ametnik CC viis 13.08.2018 Tallinna Vangla E2 hoones asuva III üksuse kambri nr 433 vahistatud pesema pesuruumi nr 301. Pesemiseks andis CC aega 20 minutit, teavitades sellest vahistatuid enne pesemist. Selle peale vastas XX, et vaja läheb vähemalt 30 minutit. Umbes 20 minuti pärast andis valvur märku, et on aeg lõpetada. Vahistatud hüüdsid valvurile, et nad ei ole valmis. Valvur CC keeras selle peale koridori peal kinni külma vee kraani, jättes pesuruumis viibinud vahistatud kuuma vee alla. Taotluse esitaja tundis väga intensiivset valu ja ebameeldivustunnet oma nahal. Vahistatud karjusid läbi ukse valvurile, et valvur külma vee tagasi sisse lülitaks, ent seda ei tehtud. Umbes 5 minutit hiljem avas valvur CC pesuruumi ukse. Kuna külma vett lahti ei keeratud, läks ja tegi seda taotluse esitaja ise. XX ja CC vahel leidis aset sõnavahetus, mille järel läks taotluse esitaja uuesti pesema. CC jättis pesuruumi ukse avatuks ja seisis ise ukse kõrval. Pesuruumist käisid mööda erinevad isikud, mh naissoost meditsiinitöötajad, kes nägid alasti taotlejat pesemas. Seega tegutses CC sihilikult XX inimväärikust alandavalt, millest tekkis XX-l hingeline valu. Kaebajal on 02.08.2018 Tallinna Vangla psühhiaatri TK poolt diagnoositud kerge depressioon (haiguslugu nr A7942201) ning määratud 30-päevane ravikuur, mistõttu on valvuri tegevus olnud taotluse esitaja suhtes piinav, inimväärikust alandav, eriti vastutustundetu, hoolimatu ja jõhker. Valu tõttu, mida CC tegevus kaebuse esitajale põhjustas, pöördus kaebuse esitaja 13.08.2018 Tallinna Vangla meditsiinitöötaja poole.
6.Tallinna Vangla rahuldas 11.12.2018 vastusega nr 5-37/18/140-2 kahjunõude osaliselt ja palus taotlejalt vabandust, kuna ei ole välistatud, et vanglateenistuja tegevuse tulemusena on taotleja pidanud taluma valuaistinguid. Juhtunuga samal päeval on meditsiinitöötaja vaadanud taotleja nahka ja leidnud, et see on normipärase jumega. Seega ei ole taotleja saanud veest tingituna põletust ega muid nahakahjustusi. Ei ole võimalik öelda, et valvur keeras pesuruumi külma vee kinni, ent soe vesi jäi sisse. Valvuri kinnitusel keeras ta kinni mõlemad kraanid. Eksitav on väide, et taotleja jäi tulikuuma vee alla, sest see põhjustaks vähemalt punetava naha. Isegi kui kahju tekkis, põhjustas selle taotleja enda käitumine. Talle anti korraldus pesta ennast ära 20 minuti jooksul, ning talle anti koputusega märku, et pesemisaeg on läbi. Taotleja sai märguandest aru. Pesemiseks oli enne vee kinni keeramist aega 25 minutit, seega 1⁄4 jagu rohkem kui vanglas tavaliselt. Allumatuse lõpetamiseks võib olla valitud vale meede, ent valvur oli kohustatud rikkumisele reageerima. Taotleja oli enne valvuri poolt veekraanide kinni keeramist ja pärast nende lahti keeramist provokatiivne, ähvardas valvurit, nimetades teda muu hulgas rotiks ja pederastiks, kasutas roppuseid ja solvavaid väljendeid, lubas valvuri maha lüüa, pannes käed rusikasse ja lähenedes valvurile nii lähedale kui võimalik. Turvakaamera salvestiselt nähtub, et pesuruumi uks ei olnud pärani lahti. Kaamera salvestise põhjal on alust arvata, et keegi möödakäijatest ei ole taotlejat alasti näinud. Duširuumi ja koridori vahel on ka riietusruumi osa, 2(9)
3-19-885 mis arhitektuurilisest lahendusest tulenevalt varjab pesijaid koridori vaatest oluliselt. Möödunud meditsiinitöötaja ei vaadanud pesuruumi poole. Kui mittevaraline kahju üldse tekkis, põhjustas selle suures osas taotleja ise. Kahju ei saanud olla tõsine, sest põletust kaebajal ei tekkinud.
7.XX esitas 09.01.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebaja kordas kaebuses vanglale esitatud kahjunõude põhjendusi. Korraldus pesta ennast 20 minutiga oli juba iseenesest õigusvastane (Euroopa Inimõiguste Kohtu 21.06.2016 otsus asjas nr 80529/13). Seega ei saa rääkida kaebaja poolt korralduse ebaseaduslikust eiramisest. Valvurit oli ka teavitatud, et pesemiseks on vajalik vähemalt 30 minutit. Selle aja jooksul tuli ära ajada ka habe ja pesta pesu. Valvuri käitumine oli kiuslik. Kaebaja käitumine ei ole kahjunõude lahendamisel oluline. Eriti sadistlik on selline käitumine, kus valvur, olles teadlik, et vahistatud on seebised ja pole pesemist lõpetanud, keerab kinni külma vee, jättes pesijad kuuma vee alla. Vangla väide, et valvur sulges mõlemad kraanid, on ekslik, sest kaebaja pidi avama vaid ühe kraani, nagu on näha turvakaamera salvestiselt. Kui kaebaja mõistis, et külm vesi ei tule tagasi, siis eemaldus ta loomulikult kuuma vee alt, millest tulenevalt ei tekkinud ka põletushaavu. Turvakaamera salvestiselt nähtub, et ajavahemikul 09:20:16–09:20:26 puudutas CC küll mõlemat veekraani, kuid seda, et ta ka kuumavee kraani kinni keeraks, näha ei ole. Kaebaja väidet, et kinni keerati üksnes külmaveekraan, toetavad kriminaalmenetluses nr XXXXXXXXXXXX (lõpetatud) kogutud tõendid – vahistatute PP, RR ja MM ütlused 13.08.2018 intsidendi kohta. Ukse lahti hoidmine ei olnud selles situatsioonis vajalik (kinnipeetavate jälgimiseks on pesuruumil uksesilm). Kui möödakäijad ei oleks kaebajat ukse vahelt näinud, ei oleks kaebaja näinud ka mööduvat meditsiinitöötajat. Asjaolu, kas meditsiinitöötaja vaatas kaebaja poole või mitte, ei ole oluline. Inimväärikust alandav kohtlemine seisnes juba üksnes selles, et valvur lõi selleks võimaluse (Euroopa Inimõiguste Kohtu 16.01.2018 otsus asjas nr 42526/07). Uksest sisse vaatasid salvestiselt nähtuvalt kaks naisvalvurit, koristaja ja teine kinnipeetav. Asjaolu, et vahistatuid nägid alasti mitmed isikud, kinnitavad ka MM ja PP ja RR tunnistused. Vabandus võib asendada kahju hüvitist üksnes juhul, kui see on siiras. Vangla vastuses tehakse kaebajale arvukalt etteheiteid ning vabandanud ei ole valvur. Provotseerivaks pooleks oli valvur.
Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata ja jäi vastuskirja seisukohtade juurde.
Riigiprokuratuur leidis 18.02.2019 määruses kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX, millega jäeti XX kaebus kriminaalasja lõpetamise peale rahuldamata, et tuvastatud on esmalt sooja vee kinni keeramine ja selle järgselt külma vee kinni keeramine, mistõttu ei ole võimalik, et XX jäi kuuma vee alla (p 3.1). Konflikt ei tekkinud kuuma vee alla jäämisest, vaid asjaolust, et valvur keeldus pesuaja pikendamisest vahistatutele. Riigiprokuratuuri määruse kohaselt ei ole pesuruumi uks kunagi olnud lahti selleks, et vahistatuid mööduvatele isikutele eksponeerida. Riigiprokuratuur leiab, et õigeaegse pesemise lõpetamise korral ei oleks vett kinni keeratud ega pesuruumi ust avatud enne vahistatute riidesse panemist, mistõttu tingis ukse avamise vahistatu XX allumata jätmine korraldusele. Riigiprokuratuur on täiendavalt välja toonud, et pesuruumi uks on osaliselt avatud vaid 5 minutit alates 09:24:51 ning jääb avatuks pärast viimase vahistatu, 3(9)
3-19-885 XX, väljumist kl 09:29:52, samas seisavad valvur CC või vanemvalvur KK kõigi osaliselt avatud uksest möödujate möödaminemise ajal ukseavas, suheldes duširuumis viibivate vahistatutega ning varjavad seetõttu oma kehaga vaadet duširuumi, samuti lükatakse isikute möödumise ajaks ust koomale. Kaebajal ei olnud mis tahes põhjust tulla alasti pesuruumi ukse peale valvurit ähvardama, provokatiivselt käituma ning veekraane uuesti lahti keerama. Valvuril oli tarvilik säilitada ülevaade vahistatu tegevusest, arvestades vahistatu kehakeele agressiivsust ning provokatiivsust, ning selleks tuli uks hoida lahti. Kaebajast lähtus oht nii vangla töötajatele, teistele vahistatutele, kes pesuruumis viibisid, kui ka üldiselt vangla julgeolekule. Pesevat kinnipeetavat ei ole uksest võimalik näha.
9.Tallinna Halduskohtu 23.09.2019 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ekslik on kaebaja väide, et ta ei pidanud ennast ära pesema 20 minuti jooksul, sest valvuri suuline korraldus oli ilmselgelt tühine. Kui kaebaja leidis, et korraldus on õigusvastane, siis oli tal võimalik see vaidlustada seaduses sätestatud korras, mitte aga jätta korraldus tol ajahetkel, kui see anti, täitmata. Tähtsust ei oma, kui palju aega pesemiseks tavaliselt anti. Kahekümne minuti jooksul on võimalik ennast duši all puhtaks pesta, kuivatada ja riietuda. Euroopa Inimõiguste Kohtu 21.09.2016 otsusest nr 80529/13 ei saa teha vastupidist järeldust, sest selles asjas võimaldati kinnipeetava kohta sooja vett ainult 10 minutit korraga. Kohtule tõendina esitatud videosalvestiselt nähtub, et valvur CC puudutas nähtuvalt salvestisel olevast ajast 09:20:15 mõlemat kraani, kuid kaamera asukoha ja valvuri keha asendite tõttu ei ole päris üheselt tuvastatav, kas valvur keeras kinni mõlemad kraanid või üksnes ühe. Usutav on, et valvur keeras kinni mõlemad kraanid, sest vastupidist ei tuvastanud Riigiprokuratuur, meditsiinilisel ülevaatusel kaebajal põletushaavu ei tuvastatud ja ukse avamise järel ei tulnud ruumist kuuma auru. Tulenevalt mõnesekundilisest vahest kraanide kinnikeeramisel võis sel ajal ikka veel duši all olnud kaebaja saada lühikese sahmaka kuumemat vett, juhul kui valvur keeras kinni kõigepealt külma vee kraani. Kuna kaebaja teadis, et pesta tuleb 20 minuti jooksul ning pesemisaja lõppemisest anti märku, ei ole külma vee kraani sulgemine ja sooja vee kraani võimalik lahti jätmine õigusvastane. Kui kaebaja jäi hetkeks tõesti kuuma vee alla valvuri süül, ei kaasnenud sellega tervisekahjustust – seda kinnitab arstliku läbivaatuse protokoll. Valuaisting sai olla väga lühiajaline. Vangla on kaebaja ees vabandanud. See on piisav. Umbes 5 minuti jooksul pesemise lõpuosas pärast kaebaja poolt vee uuesti lahtikeeramist (09:24:51 kuni 09:29:52) oli koridori avanev pesuruumi uks avatud ja koridoris liikusid mõlemast soost inimesed. 09:25:09 möödus uksest naissoost ametnik, kes ei pööranud pead avatud ukse poole ja sisenes duširuumi vastas olevast uksest. CC seisis ukseavas ja varjas kehaga vaate duširuumi. 09:25:42 läks naisvalvur ukse poole, ukseni jõudes keeras kohe tagasi, CC seisis ukseavas ja varjas kehaga vaate duširuumi. 09:28:31 möödusid uksest meessoost kinnipeetav ja meessoost valvur. Valvur seisis ukseavas ja varjas oma kehaga duširuumi. 09:28:53 möödus uksest naissoost koristaja, kes ei vaadanud duširuumi avatud ukse poole, vaid korjas duširuumi ukse vastasseina juures midagi üles ja liikus edasi. 09:29:25 väljus 4(9)
3-19-885 duširuumist esimene vahistatu. 09:29:30 möödus uksest kinnipeetav kahe valvuri saatel (1 naissoost valvur). Ukse ees keegi ei seisnud, sest seejärel väljusid ruumist teised vahistatud. 09:29:41 tuli naissoost koristaja tagasi, uks oli avatud, kuid koristaja ei vaadanud pesuruumi poole. 09:29:52 väljus duširuumist kaebaja. Kaebaja ja CC vaidlesid pesuruumi uksel. Kaebaja tuli ise alasti pesuruumist koridori viivale uksele, keeras vee uuesti lahti ja läks seejärel pesemist lõpetama. Ukse lahti hoidmine ei olnud õigusvastane. Pesuruumi ukse avatuna hoidmise eesmärk oli säilitada ülevaade sellest, millega tegeleb vangla reegleid rikkuv ning valvuri korraldusi eirav vahistatu ja potentsiaalselt ohtliku olukorra kontrolli all hoidmine. Tegevus ei olnud suunatud kaebaja inimväärikuse alandamisele. Vanglaametnike viibimine ukseavas takistas möödujatel ruumi sisse nägemast. Ajaks, kui uks oli täiesti avatud, olid vahistatud juba riides. Ukse lahti hoidmise vajaduse põhjustas oma allumatusega kaebaja ise. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendis nr 42526/07 ei olnud tegemist võrreldavate asjaoludega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.XX apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 23.09.2019 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Halduskohus on tõendeid hinnanud ebaõigesti ja jõudnud vastuolulistele järeldustele. Korraldust ennast 20 minuti jooksul ära pesta ja riidesse panna ei olnud võimalik objektiivsetel põhjustel täita. Vaja oli ajada ka habet ja pesta riideid. Habemeajamine oli aeganõudev, sest lubatud olid vaid peeglid suurusega kuni 10 × 10 cm ning neid ei saanud seinale kinnitada. Valvuri korraldus oli seetõttu HMS § 63 lg 2 p 5 järgi tühine. Halduskohus on Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendit mõistnud ekslikult. Selles on peetud nädalas 20-minutilist võimalust duši all käia ebainimlikuks. Euroopa inimõiguste konventsioon on vangla kodukorra suhtes ülimuslik ning valvuri korraldus oli seetõttu õigusvastane. Valvur ei andnud märku pesemise lõpetamiseks muul moel kui vastu ust koputades. Kaebaja mõistis valvuri vaikimisest vahistatute sõnadele, et nad ei ole veel valmis, et valvur on pikema pesemisega nõus. Salvestiselt ei ole tuvastatav, kas valvur keeras kinni üksnes külma vee kraani või mõlemad kraanid. Valvuri ütlused lähevad vastuollu kõigi teiste tunnistajate ütlustega. Halduskohtu arutlus, et kui kinni oleks keeratud üksnes külma vee kraan, oleks koridor täitunud auruga, on ekslik, sest vahistatud sulgesid ise duširuumis kuuma vee kraani pärast valvuri poolt külma vee kraani sulgemist koridoris. Tõendina ei saa kasutada Riigiprokuratuuri määrust, sest olemas on tõendid, millele Riigiprokuratuur tugines. Kohus peab neid ise hindama. Kahju rahaline hüvitamine on põhjendatud. Ainuüksi see, et kaebaja puutus kokku ametnikuga, kes kasutas kinnipeetavate peal selliseid meetodeid nagu kuuma vee alla jätmine, on juba sedavõrd traumeeriv kogemus, mis võib tekitada vaimseid kannatusi. Valvuril oli võimalus keerata kinni ka külm vesi. Valvuri käitumine oli seetõttu agressiivne, eesmärgiga põhjustada vahistatutele valu karistuseks liiga pika pesemise eest. Seejuures ei hoiatanud valvur oma tegevuse eest. Valvur seejuures naeris.
5(9)
3-19-885 Duširuumi ukse lahti hoidmine oli õigusvastane. Kui kaebaja oleks olnud agressiivne, oleks valvur pidanud ukse hoopis kinni panema, mitte lahti hoidma. Kuna kaebaja keeras kuuma vee uuesti lahti ja läks pesema, siis vaadata sai vaid seda, kuidas kaebaja ennast peseb. Kui kaebaja oleks olnud agressiivne, oleks talle pandud käerauad ja kohaldatud kaebaja suhtes sundi, mitte lastud tal ennast edasi pesta. Ukse lahti hoidmine ei olnud proportsionaalne meede. Valvur oleks saanud ukse sulgeda teiste isikute möödumise ajaks või suunata nad teiste läbipääsude juurde. Pesuruumi oli võimalik näha üle vanglaametnike õlgade. Pesuruumis viibivad isikud nägid möödujaid ja sellest tekkis alandatuse tunne. Alandatuse tunne tekkis ka juba sellest, et kaebajal oli teadmine, et iga hetk võib keegi avatud uksest mööduda ja alasti kaebajat näha. Halduskohus leidis ekslikult, et praegusel juhul ei ole tegemist Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendiga asjas nr 42526/07 võrreldava olukorraga.
11.Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Kahekümneminutiline ajavahemik oli ette nähtud vahistatutele duši all viibimiseks. Vanas Tallinna Vanglas oli olemas jooksev vesi kambrites ja muid toiminguid sai teha seal ning riideid anda pesemiseks vanglale või saata pesumajja. Kaebajal on selleks olnud piisavalt raha kogu aeg. Kohtupraktika kohaselt on VangS § 67 p 1 eesmärk vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduste täitmine ilma, et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldus tuleb täita või mitte. Kaebaja eiras valvuri korraldust. Selleks, et tagada vahistatute allumine korraldusele 20 minutiga ennast ära pesta, et järgmised kinnipeetavad saaksid tulla pesema, oli veekraanide kinni keeramine vähim isikute õigusi riivav võimalus valvuri poolt, et säilitada autoriteet ning arusaam, et vangla teenistuja korraldustele allumine on kohustuslik. Valvuri antud korraldusele pesemine lõpetada, millest apellant üheselt aru sai, ei järgnenud veekraanide kohene kinni keeramine. Valvur lasi veel 2 minutit veel joosta. Kohtupraktikas on kohaldatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist väga erandlike ja raskete rikkumiste korral. Riigikohus on 12.12.1996 otsuses nr 3-2-1-111-96 asunud seisukohale, et püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus kuuluvad moraalse kahjuna hüvitamisele PS § 25 alusel. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju kirjeldatud tähenduses. Vangla on vabandanud asjaolu tõttu, et üheselt ei ole tuvastatav, kumb veekraan esimesena kinni keerati ja ei saa üheselt välistada, et mõneks sekundiks oli vesi soojem kui tavapärane. Samas nähtub videolt, et mõlemad veekraanid, nii kuum kui külm, keerati kinni ja seda vaid mõnesekundilise vahega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Apellant esitas 23.01.2020 ringkonnakohtule tõendina prokuratuuri 07.02.2019 määruse kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX kriminaalmenetluse lõpetamise kohta apellandi suhtes. Kuigi see tõend oli olemas juba halduskohtus toimunud menetluse ajal ja seega apellandil oli tõend võimalik esitada esimese astme kohtu menetluses, peab ringkonnakohus tõendit asja lahendamisel oluliseks ja võtab selle asja materjalide juurde.
6(9)
3-19-885
13.Meditsiinilise läbivaatuse järeldused ei kinnita kaebajal tervisekahju tekkimist. Seega seisneb võimalik mittevaraline kahju üksnes väärikuse alandamisega tekitatud kahjus.
14.Halduskohus selgitas õigesti viitega Riigikohtu praktikale, et vanglaametniku suulist korraldust tuleb kinnipeetaval täita ka juhul, kui see on õigusvastane. Kaebaja ei väida kahju tekitamist seeläbi, et pesemiseks anti liiga vähe aega. Kahjunõuet põhjendatakse kuuma vee alla jätmisega ja alastuse näitamisega kõrvalistele, sh naissoost isikutele ning seeläbi tahtliku mõnitamisega. Isegi kui kahjunõuet mõista nii, et kahju tekitati ka pesemiseks ebapiisavate võimaluste loomisega, tuleks nõue jätta selles osas rahuldamata, sest 20 minutiga oli kaebajal võimalik end piisavalt põhjalikult pesta, et pesemisvõimaluste vähesust mitte pidada väärikust alandavaks. Suulist korraldust ei saa lugeda ka tühiseks. Kinnipeetaval on võimalik pesta, riietuda ja kuivatada 20 minuti jooksul. See on üldteada asjaolu, mis ei vaja tõendamist. Pesemise väga lühike kestus võib kaasa tuua selle, et vahistatu ei saa nii puhtaks kui ta soovib. Tühine saaks olla korraldus ennast pesta vaid juhul, kui riietumise kõrval ei oleks pesemine ajaliselt üldse võimalik. Praegusel juhul antud suulist korraldust ei saa pidada selliseks, mis ei võimaldanud kaebajal ennast duši all pesta.
15.Eelneva valguses ei ole tähtis, kas kaebajal oli võimalus ajada habet ja pesta pesu muul ajal kui duši all käies. Kaebajale ei olnud antud suulist korraldust ajada duši all käimise ajal habet ja pesta pesu. Vangla väide, et vahistatutele oli vanglas tagatud jooksev vesi ka kambris ning pesumajateenuse kasutamise võimalus, on veenev ja kohtupraktikas varem üldiselt kinnitust leidnud.
16.Juhul, kui vahistatu ei allu vanglaametniku suulisele korraldusele, ei saa õiguspäraseks pidada aga ükskõik millist meedet, millega vahistatut sunnitakse korraldust täitma või millega vahistatut korralduse mittetäitmise eest karistatakse. Konfliktsituatsioon, kus vahistatu keerab vanglaametniku poolt suletud veekraani uuesti lahti, sõimab, tõstab häält ja käitub ründavalt, ei õigusta vahistatule mistahes viisil ebamugavuste valmistamist. Väärikust austav ja inimlik kohtlemine ja karistamine nõuavad, et vanglaametnikud kohtlevad kinnipeetavaid mistahes olukorras viisil, kus avalikest huvidest lähtuvaid seaduslikke eesmärke täidetakse kinnipeetavate õigusi kõige vähesemal määral piiraval viisil (PS § 11) ning kinnipeetavale ei põhjustata rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega (VangS § 41 lg 1) ja konkreetse olukorra lahendamise vajadusega. Vahistatu õigusvastane käitumine ei õigusta seega sellele käitumisele reageerimist vahistatule põhjendamatuid kannatusi tekitaval viisil.
17.Turvakaamera salvestiselt nähtub, et valvur katsus 09:20:15 kuni 09:02:28 mõlemat veetoru, millel on, nagu pooled kinnitavad, kraanid. Halduskohtu põhjendused, miks ei saa pidada tõendatuks üksnes külma vee kraani sulgemist, ei ole veenvad. On ilmne, et kinnipeetavad sulgeksid duširuumis kuuma vee kraani, kui sellest tuleb talumatult kuuma vett. Seetõttu ei või oodata, et ukse avamisel kaasneb koridori suurema auru levik. Riigiprokuratuuri järelduste tegemisel ei ole prokuratuuri määrusest nähtuvalt tuginetud mingitele muudele tõenditele peale nende, mis on haldusasjas esitatud. Ringkonnakohtu arvates ei ole aga see, kas valvur sulges ainult ühe või kaks kraani, mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel üldse tähtis. Salvestiselt nähtub, et valvur katsus veetorusid põhjalikult, ilmselt selleks, et veenduda, kumb toru on külma- ja kumb soojaveetoru. Torusid katsus ja veevoolu sulges valvur ühe käega ning ilmselgelt ei toimunud vee sulgemine mõlemas torus samaaegselt. Kui valvur oleks sulgenud vaid ühe (külma vee) kraani, ei oleks kaebaja kannatused olnud suuremad, sest valuaistingud ei võimaldaks duši all olla nagunii kauem kui hetke. Kuuma vee kannatus ei oleks saanud tekkida kahe kraani samaaegsel sulgemisel.
7(9)
3-19-885
18.Vastustaja ei väida, et valvur oleks vahistatuid hoiatanud, et ta sulgeb veetorusid või dušist võib hakata voolama kas liiga külm või liiga kuum vesi. Üldteada asjaoluks saab pidada teavet, et Tallinna linna ühisveevärgis on kuumaveetorus selle aktiivsel kasutamisel vesi temperatuuriga, mis ei võimalda külma vett lisamata sellega pesta. Valvur põhjustas seega ka juhul, kui ta sulges mõlemad kraanid, duši all olnud kaebajale põhjendamatuid kannatusi. Veetemperatuuri muutus ei toimu ühe kraani sulgemisel sedavõrd aeglaselt, et duši all olev inimene valu ei tunneks. Valvuri käitumine oli tahtlik, arvestades, et ta oli eelnevalt ukses oleva vaateavause kaudu veendunud kaebaja poolt pesemisega jätkamises.
19.Halduskohus selgitas õigesti, et valvuri suulisele korraldusele allumata jätmise korral oli duširuumi ukse avamine põhjendatud. Valvuril tuli vahistatutele anda edasisi korraldusi ning hoolitseda selle eest, et vahistatud lõpetaksid enda pesemise ja valmistuksid kambrisse naasma. Vanglaametniku suuliste korralduste täitmata jätmise korral viivitamatult mitte sekkumisega tekiks oht vangla julgeolekule. Kaebaja agressiivne käitumine, mis on tõendatud valvuri ettekandega, ei lubanud ust sulgeda ja jätta vahistatuid omapäi ruumi. Valvuri sisenemine ruumi üksinda ja enda järel ukse sulgemine ei pruukinud olukorda arvestades olla piisavalt turvaline lahendus.
20.Küll aga tuli valvuril ukse avamise järel hoolitseda selle eest, et möödakäijad ei saaks pesuruumi sisse näha. Pesuruumist tehtud fotod ei veena, et uksest möödujad alasti kaebajat ei näinud või ei saanud näha. Ust hoiti pärani lahti ka ajal, kui valvur uksest mingi eesmärgita eemaldus, nt kl 09:26:02 kuni 09:26:11 ja 09:26:18 kuni 09:26:54. Vangla ülesanne on hoolitseda selle eest, et kinnipeetavad ei tunneks ka põhjendamatult ohtu, et mõni juhuslik mööduja neid alastuses vaatab, selleks põhjust omamata.
21.Turvakaamera salvestiselt nähtub, et ukse juures viibis 09:25:43 naisvalvur, kes vaatas uksest sisse ja seepeale pööras kiiresti pilgu ja eemaldus. Sellist käitumist saab mõistlikult põhjendada vaid asjaoluga, et valvur nägi, et pesuruumis viibivad kinnipeetavad on alasti. Uksel seisev valvur ei varjanud seega oma kehaga vaadet piisavalt. Uks oli seejuures mitte praokil, vaid laialt avatud. Kell 09:29:30 möödus uksest kinnipeetav kahe valvuri saatel, kellest üks oli naine. Tema vaatas pesuruumi ning pole välistatud, et kaebaja oli ka siis veel alasti, sest tema väljumiseni oli veel 22 sekundit aega. Uks oli sel ajal pärani lahti ning vanglaametnikud ei proovinud vaadet pesuruumi varjata. Ka ei nähtu, et ükski valvur oleks andnud neil hetkedel kaebajale või möödujatele märku sellise olukorra tekkimisest. 09:25:09 ei proovinud valvur samuti vaadet mööduva naisametniku eest varjata, sest hoidis ust pärani lahti. Muudel juhtudel varjasid valvurid vaadet möödujate eest piisavalt, sulgedes kas ust praokile või seistes ise tihedalt ukse ees.
22.Ühelgi neist juhtudest ei saa asuda seisukohale, et valvur või valvurid olid sedavõrd hõivatud korra tagamisega sellisel määral, et neil ei jäänud ukse sulgemiseks või möödumise keelamiseks piisavalt võimalust. Ust hoiti avatuna vaid valvuritele vaate tagamiseks ja vahistatutega suhtlemiseks, mis olid mõlemad võimalikud ust vahepeal praokile lükates või vaadet paremini varjates.
23.Seega ei ole vangla käitunud veekraani sulgemisel ega pesuruumi ukse avatuna hoidmisel ja möödujate pilkude eest varjamisel õiguspäraselt. Vangla tegevus oli seejuures tahtlik (ukse avatuna hoidmine kaudse tahtlusega).
24.Arvestades rikkumise olemust ja ulatust ning kaebaja väärikuse alandamist, ei pea ringkonnakohus piisavaks vangla vabandamist kaebaja ees. Vanglalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista mittevaralise kahju eest hüvitis 50 eurot. Hüvitise suurust mõjutab see, et kaebajale 8(9)
3-19-885 tervisekahju ei tekkinud ning kannatus oli vaid lühiajaline, kaebaja alandamine ei kestnud pikaajaliselt, kaebaja põhjustas ukse avamise vajaduse tekkimise ise ega täitnud vanglaametniku suulist korraldust pesemise kestuse osas. Samuti oli kaebajal võimalik ebamugavustunnet vähendada, kui ta oleks ukse avamise järel hakanud kohe kuivatama ja riietuma.
25.Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, halduskohtu otsus tühistada ning uue otsusega mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju eest hüvitis 70 eurot.
26.Kaebaja on kahes kohtuastmes tasunud riigilõivu kokku 60 eurot. Kuna kaebus rahuldatakse 7% ulatuses, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ka menetluskulud summas 4,20 eurot. Muus osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.