Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-19-2423/8
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 29.01.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1456

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Maret Altnurme ja Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

29.01.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2423

Haldusasi

XX kaebus Keila 26.11.2019 otsuse nr 28 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX Vastustaja – Keila linn, lepinguline esindaja v.adv Allar Jõks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.01.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Linnavolikogu

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.01.2020 määruse peale haldusasjas nr 3-19-2423. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.01.2020 määrus haldusasjas nr 3-19-2423 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuses on ringkonnakohtu määrus lõplik (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Keila Linnavolikogu liitis 26.11.2019 otsusega nr 28 Keila Põhikooli Keila Kooliga, lõpetades Keila Põhikooli tegevuse 01.09.2020; lõpetas alates 2020/2021 õppeaastast vastuvõtu Keila Põhikooli ning tagas Keila Põhikooli õpilastele võimaluse jätkata vajadusel venekeelse põhihariduse omandamist Keila Koolis. Lisaks määrati eesti õppekeelega Keila Põhikooli osades klassides õppekeeleks vastavalt vajadusele vene keel järgmiselt: 2020/2021 õppeaastal 2.-9. klassis, 2021/2022 õppeaastal 3.-9. klassis, 2022/2023 õppeaastal 4.-9. klassis, 2023/2024 õppeaastal 5.-9. klassis, 2024/2025 õppeaastal 6.-9. klassis, 2025/2026 õppeaastal 7.-9. klassis, 2026/2027 õppeaastal 8.-9. klassis, 2027/2028 õppeaastal 9. klassis.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur

2.XX, kelle laps käib Keila Põhikooli 4. klassis, esitas 25.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamiseks. Keila Linnavolikogu rikkus hea halduse tava, kui võttis 26.11.2019 otsuse nr 28 vastu Keila Põhikooli hoolekogu vastuseisule vaatamata. Hoolekogu leidis, et linna lasteaiad ei valmista venekeelseid lapsi ette sellel tasemel, et nad võiksid jätkata õpinguid eesti keeles ning kui lapsel tekivad probleemid, tõrjutakse ta süsteemist välja. Keila Koolis pole sotsiaalala töötajaid ega logopeede, kes oleksid võimelised töötama venekeelsete lastega. Keila Kool töötab niigi täiskoormusega, on ülekoormatud ja ühendamine venekeelse põhikooliga ei tule kummalegi koolile kasuks. Ka Keila linna tellitud uurimusest selgus, et eraldiseisva vene kooli säilimine oleks otstarbekas. Keila Põhikooli vanemate koosolekul kinnitasid vanemad ühehäälselt, et nad soovivad kooli säilitada. Keila Linnavolikogu vaidlustatud otsus ignoreerib seda tahet. Kaebaja ei usu lubadust, et Keila Põhikooli õpilastele tagatakse võimalus jätkata vajadusel venekeelse põhihariduse omandamist Keila Koolis. Praegu lubatakse, et Keila Põhikooli õpilased jäävad oma kooli hoonesse üheks aastaks. Kui nad viiakse Keila Kooli hoonesse, võib eeldada, et venekeelse põhihariduse omandamise vajadus linna hinnangul kaob. Vaidlusalune otsus rikub kaebuse esitaja lapse emakeelelise enesesäilitamise võimalust ning tema õigust rahvuskuuluvuse säilitamisele ja emakeelsele haridusele. Samuti on rikutud kaebaja otsustusõigust määrata tema alaealise lapse hariduse omandamist emakeeles. Põhiseaduse § 37 lg-st 4 tulenevalt on muukeelne õpetus garanteeritud juhul, kui õppeasutus valib selle keele õppekeeleks. Suurele rahvusvähemusele emakeelse põhihariduse mittevõimaldamine tähendab ka rahvusliku identiteedi kaotamist, kuna tegemist võib olla sunniviisilise assimileerimise vahendiga. Kui koolis käib piisav arv õpilasi, et kooli üleval pidada ja õppeasutus otsustab valida õppekeeleks muu keele kui riigikeele, on riigil kohustus sellist valikut aktsepteerida ning sellist kooli üleval pidada. Paljasõnaline on väide, et Keila Põhikooli ülalpidamine on liiga kulukas. Keila linnapea sõnul on koolide liitmise eesmärk kahe kogukonna kaotamine Keila linnas. Venekeelse kooli kaotamine on vastuolus vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni, regionaal- või vähemuskeelte Euroopa harta, ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti, ÜRO lapse õiguste konventsiooni, ÜRO rahvusvähemuste, religioossete vähemuste ning keelevähemuste deklaratsiooni, OSCE inimarengu Kopenhaageni konverentsi dokumendi, Haagi soovitustega rahvusvähemuste õiguste kohta ning UNESCO konventsiooniga. Esialgse õiguskaitse korras vastustaja otsuse kehtivuse peatamine on vajalik, kuna kaebaja õiguste kaitse jõustunud kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui Keila Põhikooli tegevus lõppeb 01.09.2020, ei saa kaebaja laps enam seal koolis käia ja peab otsima uue kooli. Lähimad venekeelsed koolid on Tallinnas, kuhu astumiseks saab taotluse esitada iga õppeaasta eelselt perioodil 01.03-15.03. Kohtuvaidluse ajal vastuvõtmine lõppeb ja laps jääb õppekohata.

7.Kohtupraktikas on iseenesest jaatatud lapsevanema õigust vaidlustada avaliku võimu organite otsuseid, mis muudavad oluliselt tingimusi, milles toimub õpilastele hariduse kättesaadavaks tegemine ja nende koolikohustuse täitmine, sest põhiseadus tagab vanematele otsustava sõna laste hariduse valikul, sh suhetes avaliku võimuga. Sellisteks otsustusteks võivad olla näiteks kooli sulgemine või selle asukoha või õppekeele muutmine (nt Riigikohtu 28.04.2014 otsus nr 3-3-1-52-13; Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 määrus nr 3-11-2982, p-d 24-25; Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2010 otsus nr 3-10-796, p-d 9-10), kuid ka kooli vastuvõtmise tingimuste muutmine. Põhiseaduse § 37 lg-d 2 ja 3 ei anna lapsevanemale siiski subjektiivset õigust nõuda, et kohalik omavalitsus jätkaks mõne konkreetse kooli ülalpidamist (sh senistel tingimustel), vaid kohaliku omavalitsuse üksustel on koolivõrgu kujundamise küsimustes laialdane autonoomia (nt Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 määrus nr 3-11-2982, p 48). Seetõttu puudub kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda, et igal juhul jääks püsima kooli senine õppekeskkond (sh sama koolihoone, kooli hoolekogu, õpetajad) ja ametis oleks üks kindel direktor. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et kaebajal puudub Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus, sest kaebaja jaoks ebasoodsa tagajärje saabumine on hüpoteetiline ega oma vaidlustatud korraldusega otsest seost. Kaebaja küll väidab, et vaidlustatud haldusakti kohaselt ei ole teada, millal kohalik omavalitsus leiab, et venekeelse õppe vajadust enam ei eksisteeri, kuid samas nähtub haldusaktist otseselt, et venekeelne õpe jätkub Keila Koolis 2027/2028 õppeaastani. Kaebaja lapse eeldatav kooli lõpetamise aeg on aga 2024/2025 õppeaasta. Kui kohalik omavalitsus otsustab venekeelse õppe Keila Koolis lõpetada enne kaebaja lapse põhikooli lõpetamist, on kaebajal võimalik vastav otsustus vaidlustada. Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsusega nr 28 ei ole kaebaja või tema lapse subjektiivseid õigusi riivatud. Vaidlustatud otsus ei muuda faktiliselt kooli asukohta, sest ka täna paiknevad Keila Põhikool ja Keila Kool samal aadressil kõrvuti asuvates ühendatud hoonetes. Järelikult ei saa kaebeõigus tuleneda ka kooli asukoha muutusest.