Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2349 XX kaebus Keila Linnavalitsuse 14. novembri 2019. a korralduse nr 345 osaliseks tühistamiseks Kaebaja – XX Vastustaja – Keila linn, volitatud esindaja vandeadvokaat Allar Jõks
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. detsembri 2019. a. määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27. detsembri 2019. a määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale asjas nr 3-19-2349 menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. detsembri 2019. a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 asjas nr 3-19-2349 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab kaebuse tagastamist (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse punkti 1 ja esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei ole määrus edasikaevatav.
Keila Linnavalitsus kinnitas 14.11.2019 korraldusega nr 345 Keila Põhikooli vastuvõtmise tingimused ja korra kuni 31.08.2020. Kinnitatud korra § 1 lg 2 kohaselt tagab kool olemasolevate õpilaskohtade piires õppimisvõimalused igale koolikohustuslikule isikule, kellele Keila Põhikool on elukohajärgne kool.
2.Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsusega nr 28 otsustati alates 01.09.2020 ühendada Keila Põhikool ja Keila Kool, et korrastada avalikes huvides koolivõrku, arvestades, et venekeelse õppekeelega Keila Põhikooli 179 õpilasest on vaid 60 õpilast Keila linna elanikud ning klassid on viimastel aastatel alakomplekteeritud. Koolinõudluse märkimisväärset kasvu selles koolis ei ole ette näha. Koolide liitmisega tõstetakse õpitegevuse kvaliteeti.
3-19-2349
3.XX esitas 14.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavalitsuse 14.11.2019 korralduse nr 345 tühistamiseks osas, milles Keila ümbruskonna valdades elavad lapsed kaotasid Keila Põhikooli astumise õiguse ja osas, milles korraldus on tähtajaline. Kaebaja on ühe Keila Põhikooli õpilase ja kahe eelkooliealise lapse ema, samuti Keila Põhikooli hoolekogu esimees. Keila Linnavalitsuse 14.11.2019 korraldus nr 345 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) ja rikub laste õigusi. Lapse õigus ea- ja võimetekohasele haridusele tuleneb rahvusvahelisest õigusest (lapse õiguste konventsiooni art 28, Euroopa sotsiaalharta, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK), Euroopa Liidu põhiõiguste harta) ja PS §-dest 12 ja 37, tsiviilseadustiku üldosa seadusest, lastekaitseseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (PGS) ja võrdse kohtlemise seaduse § 2 lg 1 p-st 6. Korralduse andmisel rikuti menetlusnorme. Vastavalt PGS § 27 lg 1 teisele lausele on vanema jaoks koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti. Kui vanemad soovivad saata oma lapsed Keila Põhikooli, ei saa Keila linn seda takistada, sest seaduses on piirang üksnes vabade õppekohtade osas. Keila Põhikoolis on palju vabu õppekohti. Keila Linnavalitsuse 25.03.2011 määruse nr 5 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korrd (määrus nr 5) § 3 lg-st 31 tuleneb, et koolikohustuslikel isikutel, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Keila linn, võimaldatakse Keila linna munitsipaalkoolis põhihariduse omandamine vabade õppekohtade olemasolul vastavalt omavalitsuste vahelistele eelnevatele kokkulepetele. Keila Linnavalitsuse 14.11.2019 korraldus nr 345 on viidatud määrusega vastuolus. Omavalitsuste vaheliste kokkulepete mittetäitmine ei saa mõjutada vanemate PGS § 27 lg 1 teises lauses sätestatud õigust paigutada lapsi kooli enda vabal valikul. Keila Linnavalitsus rikkus PGS § 27 lg-s 5 sätestatud menetluskorda. Keila Põhikooli hoolekogu oli vastu uuele vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule. Keila Põhikooli hoolekogu otsustas 30.10.2019 toimunud koosolekul, et kool peab jätkama kohalike omavalitsuste (sh naaberomavalitsuste) õpilaste vastuvõttu. Keila Linnavalitsus eiras hoolekogu arvamust. See on vastuolus hea halduse tavaga. Vaidlustatud korralduse p 2 sätestab, et korraldus kehtib kuni 31.08.2020. Korraldus peaks olema tähtajatu.
4.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus Keila Linnavalitsuse 14.11.2019 korralduse nr 345 kehtivuse peatamiseks. Keila Linnavalitsuse 14.11.2019 korraldusega kaotasid ümbruskonna valdades elavad lapsed Keila Põhikooli õppima asumise õiguse. Vastavalt korralduse § 8 lg-le 2 võetakse kirjalik taotlus I klassi astumiseks vastu alates 1. märtsist. Kaebaja õiguste kaitse võib jõustunud kohtuotsusega muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtuotsuse tegemise ajaks on kooli vastuvõtmine lõppenud ja laps jääb õppekohata.
5.Keila linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning kaebuse tagastada. Kaebuse kohaselt on XX ühe Keila Põhikooli õpilase ja kahe eelkooliealise lapse ema ning tema elukohaks on Keila linn. Järelikult on Keila Põhikool kaebaja lastele elukohajärgseks kooliks ja neile ei kohaldu korraldus nr 345. XX vanema lapse koolitee jätkub alates 01.09.2020 Keila Koolis. Kahe noorema lapse kooliikka jõudmisel saavad nad alustada kooliteed Keila Koolis. Järelikult puudub kaebajal otsene puutumus korraldusega nr 345. Kaebaja kaks nooremat last on sündinud aastatel 2014 ja 2016, mistõttu ei alusta nad 2020. aastal kooliteed. Seega puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ning kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Samuti ei nähtu pöördumatute kahjulike tagajärgede saabumise ohtu. 2(6)
3-19-2349 XX-l puudub õigus esitada kaebust teiste isikute või avalikes huvides. Sellist õigust ei tulene asjaolust, et XX juhib Keila Põhikooli hoolekogu. Kaebaja on ebaõigesti tõlgendanud PGS § 27 lg-t 1, sest viidatud sätte esimese lause kohaselt on põhikool kohustatud võtma vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele kool on elukohajärgne kool. Sama põhimõtet kinnitavad PGS § 10 lg-d 1 ja 3. Järelikult ei ole Keila linn kohustatud põhikooli vastu võtma õpilasi, kes ei ela Keila linnas. Keila linn ei ole rikkunud menetlusnorme. PGS § 27 lg 5 kohaselt esitatakse kooli vastuvõtmise korra ja tingimuste eelnõu enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks. Vastustaja on selliselt toiminud (Keila Põhikooli hoolekogu 30.10.2019 protokoll). PGS § 27 lg-st 5 ei nähtu, et hoolekogu kooskõlastus või selle puudumine oleks koolipidajale õiguslikult siduv.
6.Tallinna Halduskohtu 27.12.2019 määrusega tagastati kaebus läbivaatamatult (p 2) ja jäeti XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (p 3). Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja vanem laps õpib Keila Põhikoolis ning tema rahvastikuregistri järgseks elukohaks on Keila linn. Seega ei puuduta Keila Linnavalitsuse 14.11.2019 korraldus nr 345 tema õigusi, sest ta jätkab oma õpinguid Keila Koolis (vt Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsus nr 28) ega pea uuesti Keila Põhikooli sisse astuma. XX kaks nooremat last on sündinud 2014. ja 2016. aastal ning nende rahvastikuregistri järgseks elukohaks on Keila linn. Vastavalt määruse nr 5 § 3 lg-le 1 tagab Keila linn igale koolikohustuslikule isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete kohaselt on Keila linn, võimaluse omandada põhiharidus Keila linna munitsipaalkoolis. Kuna Keila Linnavalitsuse 14.11.2019 korraldus nr 345 piirab vaid nende enne 01.09.2020 Keila Põhikooli sisse astuda soovivate laste õigusi, kelle elukohajärgne kool ei ole Keila Põhikool, ei riiva korraldus kaebaja laste õigusi. Lisaks ei ole kaebaja nooremad lapsed järgmisel õppeaastal veel koolikohustuslikud isikud (PGS § 9 lg 2) ning korralduse kehtivus lõppeb pärast 31.08.2020, st enne, kui kaebaja nooremad lapsed saavad koolikohustuslikeks. Seega ei puuduta Keila Linnavalitsuse 14.11.2019 korraldus nr 345 ka nende õigusi. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, ei esine tal esialgse õiguskaitse vajadust. Seega puudub esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alus.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.XX palub 10.01.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.12.2019 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ja kohaldada esialgset õiguskaitset. PGS § 27 lg 1 teise lause kohaselt on vanema jaoks koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti. Kui vanemad soovivad panna oma lapsed Keila Põhikooli, ei saa linn seda takistada. Määruse nr 5 § 3 lg-st 31 tuleneb, et koolikohustuslikel isikutel, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Keila linn, võimaldatakse Keila linna munitsipaalkoolis põhihariduse omandamine vabade õppekohtade olemasolul vastavalt omavalitsuste vahelistele eelnevatele kokkulepetele. Kokkulepete mittetäitmine ei saa mõjutada vanemate õigust valida oma lapsele kool. Linnavalitsus rikkus PGS § 27 lg-t 5, sest Keila Põhikooli hoolekogu oli vaidlustatud korralduse eelnõule vastu. Korraldus peaks olema tähtajatu.
3(6)
3-19-2349 Kaebajal on kaebeõigus. Keila ümbruskonnas on vene koolid likvideeritud, mistõttu tegutseb Keila Põhikool põhimõtteliselt venekeelse üldkoolina Harjumaal. Kui Keila Põhikooli ei võeta enam vastu ümbruskonna valdade lapsi, jääks kooli nii vähe õpilasi, et kool ei saaks oma tegevust jätkata. Praegusel hetkel koolis õppivast 179 õpilasest on vaid 1/3 Keila linna elanikud (vt Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsus nr 28). Keila Põhikooli õpilaste arv on otseses puutumuses kaebaja ja tema laste õigustega. Kui õpilaste arv on väike, lõpetab kool oma tegevuse ning kaebaja eelkooliealised lapsed ei saaks asuda õppima Keila Põhikooli. Määrus nr 5 ei ole asjakohane, sest Keila Põhikool on venekeelne, kuid nimetatud määrus ei taga igale koolikohustuslikule isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete kohaselt on Keila linn, võimalust omandada põhiharidus Keila linna munitsipaalkoolis vene keeles. Seega kaotaksid kaebaja koolieelsed lapsed õiguse emakeelsele haridusele juba algkooli tasemel. Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsus nr 28 on vaidlustatud haldusasjades nr 3-19-2409, 3-192417, 3-19-2418 ja 3-19-2423. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (vt Riigikohtu 08.06.2016 määrus asjas nr 3-3-1-12-16, p 8). Keila Linnavalitsuse 14.11.2019 korraldus nr 345 rikub mitte ainult 2020. a kooli astuvate laste, vaid ka nende isikute õigusi, kes astuksid kooli hiljem, sest siis puudub kool, kuhu õppima asuda. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus ettekirjutuse kehtivuse peatamiseks, kuna kaebaja õiguste kaitse jõustunud kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks, sest taotlusi esimesse klassi astumiseks võetakse vastu alates 1. märtsist, mistõttu lõpetab Keila Põhikool kohtumenetluse ajal teistes valdades elavate laste vastuvõtmise ning kaebaja laps jääb õppekohata. Halduskohus ei ole esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt hinnanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
10.HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab (vt Riigikohtu 23.03.2005 otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13). Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist (Riigikohtu 07.03.2002 otsus asjas nr 3-3-1-9-02, p 10). Kaebeõiguse olemasolule antakse hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga (nt Riigikohtu 28.05.2014 otsus asjas nr 3-3-1-8-14, p 12).
11.Keila Linnavalitsuse 14.11.2019 korralduse nr 345 on kaebaja praeguses haldusasjas vaidlustanud osas, milles Keila ümbruskonna valdades elavad lapsed kaotasid Keila Põhikooli 4(6)
3-19-2349 õppima asumise õiguse ja osas, milles korraldus on tähtajaline. Kaebajal saaks praeguses asjas olla kaebeõigus üksnes juhul, kui vaidlusalune haldusakt rikuks kaebaja (laste) õigusi nii, et neil puuduks edasiselt võimalus omandada põhiharidust selles koolis. Arvestades vaidlustatud korralduse ulatust, saaks selline olukord tekkida juhul, kui kaebaja ja tema laste rahvastikuregistri järgne elukoht oleks väljaspool Keila linna ja kaebajal oleks plaan panna oma kooliealised lapsed õppima Keila Põhikooli vahemikus 14.12.2019–31.08.2020, ent korralduse nr 345 kehtestamise tõttu ei oleks see enam võimalik ning kaebaja lastel puuduksid muud mõistlikud võimalused põhihariduse omandamiseks. Sellise olukorraga ei ole praegusel juhul tegemist. Kaebaja ning tema laste rahvastikuregistri järgseks elukohaks on Keila linn, mistõttu ei puuduta Keila Linnavalitsuse 14.11.2019 korraldus nr 345 vaidlustatud osas kaebaja ega tema laste õigusi ning halduskohus on jõudnud õigele järeldusele kaebeõiguse puudumise osas.
12.Kaebusest ning määruskaebusest nähtuvalt on kaebaja peamiseks mureks see, et Keila Põhikooli tegevus lõpetatakse ning kool liidetakse alates 01.09.2020 Keila Kooliga. Keila Põhikool korraldati ümber Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsusega nr 28, mille kaebaja on vaidlustanud haldusasjas nr 3-19-2409. Seega ei ole väited kooli ümberkorraldamise võimalikust õigusvastasusest praeguse haldusasja lahendamisel asjassepuutuvad. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist.
13.Sarnaselt praeguses asjas vaidlustatud korraldusega, on ka koolide liitmise ja ümberkorraldamise otsuse vaidlustamise eelduseks isiku subjektiivsete õiguste piiramine. Sellist piirangut saab jaatada eelkõige ümberkorraldatavas koolis õppivate laste vanemate puhul ja nende lapsevanemate puhul, kelle lapsele ei ole kooli ümberkorraldamise tulemusena tagatud mõistlik ja tegelik võimalus kohustusliku ja kvaliteetse põhihariduse omandamiseks. Lastevanemate otsustusõigus kooli puudutavate muudatuste üle on piiratud, kui tegemist on munitsipaalkooliga PGS § 1 lg 2 järgi, sest nimetatud koolide ümberkujundamisel on kohalikul omavalitsusel kaalutlusruum (vt Riigikohtu 18.06.2002 otsus asjas nr 3-3-1-37-02, p 9; vt ka
PGS § 80).
14.PS § 37 lg-st 2 tuleneb riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele kohustus pidada üleval piisaval arvul kvaliteetset õpet andvaid õppeasutusi, et tagada PS § 37 lg 1 esimesest lausest tulenev igaühe õigus haridusele. Põhiõigus haridusele ei anna isikule subjektiivset õigust nõuda, et kohalik omavalitsus jätkaks kooli ülalpidamist tingimata senises tegevuskohas ja juriidilises vormis. Samuti puudub õigus nõuda koolivõrgu korraldamist isikule sobival moel. Samas tuleb kohalikul omavalitsusel kooli õppetöö korralduses oluliste muudatuste tegemisel läbi viia haldusmenetluse seaduse nõuetele vastav ja kaasav menetlus, küsides arvamust puudutatud isikutelt ja kooli organitelt. Ringkonnakohus on 05.04.2017 määruse asjas nr 3-17-381 p-s 16 selgitanud, et konkreetses koolis õppivate laste vanematel on põhjendatud huvi olla kaasatud kooli õppekorralduses olulisi muudatusi kaasatoovasse menetlusse. Sellisest huvist võib välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi (Riigikohtu 20.12.2001 otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p 22). Kooli tegevuse lõpetamise otsusel on oluline faktiline mõju oludele, milles toimub õpilastele hariduse kättesaadavaks tegemine ja nende poolt koolikohustuse täitmine, mistõttu võib otsus mõjutada nii õpilaste kui ka nende vanemate elukorraldust. Sellises olukorras ei saa välistada, et kooli tegevuse lõpetamist reguleerivad sätted on mh mõeldud kaitsma koolis õppivate laste ja nende vanemate huve ning neist võib kasvada välja halduskohtus kaitstav subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist.
15.Kui kohalik omavalitsus on taganud munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele koolikohustuslikele isikutele võimaluse omandada põhiharidus, on kohalik omavalitsus oma avaliku ülesande täitnud (Riigikohtu 28.10.2014 otsus asjas nr 3-4-1-26-14, p 59; vt ka PGS § 7 lg 2 ja § 10 lg-d 1 ja 3). Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on selgitanud, et õiguse haridusele keskseks aspektiks on, et oleks tagatud õigus ligipääsule antud hetkel olemasolevatesse 5(6)
3-19-2349 haridusasutustesse (23.07.1968 otsus asjas nr 1474/62; 12.01.2011 otsus asjas nr 40385/06, p 51).
16.Samuti ei tulene PS-st ega seadustest kohalikule omavalitsusele kohustust pakkuda munitsipaalkoolide kaudu tasuta võõrkeelset üldharidust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 2 kohaselt lähtub kohalik omavalitsus kohaliku elu juhtimisel ja korraldamisel valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestab valla või linna arengu iseärasusi. PGS § 6 p 3 kohaselt lähtub kool oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära. Seetõttu on võimalik, et kohalik omavalitsus peab elanikkonna vajadusi ja piirkonna iseärasusi silmas pidades otstarbekaks pakkuda kohustuslikult tagatud tasuta eestikeelse põhihariduse kõrval omal algatusel ka võõrkeelset põhiharidust, ent selle nõudmiseks puudub isikul subjektiivne õigus (vt ka PGS § 21 lg 2; vrdl ka § 21 lg 5).
17.Kaebaja vanem laps juba õpib Keila Põhikoolis ning saab seal jätkata õpinguid. Samuti tagatakse talle venekeelne põhiharidus kuni põhikooli lõpetamiseni (vt Keila Linnavolikogu 26.11.2019 korraldus nr 28). Kaebaja nooremad, eelkooliealised lapsed ei alusta kooliteed 2020. aastal. PS § 37 lg-st 3 tulenevat lapsevanema põhiõigust saab realiseerida alles siis, kui kooli õppima asumine on lähiajal toimumas. Kohtuasja lahendamisel on oluline tugineda tegelikele faktilistele asjaoludele, mis võivad olla kaebaja eelkooliealiste laste koolimineku ajaks muutunud. Kaebeõiguse aluseks ei saa olla väide, et olukorras, kus vaidlusalust korraldust ei oleks vastu võetud, oleks kooli õpilaste arv suurem ning kooli ei suletaks ja kaebaja nooremad lapsed saaksid asuda õppima Keila Põhikooli. Kooli õpilaste arvu, kooli sulgemise kriteeriume ja selle sulgemise otsust ning kaebaja soovi lastele kooli valikul saab hinnata alles siis, kui vanemal tuleb lastele kooli valik teha, mitte pikka aega enne laste koolikohustuslikku ikka jõudmist.
18.Eelnevast tulenevalt on kaebus õigesti tagastatud, mistõttu on õigesti jäetud rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotlus.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.