Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

1(3)

tekivad probleemid, tõrjutakse ta süsteemist välja. Keila Koolis pole sotsiaalala töötajaid ega logopeede, kes oleksid võimelised töötama venekeelsete lastega. Keila Kool töötab niigi täiskoormusega, on ülekoormatud ja ühendamine venekeelse põhikooliga ei tule kummalegi koolile kasuks. Ka linna poolt tellitud uurimusest selgus, et otstarbekas oleks alles jätta vene kool, kui omaette objekt. Keila Põhikooli vanemate koosolekul kinnitasid vanemad ühehäälselt, et nad soovivad oma kooli säilitada. Keila Linnavolikogu vaidlustatud otsus ignoreerib seda tahet. Kaebaja ei usu lubadust, et Keila Põhikooli õpilastele tagatakse võimalus jätkata vajadusel venekeelse põhihariduse omandamist Keila Koolis. Praegu lubatakse, et Keila Põhikooli õpilased jäävad oma kooli hoonesse üheks aastaks. Kui nad viiakse Keila Kooli hoonesse, võib eeldada, et venekeelse põhihariduse omandamise vajadus linna hinnangul kaob. Vaidlusalune otsus rikub kaebuse esitaja lapse emakeelelist enesesäilitamist ja identiteeti ja tema õigust rahvuskuuluvuse säilitamisele ja haridusele. Samuti on rikutud kaebaja otsustusõigust määrata tema alaealise lapse emakeelelist enesesäilitamist ja identiteeti. Põhiseaduse § 37 lg-st 4 tulenevalt on muukeelne õpetus garanteeritud juhul, kui õppeasutus valib selle keele õppekeeleks. Suurele rahvusvähemusele emakeelse põhihariduse mittevõimaldamine tähendab ka rahvusliku identiteedi kaotamist, kuna tegemist võib olla sunniviisilise assimileerimise vahendiga. Kui koolis käib piisaval arvul õpilasi, et kooli üleval pidada ja õppeasutus otsustab valida õppekeeleks muu keele kui riigikeele, siis on riigil kohustus aktsepteerida sellist valikut ning sellist kooli üleval pidada. Väide, et Keila Põhikooli üleval pidamine on liiga kallis on paljasõnaline. Keila linnapea ütles, et koolide liitumise eesmärgiks on, et Keilas ei oleks kahte kogukonda. Kaebaja hinnangul on venekeelse kooli kaotamine vastuolus vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni, regionaal-või vähemuskeelte Euroopa harta, ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti, ÜRO lapse õiguste konventsiooni, ÜRO rahvusvähemuste, religioossete vähemuste ning keelevähemuste deklaratsiooni, OSCE inimarengu Kopenhaageni konverentsi dokumendi, Haagi soovitustega rahvus vähemuste õiguste kohta ning UNESCO konventsiooniga. Esialgse õiguskaitse korras vastustaja otsuse kehtivuse peatamine on vajalik, kuna kaebaja õiguste kaitse jõustunud kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seda põhjusel, et kui Keila Põhikooli tegevus lõppeb 01.09.2020, siis kaebaja laps ei saa sinna minna ja peab otsima uue kooli. Lähimad venekeelsed koolid on Tallinnas, kuhu astumiseks saab taotluse esitada iga õppeaasta eelselt, 1.-15. märtsini. On näha, et kohtuvaidluse ajal vastuvõtmine lõpeb ja laps jääb õppekohata.

2(3)

ole kohustust ülal pidada erakoolide vormis tegutsevaid rahvusvähemuse õppeasutusi ning pakkuda seal haridust rahvusvähemuse keeles. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus (PGS) § 21 lg 2 kohaselt on põhikooli õppekeel eesti keel. Põhikoolis või selle üksikutes klassides võib kooli hoolekogu ettepanekul munitsipaalkoolis valla- või linnavolikogu otsuse alusel olla õppekeel mis tahes keel. PGS ei ole osas, milles see ei võimalda õppeasutusel valida endale õppekeelt, vastuolus erinevate rahvusvaheliste konventsioonidega. Eelnevale tuginedes ei saa kaebuse eduperspektiive pidada ülemäära kõrgeks HKMS § 249 lg 3 tähenduses, mistõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.