J.R.-i kaebus Viru Vangla vaideotsuse 19.09.2019 nr 612/248-2 tühistamiseks, Viru Vangla kohustamiseks väljastama kaebajale taotluse planke enam kui kaks ühes päevas, mittevaralise kahju hüvitamiseks 30 000 euro ulatuses ning alternatiivselt Viru Vangla 21.07.2019 toimingu ja Viru Vangla vaideotsuse 19.09.2019 nr 612/248-2 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – J.R., volitatud esindaja Õ.R. Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada J.R.-i kaebus.
2.Jätta J.R.-i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta J.R.-i menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetada kätte kaebajale, tema esindajale ja Viru Vanglale.
1.Viru Vanglas kinnipeetavana viibiv J.R. palus 21.07.2019 valvuril väljastada talle kümme taotluse planki. J.R.-ile väljastati kaks planki.
2.J.R. esitas 23.07.2019 Viru Vangla valvuri 21.07.2019 toimingu peale vaide (registreeritud 24.07.2019, nr 6-12/248-1; tl 8–9), milles palus lõpetada tema suhtes toimuvad repressioonid, et ta saaks vajalikke blankette nii, nagu seadus sätestab, ning palus hüvitada temale tekitatud moraalse kahju 30 000 eurot, mis koosneb psühhiaatri ja psühholoogi ravi arvetest tulevikus.
3.Viru Vangla jättis 19.09.2019 vaideotsusega nr 6-12/248-2 (tl 10) J.R.-i vaide rahuldamata. Vangla märkis vaideotsuses, et seaduses ei ole reguleeritud blankettide jagamise arvu ning kinnipeetav saab vajadusel alati blankette vanglateenistuse ametnikult juurde küsida. Kinnipeetav saab pöördumisi kirjutada ka näiteks valgele paberile, kui parasjagu ei ole blankette käepärast. Vangla selgitas, et lahendab pöördumises sisaldunud kahjunõude seadusega ettenähtud korras eraldi menetluses.
3-19-1999
4.J.R. esitas 20.10.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla 19.09.2019 vaideotsuse nr 6-12/248-2, kohustada vanglat lõpetama tema vastu vanglateenistuse ametnike poolt sooritatavad repressioonid, et kaebaja saaks vajalikke taotluse blankette nii, nagu seadus sätestab, ning hüvitada kaebajale ametnike poolt tekitatud mittevaraline kahju 30 000 eurot. Alternatiivselt palub kaebaja teha kindlaks Viru Vangla 21.07.2019 toimingu ja 19.09.2019 vaideotsuse nr 6-12/248-2 õigusvastasus. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus esialgset õiguskaitset, et kaebaja saaks piisavalt suhelda oma esindaja Õ.R.-iga. Taotluse kohaselt piirab Viru Vangla põhjendamatult suhtlust esindajaga ja esindaja ei saa seetõttu vastu võtta ülesandeid ega jagada kaebajale efektiivselt infot. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
5.Kohus palus 25.10.2019 kohtunõudes Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud vanglale vaide seoses helistamise piiramisega Õ. R.-ile ning kas see vaie on lahendatud. Kohus palus vanglal edastada kohtule vangla otsus kaebaja kahjunõude lahendamise kohta.
6.Viru Vangla teatas 29.10.2019 vastuses kohtunõudele, et vangla ei ole kaebaja 24.07.2019 kahjunõude kohta veel otsust koostanud. Vangla edastas kohtule kaebaja vaide helistamise piiramise kohta.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebuse saanud kohtul tuleb muu hulgas kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks HKMS § 120 lg 1 p 8).
8.Kohus leiab, et praegusel juhul esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 2 1 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks. Selle sätte kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.Ühe nõudena palub kaebaja kohustada vanglat lõpetama tema suhtes kohaldatavad piirangud ja väljastama talle vajalikke taotluse planke nii, nagu seadus sätestab. Sisuliselt soovib kaebaja, et kohus kohustaks vanglat edaspidi väljastama talle taotluse planke piiramatult vastavalt tema soovile. Kohus leiab, et sellise nõude esitamine ei ole sobiv ega asjakohane, sest kohtul ei oleks võimalik seda rahuldada. Kohus ei saa otsustada ennetavalt vangla sellise toimingu sooritamise kohustuse üle, mille sooritamist ei ole kaebaja vanglalt veel taotlenud. Samuti ei ole vangla kaebaja poolt tulevikus esitatavate sooviavalduste põhjal blankettide väljastamisest veel keeldunud. Kohtule ei ole tõsikindlalt teada ka see, kas kaebaja blankettide väljastamist tulevikus üldse taotleb või kui mitme blanketi väljastamist ta soovib. Vanglal tuleb kaebaja vastava taotluse saamisel otsustada blankettide väljastamine igakordselt üksikjuhtumi asjaolusid arvestades.
10.Vaidluse asjaoludel oleks asjakohaseks nõudeks Viru Vangla 21.07.2019 toimingu õigusvastasuse tuvastamine preventiivse huviga hoida ära vangla võimalikku õigusvastast tegevust tulevikus. Kohus peab aga ka selle nõude rahuldamist ebatõenäoliseks.
11.Vanglaametniku tegevust 21.07.2019 kaebaja soovitud koguses blankettide väljastamata jätmisel ei saa pidada õigusvastaseks. Viru Vangla kodukorra p 1.8 sätestab, et kodukorra lisades toodud planke võib kinnipeetav saada kontaktisikult või üksuse valvurilt. Sellest ega mõnest muust kodukorra sättest ei tulene vanglale kohustust väljastada kinnipeetavale tingimata enam kui kaht taotluse blanketti päevas. Vangla väljastas kaebajale kõnealusel juhul kaks blanketti. Seega oli kaebajal endiselt võimalus ja õigus vangla poole kirjalike avaldustega pöörduda, kasutades selleks kas ametnikult saadud kahte blanketti või koostades oma pöördumised mõnele muule lehele. Lisaks on kinnipeetaval võimalik pöörduda oma probleemiga ametniku poole ka suuliselt ning esitada kirjalik pöördumine üksnes siis, kui
3-19-1999 olukord peaks seda nõudma (Viru Vangla kodukorra p 11.1.1). Kaebaja ei ole millegagi põhjendanud, miks tal oli tema õiguste kaitseks tingimata vajalik saada sel korral rohkem taotluse planke kui kaks, ega ole kaebuses ega vaides täpsustanud ka seda, millise sisuga taotlusi ta soovis 21.07.2019 vanglaametnikult palutud blankettidel esitada. Seega puudub kohtul alus arvata, et vangla kõnealune tegevus oleks ebaproportsionaalselt riivanud kaebaja õigust avaldustega riigiasutuste poole pöördumiseks (põhiseaduse § 46), millest tulenevalt saaks pidada vangla tegevust õigusvastaseks. Samuti ei saa sellises olukorras kümne blanketi asemel kahe blanketi väljastamist pidada kaebaja avalduste esitamise õigust intensiivselt riivavaks.
12.Kaebaja soovib kaebuses muu hulgas eelkirjeldatud vangla tegevusega talle tekitatud moraalse kahju hüvitamist 30 000 euro ulatuses. Kuigi kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb lugeda läbituks HKMS § 47 lg-s 1 ja vangistusseaduse § 1 1 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus, ei saa ka selle nõude rahuldamist pidada tõenäoliseks.
13.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise peamisteks eeldusteks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, isikule kahju tekkimine ning avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahelise põhjusliku seose esinemine. Täiendavad eeldused mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks seab RVastS § 9 lg 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
14.Nagu kohus eespool selgitas, ei saa vangla tegevust 21.07.2019 kaebajale blankettide väljastamiseks pidada õigusvastaseks, mistõttu on täitmata üks RVastS § 7 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise eeldustest. Samuti ei ole kaebaja kaebuses ega vanglale esitatud taotluses täpsemalt selgitanud, milles seisnes talle kümne blanketi asemel kahe blanketi väljastamisega tekkinud kahju. Kaebaja sõnul soovib ta hüvitist tulevikule mõeldes ehk psühhiaatri ja psühholoogi arvete tasumiseks. Kohtu hinnangul võis soovitud kümne blanketi asemel kahe blanketi saamine põhjustada kaebajas küll teatud nördimust, kuid millestki ei nähtu see, et soovitud blankettide mittesaamine oleks saanud põhjustada kaebajale selliseid hingelisi üleelamisi, mis tingiksid tulevikus vajaduse psühholoogilise või psühhiaatrilise abi järele ning õigustaksid kaebajale kahjuhüvitise väljamõistmist. Kaebaja ei ole kaebuses ega kahjunõudes väitnud ka seda, et soovitud koguses blankettide väljastamata jätmisega oleks tal jäänud mõni taotlus vanglale esitamata ja ta oleks seeläbi kannatanud kahju. Kaebajale ei saanud tekkida hüvitamisele kuuluvat kahju ka kaebuses kirjeldatud vanglaametniku tegevusest ehk sellest, et vanglaametnik ütles kinnipeetavale, et nemad otsustavad, kui palju võivad kinnipeetavad taotlusi kirjutada.
15.Kaebuses on esitatud ka nõue Viru Vangla 19.09.2019 vaideotsuse nr 6-12/248-2 tühistamiseks, alternatiivselt selle õigusvastasuse kindlakstegemiseks. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kuna kohus tagastab kaebuse vaide esemeks oleva toimingu peale esitatud nõudes, peab vaideotsus selle eraldiseisvaks vaidlustamiseks rikkuma kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata. Kaebaja on viidanud asjaoludele, et vaideotsus on koostatud üle kolmenädalase viivitusega ning see on jäetud põhjendamata. Kohus leiab, et nendel põhjustel vaideotsuse tühistamiseks esitatud nõude rahuldamist ei saa pidada tõenäoliseks, sest tegemist ei saa olla selliste menetluslike vigadega, mis oleks saanud mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58, RVastS § 3 lg 3 p 1). Ka juhul, kui tõlgendada kaebaja õigusvastasuse tuvastamise nõuet selliselt, et ta soovib tunnistada preventiivsel eesmärgil õigusvastaseks vangla tegevuse vaide tähtaegselt
3-19-1999 lahendamata jätmisel, ei pea kohus seda nõuet lubatavaks. Kohtupraktikas on peetud õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist preventiivsel eesmärgil lubatavaks ennekõike siis, kui poolte vahel on haldusorgani õigusvastase tegevuse osas vaidlus. Olukorras, kus vanglal on kohustus vastata pöördumistele seaduses selleks sätestatud tähtaegade jooksul, ei asetaks kohtumenetluses rikkumise nn ületuvastamine kaebajat tulevikus esitatavatele võimalikele pöördumistele vastuse saamisel paremasse positsiooni (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2019 määrus nr 3-18-593, p 8).
16.Eeltoodud põhjendustel ei pea kohus ühegi kaebuses esitatud nõude rahuldamist tõenäoliseks ega nendega kaitstavate kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Seda ka hoolimata sellest, et kaebaja on ise ainuüksi kahju hüvitamise kaebusega kaitstava hüve väärtuseks hinnanud 30 000 eurot. Kohus ei ole vaidlusaluse hüve väärtuse hindamisel seotud kaebaja enda määratletud summaga ning käesolevas määruses esitatud põhjendusel ei ole võimalik pidada kaebaja tegelikku kaitstavat hüve sedavõrd väärtuslikuks ning intensiivseks. Seega tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse tervikuna.
17.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.Kaebaja on palunud kohtul kohaldada esialgset õiguskaitset, et ta saaks piisavalt suhelda oma esindaja Õ. R.-iga. Kaebaja sõnul piirab Viru Vangla põhjendamatult tema suhtlust esindajaga ning esindaja ei saa seetõttu võtta vastu ülesandeid ega jagada kaebajaga efektiivselt infot. Kuna kaebaja ei ole esitanud helistamisega seotud nõudeid kaebuses, ei saa olla taotlus esitatud põhivaidluse esemest lähtudes. Küll aga on vangla kohtule edastanud kaebaja 24.10.2019 esitatud vaide (tl 16–18), milles kaebaja on palunud muu hulgas lõpetada vanglal Õ. R.-iga suhtlemise piiramine. Seega, arvestades, et kaebuse kohtule saabumise ajaks, s.o 25.10.2019, oli kaebaja samasisulise vaide Viru Vanglale esitanud, on võimalik lugeda esialgse õiguskaitse taotlus esitatuks vaidemenetluse raames (HKMS § 249 lg 2).
19.HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised.
20.Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses esitatud põhjendusi arvestades ei saaks seda ilmselgelt rahuldada. Kaebaja põhjendused on üldsõnalised ning nendest ei nähtu kaebajale mõne negatiivse tagajärje saabumist, mistõttu ei ole kohtule äratuntav ka kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Arvestades, et käesolevaks ajaks on kaebaja esitanud halduskohtule volitatud esindajale helistamise piiramist puudutava kaebuse ning samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse (haldusasjas nr 3-20-32), ei oleks enam vaidemenetluse raames esialgse õiguskaitse kohaldamine ka võimalik. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks paluda esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumist (HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud kaebaja keskmine kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 69 eurot ei võimaldaks tema menetlusabi taotluse rahuldamist) ega kohtule esialgse õiguskaitse vajaduse täiendavat põhistamist, vaid taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.
21.Kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu ei ole vajalik lahendada kaebaja menetlusabi taotlust. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.