FIE Tõnu Kapteini Ranna talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 29. mai 2019. a otsuse nr 12-6/19/529 ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30. augusti 2019. a vaideotsuse nr 12-4/19/85-4 tühistamiseks ning tagasi nõutud toetussumma tagastamiseks kohustamiseks Menetlusosalised ja nende Kaebaja – FIE Tõnu Kapteini Ranna talu, seaduslik esindaja Tõnu Kaptein esindajad Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Eva Rückenberg Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta FIE Tõnu Kapteini Ranna talu kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 6. veebruaril 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 11. veebruari 2019. a otsusega nr 12-6/19/373 Tõnu Kapteini Ranna talule (edaspidi ka kaebaja) poolloodusliku koosluse hooldamise toetust osaliselt 29 602,65 eurot. Toetuse osalise määramise tingis
3-19-1871
otsuse kohaselt Keskkonnaameti (KeA) poolt seatud lisatingimuste mittetäitmine ning varasemate aastate eest alusetult saadud toetuse tagasinõudmine ja tasaarveldamine. PRIA rahuldas 22. märtsi 2019. a otsusega nr 12-6/19/504 kaebaja 7. märtsi 2019. a vaide ning tunnistas 11. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/373 kehtetuks. Tõnu Kapteini Ranna talule määrati poolloodusliku koosluse hooldamise toetust endiselt osaliselt, seekord 29 881,60 eurot. Toetuse osalise määramise tingis KeA poolt seatud lisatingimuste mittetäitmine. KeA viis 4. aprillil 2019 kaebaja majandusüksuses läbi kohapealse kontrolli, millega tuvastas kooslusel nr 43052154624 puitunud, loomade poolt hooldamata pilliroogu 1,64 ha ulatuses. PRIA tunnistas 29. mai 2019. a otsusega nr 12-6/19/528 kehtetuks 22. märtsi 2019. a otsuse nr 12-6/19/504, kuna kohapealse kontrolli tulemusel oli kindlaks tehtud kohustusealuse pindala vähenemine 1,54 ha ulatuses. 2018. aastal taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlus rahuldati endiselt osaliselt ning nõuti tagasi alusetult saadud toetus summas 692,88 eurot. 2015., 2016. ja 2017. aasta eest makstud toetus nõuti maaeluministri
22.aprilli 2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ (määrus nr 38) § 15 lg 1 alusel tagasi selle maa eest, mille võrra oli kohustusealune pindala määruses sätestatu vastaselt vähenenud. Kaebaja esitas PRIA 29. mai 2019. a otsuse nr 12-6/19/528 peale vaide, mis jäeti PRIA 30. augusti 2019. a vaideotsusega nr 12-4/19/85-4 rahuldamata. Vaideotsuses leidis vastustaja kokkuvõtvalt, et kohustusealuse pindala suurenemist ja vähenemist arvestatakse eraldi ega kompenseerita vastastikku, Kui pärast esimest kohustuseaastat läbi viidud kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse, et toetusõigusliku maa pindala on väiksem pindalast, mille kohta toetust taotleti, nõutakse enammakstud toetuse osa koos toetuse vähendamisega tagas ning kohustusaluse maa pindala korrigeeritakse. Kui taotleja on taotlusel kohustusalust pindala suurendanud ja sama ala mõõdetakse kontrolli käigus väiksemaks, pole tegemist kohustuse vähenemisega, sest tegemist ei ole kohustusaluse alaga ning seda ei arvestata kohustuse vähenemise hulka. Kohustuse vähenemisese vaidlusalusel alal moodustas 1,54 ha. Kaebaja on temalt tagasi nõutud toetuse summas 692,88 eurot vastavalt PRIA juhistele tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele 29. juulil 2019 (tl 26).
2.Tõnu Kapteini Ranna talu esitas 7. oktoobril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada PRIA 29. mai 2019. a otsuse nr 12-6/19/528 (kaebuses ekslikult viidatud kui
22.märtsi 2019. a otsus nr 12-6/19/528) ja PRIA 30. augusti 2019. a vaideotsuse nr 12-4/19/854 ning palub kohustada PRIA-t tagastama kaebajalt tagasi nõutud toetussumma.
3.Kohus võttis kaebuse 11. oktoobri 2019. a määrusega menetlusse. Vastustaja esitas 8. novembril 2019 vastuse kaebusele.
4.Kohus määras 11. novembri 2019. a määrusega asja arutamise kirjalikus menetluses. Vastustaja esitas 2. detsembril 2019 täiendavad tõendid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja on esitanud järgmised väited.
2(9)
3-19-1871
5.1.Otsusest ei selgu, kuidas on saadud tulemuseks kohustuse vähenemine 1,54 ha.
5.2.Kohapealse kontrolli tulemusena kinnitati koosluse nr 43052154624 toetusõiguslikuks pindalaks 139,74 ha, mis on 20,71 ha suurem kui taotletud pind. Kui maha arvata kooslusele liidetud ala pindalaga 0,42 ha, on ikkagi nõuetekohaselt hooldatud toetusõiguslik ala 20,29 ha võrra suurem kui taotletud pindala. Pindala, mille suhtes kohaldatakse kohustusi (EL määrus nr 1305/2013 artikkel 47) ei ole vähenenud ning kohustusega seotud eesmärgi saavutamine ei ole ohustatud, kuna nõuetekohaselt hooldatud hektarite arv ei ole vähenenud, vaid on oluliselt suurem kohustusega võetud hektarite arvust. Ka kohustusega seotud ala (põld) on aja jooksul põhimõtteliselt sama (EL määruse nr 640/2014 art 5 punkt 1), muutunud on vaid ala (põllu) nõuetekohaselt karjatatud mereäärne serv. Tegemist on poolloodusliku kooslusega, mida on takistamatult kogu ulatuses karjatatud, ning mille merepoolne nõuetekohaselt karjatatud ala piir muutub iga-aastaselt.
5.3.Määruse nr 38 § 15 räägib kohustusalusest pindalast, mida mõõdetakse hektarites. Vaatamata sellele, et kindlakstehtud pindala oli suurem kui taotletud pindala, ei ole sellega seoses toimunud 2018. aastal kohustuse suurenemist nagu otsuses ekslikult märgitakse.
5.4.Kuigi PRIA räägib vaideotsuses samuti kohustusalusest pindalast, jääb arusaamatuks, milles seisneb konkreetsel juhul kohustuse vähenemine. Viitamine üksnes määruse (eelnõu) seletuskirjale ei saa olla aluseks õiguspärase haldusakti väljaandmisel.
Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ning esitab järgmised vastuväited.
6.1.Vaidest ja kaebusest nähtuvalt puudutab vaidlus ainult kooslusel nr 43052154624 tekkinud kohustuse vähemist 1,54 ha ulatuses. Vaidlus puudub ülejäänud kohustuse vähenemise osas ning kohapealses kontrollis tuvastatud ning fikseeritud faktiliste asjaolude üle, kuna koosluste seisundi määramise ega mõõtmistulemuste kohta ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud.
6.2.Vaidlusalune haldusakt on nõuetekohaselt põhjendatud. Otsuses on selgelt ja arusaadavalt märgitud tabeli kujul selgitused ja arvud, mis väljendavad taotletud pindala, kindlaksmääratud pindala ning kontrollimisel tuvastatud puudused ja info kohustuste kohta. Otsuse preambulas on selgitatud asjaolusid, mis tõid vaidlusalusel kooslusel kaasa kohustuse vähenemise 1,54 ha ulatuses. Lisaks nähtub kontrollaruandest nr 181352, millal on kontroll läbi viidud, kontrollitud ja mõõdetud kooslused, mõõtmise tulemused koos märkustega, mõõtmisviis jm. Kontrollaruanne koostoimes toetuse määramise otsusega tagab otsuse motiveerituse, nii faktilise kui ka õigusliku aluse ning seeläbi ka kontrollitavuse nõude järgimise. Ka vaideotsuses on vastustaja põhjalikult lahti kirjutanud rikkumise aluseks olevad asjaolud ning viidanud rikutud õigusnormidele. Riigikohtu praktika kohaselt ei kohaldata toetuse andmist reguleerivatele PRIA haldusaktidele haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 56 tulenevat nn täiemahulist haldusaktide põhjendamiskohustust.
6.3.Määruse nr 38 § 2 lg-test 1, 2 ja 5 ning EL määruse 640/2014 art-st 19 tuleneb, et toetuse saamise tingimuste kohaselt on poolloodusliku koosluse hooldamise toetus seotud konkreetse maaga, mille pindala näidatakse taotluse esmakordsel esitamisel, st kohustuse võtmisel. Seega tuleb määruses sätestatud tegevusi ellu viia toetuse taotluses näidatud või taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud konkreetsel toetusõiguslikul maal. Samuti on taotlejal kohustus kogu kohustusperioodi jooksul jälgida, et taotluse esmakordsel esitamisel näidatud pindala, st kohustuse alune pindala ei muutuks määruses sätestatu vastaselt.
3(9)
3-19-1871
6.4.Poolloodusliku koosluse hooldamist ja sellega seotud tegevusi tuleb ellu viia toetuse taotluses näidatud või taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud konkreetsel toetusõiguslikul maal. Kohustuse võtmisel kindlaks tehtud maa ja selle pindala loetakse esimese kalendriaasta kohustusealuseks maaks (kohustuse algkogus), millest lähtudes arvestatakse nii kohustuse suurenemist kui ka vähenemist. Kui kohustusealuse maa pindala kohustuseperioodi jooksul muutub, on see käsitletav vastavalt kohustuse vähenemisena või suurenemisena.
6.5.Määruse nr 38 § 15 lg 1 kohaselt võib kohustusealust pindala vähendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 47 lg-tega 2-4, millest lähtuvalt on kohustuse vähenemine lubatud, kui see on tingitud põllumajandusliku majapidamise üleandmisest, ümberkruntimisest või vääramatust jõust ja erandlikest asjaoludest. Kuna poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemisel võtab taotleja kohustuse viia tegevusi ellu viie järjestikuse kalendriaasta jooksul, on eelnevaga reguleeritud olukorrad, kus põllumajandusliku majapidamise või ka toetusesaaja olukord on muutunud selliselt, et võetud kohustuse jätkamine ei ole osaliselt või täielikult võimalik. Kui kohapealse kontrolli tulemusena tuvastatakse, et kohustusega seotud pindala ei vasta osaliselt või täielikult toetusõiguslikkuse tingimustele, on tegemist eeskirjade rikkumisega, mistõttu kohustusealust pindala korrigeeritakse ning varasemate aastate eest alusetult saadud toetus nõutakse tagasi.
6.6.Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustusealune maa peab vastama määruse nr 38 §-s 5 sätestatud toetusõigusliku maa nõuetele. Määruse nr 38 seletuskirjas on täpsustatud, et kui roostik on rohkem kui aasta majandamata, roog on puitunud ning maapinnale on moodustunud roomatt, siis selline ala ei ole toetusõiguslik. Määruse nr 38 § 10 lg-st 3 tulenevalt peab olema visuaalselt võimalik tuvastada, et loomad on roostikku söönud. Seda hinnatakse taimkatte kõrguse järgi. Määruse seletuskiri täpsustab vastavaid kriteeriume.
6.7.KeA 4. aprilli 2019. a kohapealse kontrolli eesmärk oli hinnata kaebaja taotlusalustel kooslustel pilliroo toetusõiguslikkust. Kontrollaruandest nähtuvalt on toetusõiguslikust pindalast välja arvatud roostik, mida ei ole nõuetekohaselt niidetud või karjatatud ega olnud tuvastatav söödud rohustu. Vaidlusalune kooslus ei vastanud osaliselt määruses nr 38 sätestatud maa toetusõiguslikkuse nõuetele, mistõttu ei saanud taotletud alale jäävat roostikku 1,64 ha ulatuses toetusõigusliku maa hulka arvata. Kuna kaebaja muutis 2018. aastal vähesel määral koosluse nr 43052154624 piire suuremaks võrreldes 2017. aasta taotlusega, moodustusid pärast kohapeal toetusõigusliku pindala mõõtmist sellised alad, millele kaebaja küll 2018. aastal toetust taotles, kuid mida toetusõigusliku pindala hulka ei arvatud. Kui taotleja on taotlusel kohustusealust pindala suurendanud ja sama ala mõõdetakse kohapealses kontrollis toetusõigusliku pindala hulgast välja, ei ole tegemist kohustuse vähenemisega. Alad, mille kaebaja 2018. aastal toetuse taotlusel suuremaks joonistas, ning mis vastasid kõikidele toetusõiguslikkuse nõuetele, moodustasidki kohustuse suurenemise.
6.8.Taotleja saab poolloodusliku koosluse hooldamise kohustuse võtta või kohustuse jätkamist kinnitada pärast KeA-lt koosluste hooldamistingimustele nõusoleku saamist (määruse nr 38 § 17 lg 4). Määruse nr 38 § 14 lg 1 kohaselt võib toetuse saaja kohustust suurendada kuni 15 protsenti tema esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud. Kohustuse suurendamiseks on vajalik taotleja vastav tahteavaldus ning KeA nõustumus. Olukorras, kus kontrolli käigus on koosluse toetusõiguslik pindala samal aastal taotletud pindalast suuremaks mõõdetud, ei suurene kohustusealune pindala selle võrra automaatselt.
6.9.Kuna kohustusealuse maa pindala vähenemine ei ole vaidlusalusel kooslusel toimunud vastavalt määruse nr 38 §-le 15 kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 4(9)
3-19-1871
1305/2013 artikli 47 lg-ga 2-4, vaid maa toetusõiguslikkuse nõuete rikkumise tõttu, oli PRIA õigustatud eelnimetatu alusel vähendama toetussummat ning esitama alusetult makstud toetuse kohta tagasinõude. ELÜPS § 111 lg 1 näeb ette, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja korras. Tagasinõude esitamise õigus ning kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1306/2013 artiklitest 54 ja 58.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja alates 2015. aastast täitnud poolloodusliku koosluse hooldamise kohustust (vt nt vaideotsuse p-d 1-4; tl 8-9) ning on taotlenud selleks toetust. Kaebaja taotles 2015. a poolloodusliku koosluse hooldamise toetust kokku pindalale 226,64 ha, sh kooslusele nr 43052154624 (124,57 ha). 2016. aastal jätkas kaebaja poolloodusliku koosluse hooldamise kohustust ning taotles toetust kokku 229,31 ha-le, sh kooslusele nr 43052154624 taas 124,57 ha. 2017. a taotles kaebaja kokku toetust 217,35 ha-le, sh kooslusele nr 43052154624 (124,57 ha). 2018. aastal jätkas kaebaja poolloodusliku koosluse hooldamise kohustust ning taotles toetust kokku 199,45 ha-le, sh kooslusele nr 43052154624 (119,45 ha) (vt pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus tl 37-42; poollooduslike koosluste loetelu tl 99-100).
8.PRIA määras 11. veebruari 2019. a otsusega nr 12-6/19/373 Tõnu Kapteini Ranna talule poolloodusliku koosluse hooldamise toetust osaliselt 29 602,65 eurot. Toetuse määramist osaliselt põhjendas PRIA Keskkonnaameti (KeA) seatud lisatingimuste mittetäitmisega ning varasemate aastate eest alusetult saadud toetuse tagasinõudmise ja tasaarveldamisega. PRIA rahuldas 22. märtsi 2019. a otsusega nr 12-6/19/504 kaebaja 7. märtsil 2019. a esitatud vaide ning tunnistas 11. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/373 kehtetuks. Kaebajale määrati poolloodusliku koosluse hooldamise toetust endiselt osaliselt, seekord 29 881,60 eurot. Toetuse osalise määramise tingis KeA poolt seatud lisatingimuste mittetäitmine. Seda otsust ei ole kaebaja vaidlustanud. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsuse tegemise tingis 4. aprilli 2019. a kontrolli tulemus, mille kohaselt tuvastati kooslusel nr 43052154624 puitunud, loomade poolt hooldamata pilliroogu 1,64 ha ulatuses.
9.Vaidlus praeguses haldusasjas on selle üle, kas vastustaja on õigesti tuvastanud kooslusel nr 43052154624 tekkinud kohustuse vähenemise 1,54 ha ulatuses.
Kaebaja väidab esmalt põhjendamiskohustuse rikkumist vaidlustatud otsuse tegemisel.
10.1.Kohus sellega ei nõustu. Nagu vastustaja ka põhjendatult märgib, on vaidlustatud otsuses endas toodud välja otsuse tegemise õiguslikud alused. Samuti on ära näidatud 4. aprilli 2019. a KeA kohapealse kontrolli eesmärk, välja selgitatud asjaolud ja neist tulenev järeldus (kohustuse vähenemine 1,54 ha). Vastustaja on sõnastanud arusaadavalt otsuse resolutsiooni (22. märtsi 2019. a vaideotsuse nr 12-6/19/504 p 3 kehtetuks tunnistamine ning toetuse tagasinõudmine (p 3)).
5(9)
3-19-1871
10.2.Kohus möönab, et otsuse tabelina vormistatud osa võib jääda raskesti mõistetavaks isikule, kelle igapäevategevus ei ole seotud toetussummade ning kohustuste võrdlemise ja kontrollimisega ning neist tulenevate järeldustega. Siiski kajastab tabel vajalikke andmeid koos selgituste ja viidetega õiguslikele alustele. Samuti tagasinõutava summa arvutuskäiku. Vastustaja on põhjalikuma sisulise põhjenduse esitanud vaideotsuses (tl 8-12). Kohtupraktika on tunnistanud järjekindlalt põhjendamiskohustuse täidetuks, kui esialgse otsuse põhjendustele lisaks on täiendavalt esitatud põhjendusi vaideotsuses või otsuses viidatud kontrolliaruandes (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p-d 18-20). Kaebaja puhul on oluline silmas pidada, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tegemist isikuga, kellel on ulatuslik kogemus põllumajandustoetuste taotlemisel, aga ka asjakohaste otsuste vaidlustamisel vaide- ja kohtumenetlustes. Seega on kaebajal ka ulatuslikum teadmine, et mõista PRIA haldusaktide vormistamise ning põhjendamise eripära.
10.3.Kohus ei nõustu ka kaebaja etteheitega nagu tugineks vastustaja üksnes maaeluministri
22.aprilli 2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ eelnõu seletuskirjale. Õigusakti eelnõu seletuskirja kasutamist normide tõlgendamisel on kohtupraktika pidanud aktsepteeritavaks. Riigikohus, olles ka ise sageli seletuskirjas esitatule tuginenud, on märkinud otsuses asjas 3-15-2526 (p 15), et normi tõlgendamisel ei saa lähtuda üksnes normi sõnastusest ja et silmas tuleb pidada ka normi eesmärki. Eelnõu seletuskiri on küll normi tõlgendamisel oluline, kuid ei ole lõpptulemusena alati määrav. Praegusel juhul on vastustaja viidanud ka asjakohastele õigusnormidele ning kohapealse kontrolli tulemustele.
10.4.Seega ei ole vastustaja rikkunud põhjendamiskohustust määral, mis võiks kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise (HMS § 58; riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1).
11.Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 art 28 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) 6. ptk 1. jao sätetest lähtudes. Täpsemad nõuded toetuse määramiseks on sätestatud ELÜPS § 67 lg 2 alusel antud maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrusega nr 38 „ Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“. Määruse nr 38 § 2 lg 1 kohaselt antakse toetust poolloodusliku koosluse hooldamise ja sellega seotud tegevuste elluviimise eest määruses sätestatud ajavahemiku jooksul toetusõiguslikul maal, mille kohta toetust taotletakse (kohustus). Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt tuleb poolloodusliku koosluse hooldamise põhitegevust ellu viia järjepidevalt viie järjestikuse kalendriaasta (kohustuseperioodi) jooksul. Toetusõigusliku maa suurus, mille kohta toetust taotletakse, võib kohustuseperioodi jooksul muutuda üksnes samas määruses või Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud ulatuses (määruse nr 38 § 2 lg 5).
12.Kaebaja on seisukohal, et koosluse nr 43052154624 pindala ei ole võrreldes algse kohustusealuse pindalaga vähenenud, mistõttu on toetuse vähendamine ja saadud toetuse tagasinõudmine alusetu. Kaebaja põhjendab enda vastavat väidet asjaoluga, et selle koosluse toetusõiguslik pindala on kohapealse kontrolli käigus mõõdetud suuremaks. Kaebuse seisukohtade järgi kinnitati kontrolli tulemusena koosluse 43052154624 toetusõiguslikuks pindalaks 139,74 ha, mis on 20,71 ha suurem kui taotletud pind. Kui maha arvata kooslusele liidetud ala pindalaga 0,42 ha, on kaebaja arvates ikkagi nõuetekohaselt hooldatud toetusõiguslik ala 20,29 ha võrra suurem kui taotletud pindala
6(9)
3-19-1871
13.Vastustaja viidatud määruse nr 38 eelnõu seletuskirjas1 on paragrahvis 2 sätestatu osas selgitatud, et taotluse esmakordsel esitamisel taotluses näidatud pindala on kohustusealune pindala. Kui kohapealse mõõtmise tulemusena koosluse pindala, mille kohta toetust taotleti, on suurem, loetakse kohustusealuseks pindalaks taotletud pindala. Kui pärast esimest kohustuseaastat läbiviidud kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse, et toetusõigusliku maa pindala on väiksem, kui pindala, mille kohta toetust taotleti, nõutakse enammakstud toetuse osa koos komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 19 kohase toetuse vähendamisega tagasi ning kohustusealuse maa pindala korrigeeritakse (määruse nr 38 seletuskiri, lk 3). Seejuures on vastustaja vaideotsuses selgitanud, et kui kohustusaluse maa piire muudetakse ühest kohast suurendades ja teisest vähendades, arvestatakse suurenemist ja vähenemist eraldi ning need ei kompenseeri teineteist.
14.Määruse nr 38 §-s 5 sätestatakse nõuded toetusõiguslikule maale. Toetust võib taotleda vähemalt 0,1 hektari suuruse hoolduskõlbliku poolloodusliku koosluse või selle osa kohta, mida taotleja kasutab, ning mis on kantud keskkonnaregistrisse ja asub looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud kaitstaval loodusobjektil (§ 5 lg 1). Hoolduskõlblik on poollooduslik kooslus, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ja on niidetav või karjatatav või mille taastamine on lõppenud ja kus on loodud tingimused niidutaimestiku kujunemiseks ning kus on võimalik poollooduslikku kooslust määruses sätestatu kohaselt hooldada (§ 5 lg 4 p-d 1 ja 2). Toetusõigusliku maa hulka arvatakse ka roostik, mida on viimase aasta jooksul niidetud või määruse § 10 lõikes 3 sätestatu kohaselt karjatatud (§ 5 lg 6 p 7). Karjatamise tulemusena peab 1. oktoobriks kogu taotletaval alal olema visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud (§ 10 lg 3). Seejuures on määruse seletuskirjas täpsustatud, et tulemus ei pea olema samaväärne niitmisega, vaid piisab, kui taimkate on 50% ulatuses söödud 3⁄4 võrra madalamaks kohapeal kasvava taimkatte kõrgusest (seletuskirja lk 1516; vaideotsuse p 14). Määruse seletuskirjas on ka märgitud, et kui roostik on rohkem kui aasta hooldamata, roog on puitunud ning maapinnale on moodustunud roomatt, ei ole selline ala toetusõiguslik (seletuskirja lk 8).
15.Kontrolliaruande nr 181352 (tl 15) kohaselt kontrolliti ka kooslusel 43052154624 pilliroo toetusõiguslikkust. Toetusõiguslikuna käsitleti eelmisel kalendriaastal majandatud pilliroogu, mis visuaalselt erines (oli madalam, hõredam, üksikud õisikud) hooldamata lausaliselt õitsevast tihedast puitunud pilliroost. Kontrollitavat ala on jäädvustatud fotodel2. Kaebaja on viibinud kontrolli juures, ta ei ole teinud märkusi kontrolliaktile ega ole ka kohtumenetluses kahtluse alla seadnud kontrolli tulemusi, st vaidlust ei ole kontrolli käigus tuvastatud asjaolude üle.
16.Seega ei vastanud vaidlusalune kohustusalune maa osaliselt toetusõigusliku maa nõuetele. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kohustuse võtmisel (taotluse esmakordsel esitamisel) kindlaks tehtud maa ja selle pindala loetakse esimese kalendriaasta kohustusealuseks maaks (kohustuse algkogus) ning sellest lähtudes arvestatakse nii kohustuse suurenemist kui ka vähenemist. Eelnevat arvestades ei ole õige kaebaja arusaam, et kuna kontrolli tulemusena kindlaks tehtud toetusõiguslik pindala (139, 74 ha) on 20,71 ha suurem kui 2018. a taotletud pind (119, 45 ha), on nõuetekohaselt hooldatud toetusõiguslik ala ikkagi 20,29 ha võrra suurem (kontroll-leht, tl 13p-14). Eeltoodust tuleneb, et ka juhul, kui hektarite arv on jäänud samaks, ei saa kohustuse
https://www.agri.ee/sites/default/files/content/ministeerium/seletuskirjad/maarus-2015-nr-038-sk.pdf Vastustaja 2. detsembri 2019. a menetlusdokumendi lisa „Fotod 1-56.zip; kättesaadav kohtute infosüsteemis.
7(9)
3-19-1871
mahtu pidada samaks taotluses esitatuga, kui on toimunud nii ala vähenemine kui ka suurenemine erinevates asukohtades. Määrav ei ole seega kaebaja väide, et ala ise on jäänud põhimõtteliselt samaks (sama suureks) ning muutunud on vaid nõuetekohaselt karjatatud mereäärne serv. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuna kohustusealuse pindala suurenemist ja vähenemist arvestatakse eraldi, ei kompenseeri need üksteist. Seega ei välista koosluse toetusõigusliku pindala suuremaks mõõtmine samas kohustusealuse pindala vähenemist ja sellest tulenevalt varasemate aastate toetuse tagasinõudmist. Seda seisukohta ei väära ka kaebaja arvamus, et kuna toetusalust pinda arvutatakse hektarites, siis on oluline just hooldatud hektarite arv. Pindala mõõdetakse küll hektarites, kuid määrusest nr 38 (nt § 2 lg-d 1 ja 5) tulenevalt on poolloodusliku koosluse hooldamise kohustus seotud konkreetse taotlusel näidatud maa-alaga, mitte hektarite kogusega.
17.Määruse nr 38 §-st 15 tulenevalt võib kohustusealust pindala vähendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 47 lõigetega 2–4. Viidatud sätetest tulenevalt võib hektarite arv, mille suhtes kohustust kohaldatakse, aastate lõikes väheneda, kui see on tingitud põllumajandusliku majapidamise üleandmisest, ümberkruntimisest või riiklikest maakorraldusmeetmetest või vääramata jõust ning muudest erakorralistest asjaoludest. Ala hooldamise nõuete mittetäitmine nende hulka ei kuulu ning praeguse vaidluse puhul pole ilmnenud määruse nr 1305/2013 art 47 lg-tes 2-4 nimetatud erandlikke asjaolusid. Kohus nõustub vastustajaga, et kohustuse suurendamiseks peab taotleja toetustaotlusel kinnitama kohustuse jätkamist algsest kohustuse alusest pindalast suuremal alal ning KeA peab enne toetuse taotlemist kinnitama suurendatava ala hoolduskõlblikkust ning andma nõusoleku hooldustingimuste kohta. Taotleja peab poollooduslikku kooslust hooldama viisil, mis on saanud Keskkonnaameti nõusoleku (määruse nr 38 § 8 lg 2). Olukorras, kus kontrolli käigus on koosluse toetusõiguslik pindala samal aastal taotletud pindalast suuremaks mõõdetud, ei suurene kohustusealune pindala selle võrra automaatselt. Kaebaja on 2018. aastal esitatud toetusetaotlusega vaidlusaluse koosluse piire võrreldes 2017. aastal esitatud toetusetaotlusega mõnevõrra suurendanud (skeem tl 110-111). Alad, mille kaebaja 2018. aastal toetusetaotluse skeemil suuremana on näidanud („suuremaks joonistas“) ning, mis vastasid kõikidele toetusõiguslikkuse nõuetele, moodustasid kohustuse suurenemise.
18.Kohus nõustub eeltoodule tuginedes vastustaja seisukohaga, et osas, milles kohutusealune maa oli vähenenud, oli toetus alusetult välja makstud, ning esines alus selles ulatuses toetuse tagasinõudmiseks. ELÜPS § 111 lg 1 näeb ette, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja korras. Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklitest 54 ja 58 tuleneb õigus ja kohustus eeskirjade eiramise tõttu alusetult makstud toetus liidu finantshuvide tõhusaks kaitseks tagasi nõuda. Kohus on seisukohal, et toetuse osaline tagasinõudmine oli eelnevat arvestades põhjendatud. Toetus on tagasi nõutud proportsionaalselt rikkumise ulatusega.
19.Eelnevat arvestades peab kohus vaidlustatud otsust ja vaideotsust sisuliselt õiguspäraseks, mistõttu puudub alus nende tühistamiseks. Vaidlustatud otsuste puhul ei esine ka vormi- ega menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua nende otsuste kehtetuks tunnistamise (HMS § 58, RVastS § 3 lg 3 p 1). Kuna vaidlustatud otsused on kohtu hinnangul 8(9)
3-19-1871
õiguspärased, puudub ka alus kohustamisnõude rahuldamiseks (RVastS § 6 lg 1). Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
20.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega esitanud menetluskulude dokumente. Kui tal siiski on kulud tekkinud, jäävad need HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel tema enda kanda.