Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk 03.01.2020, Tartu 3-19-1705 V.Z. kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 09.10.2018. a otsuse nr 5-9/69-1 ja 06.08.2019. a vaideotsuse tühistamiseks Tartu Halduskohtu 14.11.2019. a määrus V.Z. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – V.Z., volitatud esindaja Jelena Karzetskaja; Vastustaja – Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.11.2019. a määrus muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.1 Käesoleva vaidluse esemeks on kruntide nr xx ja xx vahel asuv maatükk. 12.10.2003 esitas kaebaja taotluse kruntide nr xx ja xx vahel asuva maa-ala kasutamiseks ning aiandusühistu juhatus andis kaebajale nõusoleku selle maa kasutamiseks ilma maa erastamisõiguseta. 2005. a paiku ehitas kaebaja nimetatud maale ilma vastava loata sauna.
erastamisavalduse alusel läbi viia maa ostueesõigusega erastamise menetlust, mistõttu jäetakse tema taotlus krundi erastamiseks rahuldamata ja tagastatakse koos sellele lisatud materjalidega. 08.11.2018 esitas kaebaja esindaja Narva-Jõesuu Linnavalitsusele vaide 09.10.2018. a keeldumise peale. Esitatud vaides asus kaebaja seisukohale, et kuna ta kasutas krunti, siis oli tal ka selle eelisostuõigus. Vaides palus kaebaja tunnistada kehtetuks 09.10.2018. a otsuse nr 5-9/69-1. Narva-Jõesuu Linnavalitsus tegi 06.08.2019 vaideotsuse, millega jättis kaebaja vaide rahuldamata põhjusetel, et olukorras, kus MTÜ Ehavalgus on esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse ja see on esitatud ka kruntide nr xx ja xx vahel asuva maa-ala kohta, siis ei ole selle maatüki näol tegemist MaaRS § 22 lg 12 tingimustele vastava maaga, mille tõttu ei ole kaebaja erastamistaotluse rahuldamine võimalik.
Kaebajale selgitati, et vastustajal puudub MaaRS-st tulenev alus talle vaidlusaluse maa ostueesõigusega erastamiseks. Sõltumata kaebuses tehtud viidetest kaebaja ära kuulamata jätmisele, diskretsiooni mitte teostamisele, põhjendamiskohustuse täitmata jätmisele jne. on üheselt mõistetav, et kaebaja ei saavuta esitatud kaebusega soovitud eesmärki ka siis, kui tühistamiskaebus rahuldatakse. Olukorras, kus puudub MaaRS § 22 lg-le 12 ja Määruse nr 50 tingimustele vastav maa ning kaebajal ei ole sellel maal õiguspäraselt rajatud ehitist, mille juurde maad vastavalt MaaRS § 22 lg-le 1 ostueesõigusega erastada saaks, ei ole objektiivselt võimalik tema poolt esitatud taotlust menetleda ega rahuldada. Eeltoodud põhjustel tuleks jätta kaebus läbi vaatamata.
(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus täiendavalt järgmist.
eraldanud kaebajale kasutamiseks vaidlusaluse üldiseks kasutamiseks mõeldud maa kinnistute nr xx ja xx vahel ja seetõttu on tal ka õigus seda erastada. Nagu juba varasemalt märgitud, selgitas vastustaja, et aiandusühistu juhatus andis viidatud otsusega kaebajale nõusoleku vaidlusaluse maa kasutamiseks, kuid ilma sellesama maatüki hilisema erastamisõiguseta. Vastustaja selgitus 12.10.2003. a otsuse kohta on õige. Nimetatud aiandusühistu otsus esitati kohtule näiteks haldusasjas nr 3-16-1243 ja sellele on halduskohtu 29.07.2016. a otsuses ka viidatud (tl 33) ning see on KIS-s kättesaadav haldusasjas nr 3-16-1243 01.07.2016 esitatud vastuse lisana 6(1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.