Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk 03.01.2020, Tartu 3-19-1705 V.Z. kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 09.10.2018. a otsuse nr 5-9/69-1 ja 06.08.2019. a vaideotsuse tühistamiseks Tartu Halduskohtu 14.11.2019. a määrus V.Z. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – V.Z., volitatud esindaja Jelena Karzetskaja; Vastustaja – Narva-Jõesuu Linnavalitsus
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.11.2019. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ Ehavalgus esitas 31.12.1997 avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks Maareformi seaduse (MaaRS) § 22 alusel. Vaivara Vallavalitsuse 11.04.2000. a korralduse nr 76 „Aiandusühistu Tihhaja Zavod piiride ja pindala kinnitamine“, 22.12.2009. a korralduse nr 294 „Aiandusühistu Tihhaja Zavod krundijaotusplaani muutmine“ ja katastrimõõdistamise toimiku alusel kinnitati aiandusühistu Tihhaja Zavod (MTÜ Ehavalgus) krundijaotusplaan, mille alusel toimus kruntide ostueesõigusega erastamine neil asuvate hoonete omanikele, s.h ka V.Z.ile temale kuuluva aiamaja juurde. Kaebajale kuulub viidatud erastamismenetluse tulemusena kinnistu asukohaga Ida-Virumaa xxx linn xxx küla xx xx xx (varasemalt krunt nr xx), mille katastriüksus moodustati plaani- ja kaardimaterjali alusel ning kanti kinnistusraamatusse 16.03.2010 (tl 27).
1.1 Käesoleva vaidluse esemeks on kruntide nr xx ja xx vahel asuv maatükk. 12.10.2003 esitas kaebaja taotluse kruntide nr xx ja xx vahel asuva maa-ala kasutamiseks ning aiandusühistu juhatus andis kaebajale nõusoleku selle maa kasutamiseks ilma maa erastamisõiguseta. 2005. a paiku ehitas kaebaja nimetatud maale ilma vastava loata sauna.
30.12.2016 esitas kaebaja Vaivara vallale (käesoleval ajal Narva-Jõesuu linn) taotluse krundi erastamiseks – konkreetselt taotles ta Vaivara vallas (käesoleval ajal Narva-Jõesuu linn) xxkülas xx xx kruntide nr xx; xx ja xx kõrval või kruntide nr xx ja xx vahel asuva maa erastamist. Avaldus esitati MaaRS § 22 lg 13 alusel viitega sellele, et kaebaja kinnistuga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnistut, taotletav maa piirneb kaebaja kinnistuga ning sellel asub kaebaja saun.
1.3.Kaebaja poolt viidatud sauna näol on tegemist ebaseadusliku ehitisega, mis kuulub lammutamisele. See asjaolu on tuvastatud jõustunud kohtuotsustega haldusasjades nr 3-16-1243 ja nr 3-18-232. Mõlemas haldusasjas esitatud kaebuses taotles kaebaja omavolilise ja ehituskeeluvööndis asuva ehitise lammutamiseks tehtud ettekirjutuse tühistamist. Halduskohtu otsuste kohaselt on ettekirjutused seaduslikud ja ehitis tuleb lammutada sõltumata sellest, et kaebaja on esitanud 2016. a vallale taotluse ebaseadusliku ehitise juurde maa erastamiseks.
1.4.27.08.2016 tegi MTÜ Ehavalgus otsuse, millega keeldus kruntide nr xx ja xx vahelise maatüki erastamisest MTÜ Ehavalgus nimele ja andis nõusoleku maatüki vormistamiseks MTÜ Ehavalgus liikmele. 18.06.2017 otsustas MTÜ Ehavalgus liikmete üldkoosolek tühistada 27.08.2016 tehtud otsuse. Uue otsuse kohaselt ei loobu MTÜ kruntide nr xx ja xx vahel asuva maaüksuse erastamisest. Kaebaja vaidlustas MTÜ Ehavalgus 18.06.2017. a üldkoosoleku otsuse Viru Maakohtus ja 15.03.2017 tegi Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsuse (tsiviilasi nr 2-17-13809), millega jättis kaebaja hagi rahuldamata. Kohtuotsus on jõustunud. 02.09.2018 kinnitas MTÜ Ehavalgus liikmete üldkoosolek veelkordselt 18.06.2017 vastuvõetud otsust.
1.5.28.09.2017 saatis MTÜ Ehavalgus Vaivara Vallavalitsusele korduva avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks. Selles avalduses kinnitas MTÜ Ehavalgus veelkord, et ei ole loobunud mittetulundusühingu üldkasutatava maa erastamisest, mis paikneb kruntide Ehavalguse AÜ xx; Ehavalguse AÜ xx, Ehavalguse AÜ xx ja Ehavalguse AÜ xx vahel. Maa erastamise jätkuva vajaduse tingib MTÜ soov luua nimetatud asukohta laste mänguväljak. 20.11.2017 teavitas Vaivara Vallavalitsus kirjaga MTÜ-d Ehavalgus, et kohalikule omavalitsusele on esitatud katastriüksuse moodustamise toimik juba 2009. a, kuid kuna erastataval maal asub ebaseaduslik ehitis - saun (rajatud kaebaja poolt), siis on MTÜ-le maa ostueesõigusega erastamise menetlus peatatud.
1.6.05.09.2018 saatis kaebaja esindaja vastustajale selgitustaotluse, milles palus teda teavitada, kui kaugel on temale maa ostueesõigusega erastamine ning millise taotluse peab ta esitama krundi suhtes hoonestusõiguse seadmiseks. 09.10.2018 vastas Narva-Jõesuu Linnavalitsus kirjaga nr 5-9/69-1 kaebajale, et aiandusühistu esitas juba 31.12.1997 MaaRS § 22 alusel avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks ja selle avalduse alusel alustati maa ostueesõigusega erastamist. 2009. a esitas OÜ Monada Narva-Jõesuu linnas (endine Vaivara vald) xx külas asuva Ehavalguse AÜ xx; Ehavalguse AÜ xx; Ehavalguse AÜ xx ja Ehavalguse üldmaa katastriüksuste vahel Ehavalguse üldmaa 5 katastriüksuse moodustamise toimiku, kuid seoses sellega, et maaüksusel asub kaebaja poolt ebaseaduslikult püstitatud saun, on maa ostueesõigusega erastamise menetlus aiandusühistule peatatud. MTÜ Ehavalgus on ka 2017 ja 2018. a korduvalt kinnitanud soovi kruntide nr xx ja xx vahel asuv maatükk erastada ja määrata selle sihtotstarbeks üldkasutatav maa. Kaebajale selgitati, et sellest tulenevalt ei ole Narva-Jõesuu linnavalitsusel alust kaebaja poolt esitatud
erastamisavalduse alusel läbi viia maa ostueesõigusega erastamise menetlust, mistõttu jäetakse tema taotlus krundi erastamiseks rahuldamata ja tagastatakse koos sellele lisatud materjalidega. 08.11.2018 esitas kaebaja esindaja Narva-Jõesuu Linnavalitsusele vaide 09.10.2018. a keeldumise peale. Esitatud vaides asus kaebaja seisukohale, et kuna ta kasutas krunti, siis oli tal ka selle eelisostuõigus. Vaides palus kaebaja tunnistada kehtetuks 09.10.2018. a otsuse nr 5-9/69-1. Narva-Jõesuu Linnavalitsus tegi 06.08.2019 vaideotsuse, millega jättis kaebaja vaide rahuldamata põhjusetel, et olukorras, kus MTÜ Ehavalgus on esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse ja see on esitatud ka kruntide nr xx ja xx vahel asuva maa-ala kohta, siis ei ole selle maatüki näol tegemist MaaRS § 22 lg 12 tingimustele vastava maaga, mille tõttu ei ole kaebaja erastamistaotluse rahuldamine võimalik.
2.06.09.2019 esitas kaebaja kaebuse Tartu Halduskohtule, milles taotleb 09.10.2018. a Vaivara Vallavalitsuse otsuse nr 5-9/69-1 ja 06.08.2019. a vaideotsuse tühistamist. Kaebaja leiab, et temal, kui krundi kasutajal, on ka selle eelisostuõigus. Vaidlusalasel haldusaktil puudub faktiline ja õiguslik motivatsioon. Vastustaja rikkus kaebaja osas ärakuulamisõigust. Tartu Halduskohtu 09.10.2019. a määrusega võeti kaebus menetlusse.
3.Vastustaja esitas halduskohtule vastuse, milles leidis, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui esinevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alused, s.o kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ja kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja esitas avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks kahel alusel - MaaRS § 22 lg 1 alusel, s.o maa ostueesõigusega erastamine ehitise juurde või MaaRS § 22 lg 12 alusel – kaebajale kuuluva kinnisasjaga piirneva iseseisva kasutamise võimaluseta maa liitmine tema kinnisasja juurde. Kaebajal ei ole võimalik maad erastada talle kuuluva hoone (saun) juurde, sest vastavalt jõustunud kohtuotsustele on kaebaja poolt taotletud maal asuv ehitis ehitatud omavoliliselt ja kuulub vastavalt vastustaja poolt tehtud kehtivale ettekirjutustele lammutamisele. Sellise ehitise juurde ei ole võimalik maad ostueesõigusega MaaRS § 22 lg 1 alusel erastada. Vastavalt MaaRS § 22 lg-le 12 kehtestab kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise korra Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 22.02.2007. a määrusega nr 50 kehtestatud „Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise korra“ (Määrus nr 50) § 1 lg 1 sätestab, et määrus reguleerib „Maareformi seaduse” § 22 lõigetes 12 ja 13 sätestatud eraomandis oleva kinnisasjaga piirneva maa, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja (edaspidi kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa), erastamist liitmiseks piirneva(te) kinnisasja(de)ga, tingimusel, et maa ei kuulu tagastamisele, erastamisele muul „Maareformi seaduses” sätestatud alusel, riigi omandisse jätmisele või munitsipaalomandisse andmisele ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt on otstarbekas liita maa piirneva kinnisasjaga. Kaebaja poolt taotletud maa ei ole käsitletav iseseisva kasutusvõimaluseta maana eelviidatud määruse tähenduses, sest selle maa suhtes on MTÜ Ehavalgus esitanud ostueesõigusega erastamise avalduse ja see maa kuulub MTÜ-le Ehavalgus erastamisele vastavalt MaaRS-s sätestatule. MTÜ Ehavalgus soovib jätkuvalt kruntide nr xx ja nr xx vahel asuva maa erastamist, kinnitades seda korduvalt oma liikmete üldkoosolekul ja väljendades seda ka vastustajale 2017. a esitatud korduvas avalduses. Kaebaja poolt taotletud maa suhtes on selle MTÜ-le ostueesõigusega erastamise läbiviimiseks vajalikud toimingud pooleli, mille on osaliselt tinginud kaebaja enda käitumine ehk omavolilise ehitise lammutamata jätmine.
Kaebajale selgitati, et vastustajal puudub MaaRS-st tulenev alus talle vaidlusaluse maa ostueesõigusega erastamiseks. Sõltumata kaebuses tehtud viidetest kaebaja ära kuulamata jätmisele, diskretsiooni mitte teostamisele, põhjendamiskohustuse täitmata jätmisele jne. on üheselt mõistetav, et kaebaja ei saavuta esitatud kaebusega soovitud eesmärki ka siis, kui tühistamiskaebus rahuldatakse. Olukorras, kus puudub MaaRS § 22 lg-le 12 ja Määruse nr 50 tingimustele vastav maa ning kaebajal ei ole sellel maal õiguspäraselt rajatud ehitist, mille juurde maad vastavalt MaaRS § 22 lg-le 1 ostueesõigusega erastada saaks, ei ole objektiivselt võimalik tema poolt esitatud taotlust menetleda ega rahuldada. Eeltoodud põhjustel tuleks jätta kaebus läbi vaatamata.
4.Tartu Halduskohus jättis 14.11.2019. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Halduskohus märkis, et jätab kaebuse läbi vaatamata, kuna isegi tühistamiskaebuse rahuldamisega ei oleks kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja pöördus kohtusse eesmärgiga saavutada selle maatüki erastamine, millele ta on ehitanud ebaseadusliku ehitise – sauna. Haldusasja materjalide järgi ei ole kaebajal võimalik maad selle hoone juurde erastada, sest vastavalt varasematele ja jõustunud kohtuotsustele on taotletud maal asuv ehitis ehitatud omavoliliselt ja kuulub vastavalt kehtivale ettekirjutustele lammutamisele. Sellise ehitise juurde ei ole võimalik maad ostueesõigusega erastada MaaRS § 22 lg 1 alusel. Halduskohus nõustus vastustaja esitatud põhjendustega selle kohta, et nimetatud maa erastamiseks kaebajale pole alust ka MaaRS § 22 lg 12 alusel.
5.Kaebaja esitas 02.12.2019 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles soovib halduskohtu 14.11.2019. a määruse tühistamist. Kaebaja leiab, et juhul, kui kohus juba tunnistas esitatud kaebuse nõuetele vastavaks ja võttis selle menetlusse, ei ole õige seda menetluse keskel läbi vaatamata jätta. Samuti tuvastas halduskohus valesti kaebuse eesmärgi. V.Z. esitas kaebuse 09.10.2018. a Vaivara Vallavalitsuse otsuse nr 5-9/69-1 ja 06.08.2019. a vaideotsuse peale selleks, et vald vaataks tema avalduse uuesti läbi, võttes arvesse kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebuse eesmärgiks oli kohustada haldusorganit tegema haldustoimingut vastavalt seadusele. Kaebaja pole kunagi lootnud, et halduskohus saaks rahuldada tema maa erastamise taotluse. Kaebaja on kindel, et vastustaja ei võtnud sihilikult arvesse neid asjaolusid ja dokumente, mis toetavad V.Z. erastamistaotlust. 09.10.2018. a otsuses nr 5-9/69-1 kirjutas vastustaja, et MTÜ Ehavalgus esitas avalduse maa erastamiseks juba 1997. a. Informatsioon sellest, et 28.09.2017 saatis MTÜ Ehavalgus Vaivara Vallavalitsusele korduva avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks, otsuses puudub. Ei ole usutav, et vastustaja ei teadnud 09.10.2018. a otsust tehes 2017. a esitatud avaldusest, kui see oli esitatud. Vastavalt vastustaja andmetele esitas MTÜ Ehavalgus 31.12.1997 avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks MaaRS § 22 alusel. Samas puudub vaidlus, et aiandusühistu juhatus on oma 12.10.2003. a otsusega eraldanud kaebajale kasutamiseks vaidlusaluse üldiseks kasutamiseks mõeldud maa kinnistute nr xx ja xx vahel. Sellele maatükile ehitas taotleja sauna, teisi maatüki või sauna kasutajaid ei ole. Vastustaja pole kohtule esitanud aiandusühistu 31.12.1997. a avalduse koopiat, selle avalduse olemasolu ei maininud MTÜ Ehavalgus ka oma 28.09.2017. a avalduses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 14.11.2019. a määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata
(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus täiendavalt järgmist.
7.Õige ei ole kaebaja arvamus, et kui kaebust juba menetletakse, siis ei tohiks seda läbi vaatamata jätta ning igal juhul tuleks teha sisuline otsus. HKMS § 151 annab halduskohtule võimaluse jätta kaebus läbi vaatamata ka siis, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS §-s 121 sätestatud asjaolud. Käesoleval juhul jättis halduskohus juba menetlusse võetud kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel ning põhjusel, et isegi esitatud tühistamiskaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
8.Samuti ei ole alust asuda seisukohale, nagu oleks halduskohus valesti tuvastanud kaebuse eesmärgi. Kuna kaebaja esitas vastustajale taotluse maatüki ostueesõigusega erastamiseks sauna juurde ja vaidlustas halduskohtus tühistamiskaebusega vastustaja 09.10.2018. a keeldumist ning 06.08.2019. a vaideotsust, millega tema vaie jäeti rahuldamata, siis leidis halduskohus põhjendatult, et esitatud tühistamiskaebuse eesmärgiks oli saavutada taotletud maa ostueesõigusega erastamine kaebajale. Kuna kaebaja esitas tühistamiskaebuse, mitte kohustamiskaebuse, siis ei ole usutav kaebaja väide, et kaebus esitati 09.10.2018. a keeldumise ja 06.08.2019. a vaideotsuse peale kas selleks, et vald vaataks esitatud erastamisavalduse uuesti läbi või selleks, et kohustada haldusorganit tegema haldustoiming vastavalt seadusele, mitte aga lõpptulemusena selle olukorra saavutamiseks, mida vallale erastamisavaldust esitades silmas peeti, s. o kaebaja ehitatud sauna juurde maa erastamiseks.
9.Arvestades asjaolusid, mille kohaselt esitas MTÜ Ehavalgus juba 31.12.1997 vallale avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks MaaRS § 22 alusel ning 18.06.2017. a otsusega ei loobunud MTÜ kruntide nr xx ja xx vahel asuva maaüksuse erastamise soovist ja sauna näol, mille juurde kaebaja sama maatüki ostueesõigusega erastamist taotles, on tegemist ebaseadusliku ehitisega, mis kuulub kehtiva ettekirjutuse alusel lammutamisele ja arvestades ka MaaRS §-s 22 lg-tes 1, 12 ning Määruses nr 50 sätestatut, nõustub ringkonnakohus halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et käesoleval juhul tuleb esitatud tühistamiskaebus jätta läbi vaatamata, kuna antud olukorras ei saavutaks kaebaja ilmselgelt oma eesmärki, s. o aiandusühistu kruntide nr xx ja nr xx vahel asuva maaüksuse erastamist talle kuuluva ebaseadusliku ehitise (saun) juurde.
10.Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks ei anna alust ka määruskaebuse väited selle kohta, et 09.10.2018. a vastuses puudub info selle kohta, et 28.09.2017 saatis MTÜ Ehavalgus vallavalitsusele korduva avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks ning vastustaja ei ole halduskohtule esitanud aiandusühistu 31.12.1997. a erastamisavalduse koopiat. 28.09.2017. a avaldus on haldusasja toimikus olemas (tl 41p-42) ja asja materjalidest ei nähtu, et maa erastamise avalduse esitamine aiandusühistu poolt juba 31.12.1997 oleks kuidagi kahtluse all, seda enam, et sama maa ostueesõigusega erastamise käigus sai kaebaja erastada maad oma seadusliku aiamaja juurde juba enne 2010. a. Samuti kinnitab aiandusühistu poolt juba 1997. a maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamist ja selle seost kaebaja poolt 2016. a esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldusega vallavalitsuse 20.11.2017. a vastus aiandusühistu avaldusele (tl 43), milles märgitakse, et aiandusühistu esitas avalduse juba 1997. a ja koostatud on ka katastriüksuse moodustamise toimik Ehavalguse üldmaa x kohta, kuid kuna samale katastriüksusele oli vahepeal püstitatud ebaseaduslik ehitis (saun), siis maa ostueesõigusega erastamise menetlus aiandusühistule peatati ja seda jätkatakse siis, kui ebaseaduslik ehitis on lammutatud. Ebaõige on ka määruskaebuse esitaja see väide, et aiandusühistu juhatus on oma 12.10.2003. a otsusega
eraldanud kaebajale kasutamiseks vaidlusaluse üldiseks kasutamiseks mõeldud maa kinnistute nr xx ja xx vahel ja seetõttu on tal ka õigus seda erastada. Nagu juba varasemalt märgitud, selgitas vastustaja, et aiandusühistu juhatus andis viidatud otsusega kaebajale nõusoleku vaidlusaluse maa kasutamiseks, kuid ilma sellesama maatüki hilisema erastamisõiguseta. Vastustaja selgitus 12.10.2003. a otsuse kohta on õige. Nimetatud aiandusühistu otsus esitati kohtule näiteks haldusasjas nr 3-16-1243 ja sellele on halduskohtu 29.07.2016. a otsuses ka viidatud (tl 33) ning see on KIS-s kättesaadav haldusasjas nr 3-16-1243 01.07.2016 esitatud vastuse lisana 6(1).
11.Ringkonnakohus jätab eeltoodust tulenevalt määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 14.11.2019. a määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.