A. K (K) kaebus Viru Vangla toimingute (kaebaja terviseandmeid sisaldavate dokumentide saatmine avatuna) õigusvastasuse tuvastamiseks
RESOLUTSIOON
1.Jätta A. K taotlus kaebuse muutmiseks rahuldamata.
2.Tagastada A. K kaebus.
3.Tagastada A. K ile kaebuse eest tasutud 15-eurosest riigilõivust 7,50 eurot. A. K il tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib tagastamisele kuuluva riigilõivu kandmist.
4.Jätta A. K ile kaebuse eest tasutud 15-eurosest riigilõivust tagastamata 7,50 eurot.
5.Asendada avaldatavas määruses A. K nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. Tagastamisele kuuluv riigilõiv kantakse kaebaja näidatud kontole pärast käesoleva määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtusse saabusid 8. augustil 2019 A. K kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebuses vaidlustas kaebaja Viru Vangla psühhiaatrite Olev Toomla ja Lembe Ermose tegevuse kaebajale diagnoosi panemisel ja tema isiklike andmete edastamisel inspektor-kontaktisikule ja kohtule. Samuti palus kaebaja tuvastada Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja Kai Irdi ja Anu Möldri tegevuse õigusvastasuse. Kaebaja selgitas, et K. Ird ja A. Möldri saatsid talle avatuna tema järelepärimistele koostatud vastused, mis sisaldasid tema terviseandmeid, mistõttu oli kõrvalistel isikutel võimalik tema terviseandmetega tutvuda. Kaebaja märkis samas, et kui tuvastatakse O. Toomla ja K. Irdi tegevuse õigusvastasus, palub ta määrata neile õiglane karistus, nagu rahatrahv või vangistus. Veel märkis kaebaja, et kui kohus teeb tema jaoks positiivse otsuse, palub ta kohtu äranägemisel kompenseerida talle tekitatud moraalse ja füüsilise kahju.
3-19-1508 Lisaks palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras piirata vangla meditsiiniosakonnal kaebaja kirjaliku nõusolekuta tema isiklike andmete kolmandatele isikutele edastamist ning tema isikuandmete kasutamist tema iseloomustamiseks maakohtus ennetähtaegse vabastamise menetluses kuni kohtuotsuse tegemiseni.
2.Tartu Halduskohus tagastas 19. augusti 2019. a määrusega kaebuse osas, mis puudutab Viru Vangla psühhiaatrite Olev Toomla ja Lembe Ermose poolt ebaõige diagnoosi panemist ja kaebaja terviseandmete edastamist kõrvalistele isikutele; samuti osas, milles kaebaja soovib Olev Toomlale ja Kai Irdile rahatrahvi või vangistuse määramist; ning osas, milles kaebaja soovib Kai Irdi ja Anu Möldri tegevusega (kaebaja terviseandmeid sisaldanud dokumentide saatmine avatuna) tekitatud kahju hüvitamist (määruse resolutsiooni punkt 1). Sama määrusega jättis halduskohus kaebuse Kai Irdi ja Anu Möldri tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas käiguta ning andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (määruse resolutsiooni punkt 2). Kaebajal tuli kohtule teatada K. Irdi ja A. Möldri poolt kaebajale avatuna saadetud ja tema terviseandmeid sisaldanud dokumentide kuupäevad ja registreerimisnumbrid. Samuti tuli kaebajal kohtule ära näidata, miks on K. Irdi ja A. Möldri eelkirjeldatud tegevuse õigusvastasuse tuvastamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebajal tuli kohtu määratud tähtaja jooksul tasuda ka kaebuse esitamisel ette nähtud riigilõiv. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus läbi vaatamata (määruse resolutsiooni punkt 3).
3.Kaebaja esitas 27. augustil 2019 kohtule avalduse, milles selgitab muu hulgas, miks on vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine vajalik tema õiguste kaitseks. Kaebaja palub lisada isikute hulka, kes kaebaja õigusi oma tegevusega rikkusid, inspektorkontaktisik Madis Rausi. M. Raus, omades juurdepääsu kaebaja terviseandmetele, rikub isikuandmete kaitse seadust ning kasutab andmeid kaebaja reputatsiooni vastu ja tema õiguste piiramiseks. Lisaks sunnib M. Raus kaebajat tegema inimväärikust alandavaid töid, hoolimata kaebaja haigusest. Kaebaja palub tuvastada M. Rausi tegevuse õigusvastasuse koos K. Irdi ja A. Möldri tegevusega. Samuti palub kaebaja vaadata läbi karistust täide viivate ametnike sekkumine meditsiiniabi osutamise protsessi, tervisekahju tekitamine, psühholoogiline vägivald, isiklike meditsiiniandmete avalikustamine ja näljaga piinamine. Näljaga piinamise väitega seoses viitab kaebaja näidetena kinnipeetavate isiklikuks tarbimiseks ostetud toiduainete hoidmiseks ettenähtud külmkapi lukus hoidmisele ja toiduainetele üksnes kaks korda päevas võimaldatavale juurdepääsule, samuti kaupluse kasutamise piirangutele.
4.Tartu Halduskohus küsis 25. oktoobri 2019. a kohtunõudega Viru Vanglalt, kuidas edastatakse kinnipeetavale tema terviseandmeid sisaldavaid dokumente, ning palus edastada kohtule kaebuses märgitud dokumendid.
5.Viru Vangla esitas 31. oktoobril 2019 kohtunõudele vastuse. Vangla selgitas kohtule, et kui tervisedokumendid (tervisekaardi väljavõte) edastatakse tervishoiutöötajalt otse kinnipeetavale, siis võidakse neid anda üle ka lahtiselt. Kui tervisedokumente edastatakse ametnike vahendusel, siis on dokumendid kinnises ümbrikus ning avatud on kaaskiri, et ametnikel oleks teada, kellele ümbrik edastada. Erinevalt käideldakse andmeid juhul, kui ametnikul on teadmisvajadus (näiteks arsti kooskõlastused kinnipeetava tööle määramise kohta, tervisest tuleneva erikohtlemise vajadus jne). Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise dokumentide koosseisus tuleb käsitleda sõltuvusainete tarbimist (vangistusseaduse (VangS) § 76 lõige 2 ja selle alusel antud justiitsministri määruse „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide
3-19-1508 ettevalmistamise kord“ § 8 lõike 3 punkt 3). Sellise infoga peab saama ametnik tutvuda ning see on õiguspärane. Vangla peab põhjendamatuks kaebaja etteheidet, et ametnik sai tutvuda 6. septembri 2018. a vastuse nr 6-10/33737-2 sisuga. Vastuses käsitleti kaebaja esitatud küsimust, mis alusel kajastati tema kohtule edastatud iseloomustuses alkoholisõltuvust. Tegemist oli seega küsimusega, millest oli inspektor-kontaktisik juba eelnevalt oma töökohustuste tõttu teadlik. Koos vastusega kohtunõudele edastas Viru Vangla kohtule järgmised kaebuses ja selle täienduses nimetatud dokumendid: 1) Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja 6. septembri 2018. a vastus selgitustaotlusele nr 6-10/33737-2; 2) Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja 10. septembri 2018. a vastus teabenõudele nr 6-13/34949-2; 3) Viru Vangla esimese üksuse juhi 17. septembri 2018. a kiri nr 6-14/35464-2 ja 4) kaebaja 25. veebruari 2019. a taotlus Viru Vanglale nr 6-10/8132-1.
6.Viru Vangla edastas 1. novembril 2019 kohtule lisaks Viru Vangla inspektor-kontaktisiku üksuse juhi ülesannetes 29. märtsi 2019. a vastuse nr 6-10/8132-2 kaebaja 25. veebruari 2019. a pöördumisele.
7.Täiendavalt edastas Viru Vangla 13. detsembril 2019 kohtule kaebaja 6. septembril 2018. a vangla meditsiiniosakonnale esitatud teabenõuded, mis registreeriti numbriga 6-13/34949-1. Viru Vangla selgitas kohtule, et kaebaja esitatud teabenõuetelt on näha, et need võttis ümbrikuta vastu inspektor-kontaktisik.
KOHTU SEISUKOHT
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme.
9.Praeguseks menetlusstaadiumiks on kaebuses esitatud nõuetest vaatluse alla jäänud üksnes nõue tuvastada Viru Vangla (täpsemalt Kai Irdi ja Anu Möldri) toimingute õigusvastasus, mis seisnesid kaebaja terviseandmeid sisaldavate dokumentide saatmises kaebajale lahtiselt, kõrvalistel isikutel tutvumist võimaldaval viisil.
10.Koos kaebuse puuduste kõrvaldamise avaldusega esitas kaebaja kohtule täiendavad taotlused. Täiendavalt on kaebaja esitanud nõude tuvastada Viru Vangla inspektor-kontaktisik Madis Rausi toimingute õigusvastasus, kes kasutab kaebaja isikuandmeid tema maine kahjustamiseks ja õiguste piiramiseks ning sunnib kaebajat tegema inimväärikust alandavaid töid, hoolimata kaebaja haigusest. Kaebaja on lisaks veel palunud vaadata läbi ametnike tegevus seoses sekkumisega meditsiiniabi osutamise protsessi, tervisekahju tekitamisega, psühholoogilise vägivallaga ja näljaga piinamisega. Samuti palub kaebaja, et kohus nõuaks välja kõik kaebaja 2019. a veebruaris vanglale esitatud pöördumised ja vastused nendele, et saada täielikumat ülevaadet vanglaametnike õigusvastasest käitumisest ning teha otsus nende toimingute suhtes.
10.1.Kuna kaebaja esitas need taotlused täiendusena algses kaebuses esitatud nõuetele, tuleb täiendavate nõuete esitamist käsitada kaebuse muutmise taotlusena HKMS § 49 lõike 1 ja lõike 3 tähenduses. HKMS § 49 lõike 1 esimene lause sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning
3-19-1508 kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav. HKMS § 37 lõikest 3 tulenevalt peavad kaebuse nõuded olema omavahel seotud.
10.2.Kohus ei pea kaebuse muutmist praegusel juhul põhjendatuks. Kohtule ei ole arusaadav, kuidas algsest kaebusest praeguseks vaatluse alla jäänud nõue ja täiendavalt esitatud nõuded on omavahel seotud või kuidas täiendavalt esitatud nõuded aitaksid kaasa algsest kaebusest järele jäänud nõude eesmärgi saavutamisele. Kohtu hinnangul ei oleks kaebuse muutmine taotletud kujul otstarbekas ka menetlusökonoomiat silmas pidades, kuna tooks kaasa ühe asja raames erinevate ja üksteisest sõltumatute vaidluste menetlemise. Eelnevale tuginedes jätab kohus kaebuse muutmise taotluse rahuldamata. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et iga eraldiseisva probleemiga seoses tuleb kohtule esitada eraldi kaebus.
11.HKMS § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada ka järele jäänud nõude osas, st Kai Irdi ja Anu Möldri tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
12.Kaebaja väidab, et Anu Möldri (Viru Vangla veebilehe andmete kohaselt direktori asetäitja) ja meditsiiniosakonna juhataja Kai Ird on tema järelepärimistele koostanud terviseandmeid sisaldavaid vastuseid ja saatnud need talle avatuna.
13.HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37−39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus leiab, et kaebaja on jätnud osaliselt kaebuse puudused kõrvaldamata ja need puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebajal tuli vastavalt Tartu Halduskohtu 19. augusti 2019. a määrusele kohtule täpsustada, millised konkreetsed terviseandmeid sisaldavad dokumendid (kuupäevad ja registreerimisnumbrid) saadeti talle avatuna. Oma 27. augusti 2019. a avalduses viitab kaebaja Anu Möldri koostatud dokumendiga seoses Viru Vangla inspektor-kontaktisiku üksuse juhi ülesannetes 29. märtsi 2019. a vastusele nr 6-10/8132-2 kaebaja 26. veebruari 2019. a pöördumisele. Kaebaja selgitab: „Delikaatsete isikuandmete kaitset rikkuvad muud dokumendid, mis Anu Möldri mulle väljastas, olid seotud minu diabeettoitumise tühistamisega. Täpsemalt öelda ei saa, kuna need vastused ei ole mul säilinud, aga halduskohus võib saata järelepärimise vastuste osas minu 26.02.2019.a taotlusele nr 6-10/8132-1, nr 6-10/813-1. Kus mulle antakse selgitus, miks tühistatakse minu diabeettoitumine, mille tagajärjel minu enesetunne halvenes“. Viru Vangla ei edastanud kohtule dokumenti registreerimisnumbriga 6-10/813-1, kuna see dokument ei ole seotud kaebajaga. Viru Vangla 29. märtsi 2019. a vastuskirja nr 6-10/8132-2, mille Viru Vangla vastusena kohtunõudele kohtule edastas, ei ole koostanud ega allkirjastanud Anu Möldri. Nimetatud dokumendis ei käsitleta küsimust, miks kaebaja dieettoitumine tühistati, vaid anti teada, millal kaebajale määratud dieet lõppes. Kohus ei ole seetõttu kaebuse põhjendusi arvestades veendunud, et kaebaja on kaebust esitades pidanud silmas just selle dokumendi talle edastamise küsimust. Kuna ka pärast kaebaja antud selgitusi on ebaselge, millise dieettoitumist käsitleva dokumendi üleandmise toimingu õigusvastasuse tuvastamist kaebaja soovib, tuleb kaebus selles osas tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel. Kohtu hinnangul ei võimalda ebaselge kaebuse alus kaebuse menetlemist (HKMS § 41 lõiked 1 ja 2).
14.Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja Kai Irdi koostatud dokumentidega seoses on kaebaja viidanud kahele vastusele: 6. septembri 2018. a vastus selgitustaotlusele nr 6-10/33737-2 ja
10.septembri 2018. a vastus teabenõudele nr 6-13/34949-2. Esimeses dokumendis selgitatakse kaebajale vastusena tema selgitustaotlusele, kes ja millisel alusel on määranud kaebajale alkoholisõltuvuse diagnoosi. Teises dokumendis jäetakse kaebaja teabenõue tervisekaardi
3-19-1508 väljavõtte ja ajaloo saamiseks psühhiaatri visiitide kohta alates 2000. aastast osaliselt rahuldamata. Kaebajale selgitati, et ta on juba saanud tervisekaardi koopiad aastate 2016, 2017 ja 2018 kohta ning kuna kaebaja viibib Viru Vanglas alates 25. aprillist 2016, ei ole võimalik väljastada talle enne vangistust toimunud psühhiaatri visiitide väljavõtteid. Teistkordselt vangla tervisekaardi väljavõtteid tasuta ei väljasta ning juhul kui kaebaja soovib vangistuse jooksul toimunud psühhiaatri vastuvõttude anamneese, tuleb tal koopiate eest tasuda.
15.HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
16.Viru Vangla selgitas 31. oktoobri 2019. a vastuses kohtunõudele, et juhul kui tervisedokumente edastatakse ametnike vahendusel, siis on dokumendid kinnises ümbrikus ning avatud on kaaskiri, et ametnikel oleks teada, kellele ümbrik edastada. Viru Vangla väitel ei saa ametnikud tutvuda ümbrikus olevate terviseandmetega. Erinev on andmete käitlemine siis, kui ametnikul on teadmisvajadus (nt arsti kooskõlastused kinnipeetava tööle määramise kohta, tervisest tuleneva erikohtlemise vajadus jms).
17.Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja 6. septembri 2018. a vastusest nr 6-10/33737-2 selgub kaebajale määratud alkoholisõltuvuse diagnoos. Kaebaja kohtule esitatud pöördumistest nähtub, et kaebaja peab õigusvastaseks seda, et sellised andmed olid kaebajale dokumendi avatult edastamise tõttu kättesaadavad inspektor-kontaktisik Madis Rausile. Kaebaja esitatud asjaolude kirjeldusest ja Viru Vangla vastusest kohtule järelduvalt ei saanud Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja 6. septembri 2018. a vastuses nr 6-10/33737-2 märgitud diagnoosi varjamata jätmine inspektor-kontaktisiku eest põhjustada kaebaja õiguste olulist riivet. Viru Maakohtu 27. augusti 2018. a määrusest kriminaalasjas nr 1-16-685 nähtub, et Viru Vangla esitas materjalid kaebaja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks kohtule 18. mail 2018, seega enne 6. septembri 2018. a vastuse nr 6-10/33737-2 kaebajale edastamist. Kaebaja märgib kaebuses ka ise, et inspektor-kontaktisik, kelle kaasabil dokumendi avatud viisil edastamine toimus, oli neid andmeid enne seda kasutanud iseloomustuse koostamiseks ennetähtaegse vabastamise menetluses. Kohtu hinnangul ei saanud seetõttu inspektorkontaktisiku võimalik tutvumine nimetatud dokumendiga põhjustada kaebaja õigustele täiendavat riivet. VangS § 76 lõike 1 punktist 2 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76, 761 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule muu hulgas kinnipeetava iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta. VangS § 76 lõike 7 alusel antud justiitsministri 12. augusti 2010. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 9 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 11 tuleneb, et kontaktisik koostab kinnipeetava iseloomustuse, milles märgitakse muu hulgas riskihinnangu kokkuvõte kinnipeetava isikuomadustest, elukäigust ja käitumisest tulenevate riskide kohta. Riskihinnangus on muu hulgas analüüsitud kinnipeetava sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist (sama määruse § 8 lõike 3 punkt 3). Eelnevast tulenevalt sisaldas kaebajale inspektor-kontaktisiku vahendusel üle antud dokument teavet, millele oli inspektor-kontaktisikul õigusaktidest tulenev juurdepääsuõigus tema ametiülesannete täitmiseks. Kohus leiab seetõttu, et kaebuse rahuldamine oleks praeguses asjas ebatõenäoline.
3-19-1508 Eelnevale tuginedes tagastab kohus kaebuse osas, mis puudutab Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja 6. septembri 2018. a vastuse nr 6-10/33737-2 edastamist kaebajale avatult inspektorkontaktisiku vahendusel, HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
18.Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja 10. septembri 2018. a vastusest nr 3-13/34949-2 selgub üksnes asjaolu, et kaebaja on taotlenud teavet enda visiitide kohta psühhiaatri juurde. Vangla vastusest võib küll jääda mulje, et kaebaja on ilmselt käinud psühhiaatri vastuvõtul, kuid teavet selle kohta, millal või kas kaebaja ka tegelikult psühhiaatri vastuvõtul käis, nimetatud dokument ei sisalda. Seega võib olla kaheldav, kas kõnealust vastust saab üldse kaebaja terviseandmeid sisaldavaks dokumendiks lugeda. Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja 10. septembri 2018. a vastuse nr 3-13/34949-2 aluseks on kaebaja 6. septembril 2018 esitatud kaks pöördumist, mis registreeriti ühtse numbriga 6-13/34949-1. Kõnealustele pöördumistele on 6. septembril 2018 vastuvõtmise kohta märke teinud inspektor-kontaktisik Madis Raus. Vangla selgitas, et nende märgete tegemine tähendab, et kaebaja andis oma pöördumised inspektor-kontaktisikule üle ilma ümbrikuta, sest kinnises ümbrikus esitatud pöördumiste puhul selliseid märkeid teha ei saaks. Järelikult ei ole kaebaja pidanud vajalikuks nendes pöördumistes sisalduvaid tema tervist puudutavaid andmeid inspektorkontaktisiku eest varjata. Kaebaja kohtule esitatud pöördumistest saab järeldada, et Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja 10. septembri 2018. a vastuse nr 3-13/34949-2 andis kaebajale üle samuti inspektor-kontaktisik Madis Raus. Seega isegi kui Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja saatis kõnealuse vastuse inspektor-kontaktisik Madis Rausi kaudu kaebajale avatuna, ei olnud inspektor-kontaktisikul võimalik selle vastuse kaudu tutvuda rohkemate andmetega kaebaja tervise kohta, kui oli kaebaja avaldanud juba avatuna üle antud pöördumistes. Seega ei saanud inspektor-kontaktisiku võimalik tutvumine Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja
10.septembri 2018. a vastusega nr 3-13/34949-2 põhjustada kaebaja õigustele intensiivset riivet. Kohus ei pea tõenäoliseks vastavas osas kaebuse rahuldamist. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebus tuleb Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja 10. septembri 2018. a vastuse nr 3-13/34949-2 avatult üleandmise toimingu osas tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
19.Kohus tagastab seega kaebuse tervikuna. Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
20.Kaebaja eest on tasunud riigilõivu 15 eurot teine isik. HKMS § 104 lõike 5 punkt 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Kohus tagastas praeguses asjas kaebuse Anu Möldri tegevust puudutavas osas HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel ja Kai Irdi tegevust puudutavas osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel. Arvestades seda, et kaebus on tagastatud kahel erineval alusel, millest üks näeb ette riigilõivu tagastamise, tuleb kaebajale tagastada riigilõiv osaliselt. Kohtu hinnangul tuleb kaebajale tasutud 15 euro suurusest riigilõivust tagastada pool, st 7,50 eurot. HKMS § 104 lõige 8 sätestab: „Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Kohus võib tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.“ Kaebajal tuleb kohut teavitada, kellele ja
3-19-1508 millisele arvelduskonto numbrile ta soovib tagastamisele kuuluva riigilõivu kandmist. Riigilõiv kantakse kaebaja näidatud kontole pärast käesoleva määruse jõustumist.
21.HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 kohaselt asendab kohus omal algatusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.