X.X.i kaebus Maa-ameti 04.07.2019 korralduse nr 117/19/1699 punkti 3.1.3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X. Vastustaja –Maa-amet
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Maanteeamet küsis 14.03.2019 kirjaga nr 16-2/2019/12645-1 Järva Vallavalitsuselt arvamust Järva-Jaani alevis asuva ca 1073 m2 suuruse reformimata maa riigi omandisse jätmise kohta maade vahetamise eesmärgil. Järva Vallavalitsus vastas 26.03.2019 kirjaga nr 4-3/2019/62, et teeb ettepaneku maaeralduse moodustamiseks riigi omandisse jätmiseks reformimata maast maade vahetamise eesmärgil nii, et maatüki piir kulgeb vähemalt 5 m kaugusel reformimata maal asuva ehitusregistrisse kandmata hoone põhjapoolsest välisseinast (piiriettepaneku nr LY1903252355). Vallavalitsus kinnitas, et antud maale ei ole esitatud ostueesõigusega erastamise ega tagastamise taotlusi. Eelnevale tuginedes tegi Maanteeamet 29.03.2019 kirjaga nr 16-2/2019/155121-1 Maa-ametile (vastustaja) ettepaneku kõnealuse maa riigi omandisse jätmiseks ja hilisemaks üleandmiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile maade vahetamise eesmärgil. Maa-amet (vastustaja) teavitas 08.05.2019 kirjaga nr 6-5/19/8072 Järva Vallavalitsust maareformi seaduse (MaaRS) § 31 lõike 1 punkti 8 alusel maa riigi omandisse jätmise menetluse alustamisest Järva maakonnas, Järva vallas Järva-Jaani alevis asuva maaüksuse AT1904010002 ligikaudse pindalaga 1075 m2 osas. Järva Vallavalitsus nõustus 28.05.2019 korraldusega nr 302 maa riigi omandisse jätmisega, määras maaüksuse lähiaadressiks Võimla tee 1a ning sihtotstarbeks sihtotstarbeta maa. 10.06.2019 õiendiga kinnitas vallavalitsus, et maa tagastamiseks ega ostueesõigusega erastamiseks ei ole teiste isikute taotlusi esitatud.
2.Maa-ameti 04.07.2019 korralduse nr 1699 punktiga 3.1.3 jäeti riigi maa reservina MaaRS § 29 ja § 31 lõike 1 punkti 8 ja riigivaraseaduse (RVS) § 10 lg 1 punkti 4 alusel riigi omandisse
Võimla tee 1a. Sama korralduse alusel registreeriti maaüksus 09.07.2019 maakatastris katastritunnusega 25501:001:0458.
3.X.X. (kaebaja) esitas 19.08.2019 Maa-ametile (vastustaja) vaide, milles palus tühistada Võimla tee 1a maaüksuse riigi maareservina riigi omandisse jätmise otsuse, kuna ta on avaldanud soovi maa erastamiseks reformimata maaüksuse endises suuruses. Kaebaja väidete kohaselt kuulub talle maaüksusel asuv hoone. Hoone ehituslikust konstruktsioonist tulenevalt on sinna sõidukiga sisenemine võimalik vaid sellest küljest, millest 5 m kaugusel asuv moodustatud Võimla 1a maaüksus.
4.Vaide saamise järgselt palus vastustaja Järva Vallavalitsusel kontrollida kaebaja väiteid. Järva Vallavalitsuse 27.08.2019 kirjas selgitati, et kaebaja poolt 11.09.2014 Y.Y. omandatud Paide Kutsekeskkoolile kuulunud ühiselamu nr 4 vare ei ole kantud ehitisregistrisse ega ole esitatud ka avaldusi maa erastamiseks. Lepingust selgub, et müüdud on vare, mis asib kinnitamata riigimaal ning lepinguesemeks ei ole hoonealune maa ega hoonet ümbritsev teenindusmaa ja vare ei ole kantud ehitisregistrisse.
5.Vastustaja jättis 29.08.2019 korraldusega nr 2169 kaebaja poolt esitatud vaide rahuldamata.
6.Maanteeamet palus 08.11.2019 kirjaga jätta Järva maakonnas Järva vallas Järva-Jaani alevikus Võimla tee 1a kinnisasja katastritunnusega 2551:001:0458, riigivara registrikood KV83512M1 Maa-ameti haldusalasse.
7.Kaebaja esitas 07.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti peadirektori 04.07.2019 korralduse nr 1-17/19/1699 (korraldus nr 1699) punkti 3.1.3 tühistamiseks ning katastri 25501:001:0458 kustutamiseks. Kaebaja palub kohtul kaebuse aluseks võtta Maaametile 19.08.2019 esitatud vaide ja tühistada korralduse nr 1699 punkti 31 alapunkt 3.1.3.
8.Kohus võttis 15.11.2019 määrusega menetlusse kaebaja nõude korralduse nr 1699 alapunkti 3.1.3 tühistamiseks, tunnistas vastustajaks Maa-ameti ning kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele koos korralduses nr 2169 aluseks olevate tõenditega.
POOLTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja väidab, et korralduse nr 1699 punktis 3.1.3 välja toodud maa on osa reformimata maast, mille erastamiseks on kaebaja avaldanud soovi. Vajaduse maa erastamiseks tingib sellel asuv kaebajale kuuluv hoone, mille ehituslikust konstruktsioonist tulenevalt on võimalik sinna sõidukiga siseneda vaid sellest küljest, millest 5 meetrit eemal asub moodustatud kataster.
10.Vastustaja esitas 16.12.2019 vastuse kaebusele, milles leidis, et kaebus on alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 151 lõike 2 punkti 1 ja § 121 lõike 2 punkti 1 alusel läbi vaatamata või alternatiivselt tuleb kaebus jätta rahuldamata. Vastustaja seisukoht põhineb järgneval. 10.1 Maa ostueesõigusega erastamise esimeseks eelduseks on MaaRS § 6 lõikes 3 sätestatud tunnustele vastava ehitise olemasolu. Eesti topograafia andmekogu andmetel asub Võimla tee 1a maaüksusega piirneval maaüksusel vare. Nähtuvalt 1994. aastal sõlmitud ostu- müügilepingust ja sellele lisatud 30.06.1993.a aktist on lepingu eseme puhul tegemist põhivahendina maha kantud ühiselamu hoone lammutamisel tagastuva ja arvele võetud materjaliga. Seega ei ole lepingutega omandatud mitte ehitist, vaid ühiselamu lammutamisel tekkivat tagastuvat materjali. Järva Vallavalitsusele ei ole teada, miks ehitist ei lammutatud ning kes seda pidi tegema. Nähtuvalt 11.09.2014 sõlmitud müügilepingust Y.Y. müüs ja kaebaja ostis internetioksjonil lepingu esemeks oleva endise kutsekeskkooli nr 31 ühiselamu ehitusliku konstruktsiooni koos selle lahutamatute osadega (edaspidi vare). Lepingu kohaselt asub vare kinnistamata riigimaal ning lepingu esemeks ei ole hoonealune ega hoonet ümbritsev teenindusmaa. Viidatud hoone on kuulnud lammutamisele juba vähemalt alates 1994. aastast, kui Y.Y. selle lammutamisel tagastuva materjali omandas. Seega omandas ka kaebaja 11.09.2014 aastal sõlmitud lepinguga lammutamisel tagastuva materjali, mitte ehitise kui vallasasja. Kaebaja ei saanudki ehitist 2(6)
omandada, sest AÕSRS § 13 lõikest 6 tulenevalt oleks ehitise võõrandamise leping pidanud olema notariaalselt tõestatud ja ehitist sai vallasasjana käsutada kuni 01.03.2006. 10.2 Vareme puhul on ka tegemist lagunenud ja kasutusest välja langenud ning täielikult lammutamisele kuuluva ehitisregistrisse kandmata ehitisega, mida ei saa käsitada ehitisena MaaRS § 6 lõike 3 tähenduses. Seega puudus nii vareme algsel omanikul Voldemar Saarmannil, kui ka kõigil järgnevatel lammutamisel tagastatava materjali omanikel, sh kaebajal õigus maa ostueesõigusega erastamiseks ehk õigus saada maareformi käigus maa omanikuks. Kaebajal puudub maa ostueesõigusega erastamise õigus ka tulenevalt MaaRS § 6 lõike 31 alates 14.07.2017 jõustunud redaktsioonist. Maareform kõnealuste varemete aluse maa osas viiakse tõenäoliselt läbi kas maa riigi omandisse jätmise või munitsipaalomandisse andmise teel ning varemete kõrvaldamiseks tuleb kaebajale anda tähtaeg. 10.3 Maa ostueesõigusega erastamise teiseks eelduseks on tähtaegselt esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldus. MaaRS § 222 kohaselt teeb kohalik omavalitsus maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Järva Vallavalitsus on maa riigi omandisse jätmise menetluses 10.06.2019 esitatud õiendis kinnitanud, et selle maaüksuse kohta ei ole esitatud maa ostueesõigusega erastamise taotlusi. Järva Vallavalitsus on veel kahel korral 26.03.2019 ja 27.08.2019 kirjaga kinnitanud, et antud maale ei ole esitatud maa ostueesõigusega erastamise taotlusi. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud ega ka tõendanud. Seega, kui kaebajale ka kuuluks ehitisi ehitis MaaRS tähenduses, mitte lammutamisel tekkiv tagastuv materjal, ei oleks kohalikul omavalitsusel võimalik teha erastamise eeltoiminguid, sh määrata kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suurust ja piire ega anda eelhaldusakti vareme aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta, kuna maa ostueesõigusega erastamise avaldust selle maa kohta esitatud ei ole. 10.4 Järva Vallavalitsuse poolt vastustajale edastatud fotodelt nähtub, et kõnealusesse varemesse ei olegi võimalik põhjapoolsest ehk Võimla tee 1a poolsest küljest sõidukiga siseneda. Kui see ka oleks võimalik, siis nagu kaebaja ise märgib, siis asub Võimla tee 1a ca 5 meetri kaugusel, mis peaks olema piisav laius sõidukiga manööverdamiseks. Kuna varemed kuuluvad kõrvaldamisele, siis ei saagi kaebaja sinna tulevikus sisse sõita. 10.5 Riigi maareservi jäetava maa osas ei peagi riigil olema koheselt teadmist, milline on maaüksuse perspektiivne kasutusotstarve. Riigimaa reservis säilitamine tähendab, et maad säilitatakse tagavarana. Korralduses ei pea ega saagi põhjendada, kuidas riik konkreetset maaüksust kasutada kavatseb. Seda ei saagi vastustaja teada, sest vastav küsimus on riigivara valitseja pädevuses. 10.6 Kokkuvõtvalt, kuna ostueesõigusega erastamise põhinõuded on täitmata, siis ei ole kaebajal maa ostueesõigusega erastamise õigust ning maaüksuse riigi omandisse jätmine ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ning puuduvad takistused maaüksuse riigi omandisse jätmiseks. Korraldus nr 1699 on õiguspärane. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on alusetu ja põhjendamatu ning tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 151 lõike 2 punkti 1 ja § 121 lõike 2 punkti 1 alusel jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus määrusega kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
12.Kohus võttis 15.11.2019 määrusega kaebuse menetlusse ning kaasas vastustajana menetlusse Maa-ameti. Maa-amet esitas 16.12.2019 vastuse kaebusele koos vaideotsuse aluseks olevate tõenditega. Hinnanud kaebaja poolt kaebuses esitatut koosmõjus vastustaja 16.12.2019 vastuses esitatu ning sellele lisatud tõenditega on kohus seisukohal, et menetluses ilmnenud asjaoludel 3(6)
puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb HKMS § 151 lõike 2 punkti 1 alusel tagastada, kuivõrd peale kaebuse menetlusse võtmist on ilmnenud HKMS § 121 lõike 2 punktis nimetatud asjaolu.
13.Kaebaja poolt esitatud kaebusest ja vaidest on järeldatav, et korralduse nr 1699 punkt 3.1.3 rikub kaebaja õigusi põhjusel, et kaebaja on esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse, millega soovib erastada korralduse punktis 3.1.3 nimetatud Võimla tee 1a maaüksust maaüksusega piirneva ehitise omanikuna. Maa erastamine kaebaja poolt väidetavas suuruses on vajalik selleks, et kaebajale kuuluvasse hoonesse on võimalik sisse sõita vaid sellest küljest. Korraldusele nr 1699 on lisatud korralduse punktis 3.1.3 nimetatud Võimla tee 1a maaüksuse plaan (tl 6). Plaanilt on näha, et sellega piirneval maaüksusel on ehitis, mida kaebaja käsitleb talle kuuluva ehitisena ja mille juurde kaebaja soovib väidetavalt erastada maad.
14.Eeltoodust järeldub, et Võimla tee 1a riigi omandisse jätmine korralduse nr 1699 punktiga 3.1.3 saab rikkuda kaebaja õigusi üksnes juhul, kui kaebajal on õigus erastada seda maad ostueesõigusega maaüksuse kõrval paikneva ehitise omanikuna. Sellist õigust kaebajal aga ei ole.
15.MaaRS § 20 lõike 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida MaaRS alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Kui maad taotletakse riigi omandisse MaaRS § 31 lõike 1 punkti 8 alusel, on selle maa omandamise eesõigus füüsilisel isikul, kes taotleb maa ostueesõigusega erastamist MaaRS § 221 sätestatud ulatuses. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lõige 3 sätestab, et ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks MaaRS-is sätestatud alustel ja korras.
16.Maa ostueesõigusega erastamise eelduseks on tähtaegselt esitatud erastamise avaldus. Maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise tähtajad on sätestatud MaaRS §-s 40 ning Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse (MaaRSMSMS) § 14 lõigetes 2, 21, 22. MaaRS § 40 lõike 1 kohaselt võetakse avaldusi maa ostueesõigusega erastamiseks vastu kuni 31.12.2003, kui seadusest ei tulene varasem tähtaeg. Avaldusi maa erastamiseks ehitiste juurde, mis omandatakse vallasasjana ning mille võõrandaja pole maa erastamise avaldust esitanud, võetakse vastu kuni 01.03.2006, avaldusi ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks kuni 01.06.2006. Varasem tähtaeg sätestati MaaRSMSMS § 14 lõikes 2 ning selle kohaselt tuli avaldus esitada hiljemalt 01.01.1998. Alates 16.07.2000 kehtinud MaaRSMSMS § 14 lõike 21 kohaselt oli vastav tähtaeg olukorras, kus ehitis omandati peale 01.01.1998 vallasasjana ning avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud ei olnud, esitada avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks kolme kuu jooksul ehitise omandamisest, lõige 22 sätestas, et kui avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks oli esitatud, jääb see kehtima ka uue omaniku suhtes. Määruse nr 267 punkti 8 kohaselt tuleb avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks esitada kohaliku omavalitsuse üksusele.
17.Kaebaja ei ole esitanud kohalikule omavalitsusele avaldust tema poolt 11.09.2014 lepinguga omandatud endise kutsekeskkooli nr 31 ühiselamu ehitusliku konstruktsiooni juurde maa ostueesõigusega erastamiseks. Nimetatu nähtub Järva Vallavalituse 10.06.2019 õiendist (tl 49), milles vallavalitsus kinnitab, et maaüksustele, milledele moodustatakse katastriüksused, ei ole esitatud maa ostueesõigusega erastamise ega maade tagastamise taotlusi ja kohalik omavalitsus ei taotle neid maid munitsipaalomandisse; Järva Vallavalitsuse 26.03.2019 kirjast (tl 34), milles vallavalitsus teeb Maanteeametile ettepaneku, et riigi omandisse jäetava maatüki piir kulgeks vähemalt 5 meetri kaugusel reformimata maal asuva ehitisregistrisse kandmata hoone põhjapoolset välisseina. Samuti kinnitab vallavalitsus, et antud maale ei ole esitatud maa ostueesõigusega erastamise ega tagastamise taotlusi; 27.08.2019 vastuses, mis on esitatud Maaametile seoses kaebaja poolt esitatud vaidele (tl 54) kinnitab vallavalitsus, et endine ühiselamu nr 4 ei ole kantud ehitisregistrisse ning ei ole esitatud ka avaldusi maa ostueesõigusega erastamiseks. Seega nähtub eelpool nimetatud tõenditest, et ei kaebaja ega kutsekeskkooli nr 31 ühiselamu ehitusliku konstruktsiooni endised omanikud ei ole esitanud maa ostueesõigusega 4(6)
erastamiseks ei ehituskonstruktsiooni aluse ega ka korralduse nr 1699 punktiga 3.1.3 riigi omandisse jäetud Võimla tee 1 a maaüksuse suhtes. Seega ei oleks kohalikul omavalitsusel ka vaidlustatud haldusakti puudumisel võimalik teha erastamise eeltoiminguid, sh määrata kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suurust ja piire ega anda eelhaldusakti nimetatud ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa kaebajale ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta, kuna maa ostueesõigusega erastamise avaldust selle maaüksuse suhtes esitatud ei ole ja avalduste esitamine on ei vastavate tähtaegade möödumise tõttu enam võimalik. Seega, kuivõrd kaebajal puudub võimalus erastada korralduse nr 1699 punktiga 1.3.1 riigi omandisse jäetud maatükki, siis ei riku maatüki riigi omandisse jätmine ja ka katsatriüksuse nr 25501:001:0458 moodustamine kaebaja subjektiivseid õigusi HKMS § 44 lg 1 tähenduses. Seega esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lõike 2 punkti 1 järgi, kuna peale kaebuse menetlusse võtmist on ilmnenud HKMS § 121 lõike 2 punktis 1 sätestatud asjaolu (kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus).
18.Ehkki tulenevalt käesoleva määruse eelnevas punktis toodust, puudub kaebajal kaebeõigus juba tulenevalt asjaolust, et ta ei ole esitanud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, märgib kohus täiendavalt, et nõustub vastustaja poolt avaldatuga, et isegi kui kaebaja või mõni tema õiguseellastest oleks esitanud maa ostueesõigusega erastamiseks, ei oleks ostueesõigusega erastamine võimalik.
19.MaaRS § 22 lõike 1 järgi saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna vastavalt MaaRS-le. Ehitis MaaRS § 6 lõike 3 alates 14.07.2017 kehtivas redaktsioonis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi, samuti lõpetamata ehitis. MaaRS § 6 lg 31 alates 14.07.2017 kehtivas redaktsioonis sätestab, et ehitistena MaaRS tähenduses ei käsitata ajutisi hooneid ja rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised kõrvaldab omanik määratud tähtpäevaks. Tähtpäevaks kõrvaldamata ehitised muutuvad maareformi käigus maatüki oluliseks osaks.
20.Eelpool toodud õigusaktide sätetest tuleneb, et maa ostueesõigusega erastamise eelduseks on MaaRS § 6 lõikes 3 sätestatud tunnustele vastavate ehitiste olemasolu. Nähtuvalt Paide Kutsekeskkooli direktori A.A. ja Y.Y. vahel 1994. aastal sõlmitud ostu- müügilepingust ja sellele lisatud 30.06.1993 aktist (tl 55) oli lepingu eseme puhul tegemist põhivahendina maha kantud ühiselamu lammutamisel tagastuva ja arvele võetud materjaliga. See tähendab, et viidatud lepinguga ei omandatud mitte ehitist, vaid lammutamise järgselt eralduv ehitusmaterjal. Järva Vallavalitsuse andmetel suri Y.Y. 2013. aastal. 11.09.2014 sõlmitud ostu-müügilepingu (tl 56) järgi Y.Y. müüs ja kaebaja ostis nimetatud lepingu esemeks oleva endise kutsekeskkooli nr 31 ühiselamu ehitusliku konstruktsiooni koos selle lahutamatute osadega. Lepingu punktist 1.3 nähtub, et lepingu esemeks ei ole hoonealune maa ega hoonet ümbritsev teenindusmaa, punkti 1.2 kohaselt asub vare kinnistamata riigimaal. Seega omandas juba algse 1994. aastal sõlmitud lepingu alusel Y.Y. üksnes maaüksusel asuva ehitusmaterjali. Nähtuvalt kaebajaga 11.09.2014 sõlmitud lepingust oli lepingu esemeks jätkuvalt maaüksusel asuv ehitusmaterjal. Seega ei omandanud kaebaja mitte maaüksusel asuvaid ehitisi, vaid üksnes maaüksusel asuva ehitusmaterjali. Seda kinnitab mh asjaolu, et leping on sõlmitud lihtkirjalikus vormis. Maaüksusel paikneva ehitusmaterjali omanikul, ehkki ehitised, mille lammutamise tagajärjel see materjal peaks tekkima ei ole veel lammutatud, ei ole maa ostueesõigusega erastamise õigust, sest maa ostueesõigusega erastamise õigus on ehitise, mitte ehitusmaterjali omanikul. Seega puudub kaebajal erastamisõigus ka seetõttu, et maaüksusel ei paikne talle kuuluvaid ehitisi.
21.Olukorda ei muudaks ka asjaolu, kui kaebaja oleks omandanud 11.09.2014. aastal sõlmitud lepingu alusel maaüksusel asuvad ehitised. Vareme puhul on tegemist lagunenud ja kasutusest välja langenud ja ehitisregistrisse kandmata ehitisega, mida ei saa käsitleda ehitisena maaRS § 6 lõike 3 tähenduses. Vareme puhul tuleb lähtuda MaaRS § 6 lõikes 31 sätestatust, mille kohaselt ei käsitata ehitistena lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Tulenevalt Riigikohtu 26.06.2018 lahendis haldusasjas 3-16-579 5(6)
väljendatust ei ole sellise ehitise korda tegemiseks enam võimalik anda tähtaega ning selline ehitis ei anna maa ostueesõigusega erastamiseks. Kohalik omavalitsus saab anda üksnes tähtaja sellise ehitise kõrvaldamiseks.
22.Ülaltoodust tulenevalt jääb kaebus läbi vaatamata kaebeõigus.
kuna kaebajal puudub ilmselgelt
23.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus jätab kaebuse HKMS § 151 lõike 2 punkti 1 järgi läbi vaatamata, siis jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Asja materjalidest tulenevalt moodustuvad kaebaja menetluskulud asjas tasutud riigilõivust summas 15 eurot (tl 11). Vastustaja ei ole koos taotlusega kaebuse läbi vaatamata jätmiseks menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.