lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1748/7

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1748/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1230
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Monika Laatsit ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2019, Tallinn

Asja number

3-19-1748

Haldusasi

MTÜ Eesti Keskerakond kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni kohustamiseks XX 25.06.2019 avalduse uuesti läbivaatamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Eesti Keskerakond, lepinguline esindaja v.adv Kristel Viru Vastustaja – Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, volitatud esindaja Helin Leichter

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.10.2019 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Eesti Keskerakond määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta MTÜ Eesti Keskerakond määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.10.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-1748 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile (ERJK) 25.06.2019 pöördumise, milles palus algatada menetlus, tuvastamaks erakonnaseaduse (EKS) rikkumine seoses keelatud annetuse saamisega, mis seisneb persoonilugude (11 lugu) avaldamises erinevates meediaväljaannetes enne 2019. a Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimisi.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.ERJK leidis 15.08.2019 otsuses nr 101, et menetluse algatamiseks puudub alus, kuivõrd vabas ajakirjanduses teeb artiklite teemade üle valikuid sõltumatu toimetus, mida ei mõjuta persoonilugude objektid ise. Samuti valitsevad vabas ajakirjanduses tasakaalustatuse reeglid ning ei saa öelda, et esinemine seal poleks kättesaadav teistele isikutele.

3-19-1748

3.MTÜ Eesti Keskerakond esitas 16.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse ERJK 15.08.2019 otsuse tühistamiseks ja ERJK kohustamiseks vaadata XX 25.06.2019 avaldus uuesti läbi. Otsus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, sest kaebajaga konkureerivatel erakondadel ja nende liikmetel lubatakse valimatult ennast erinevate meediakanalite vahendusel reklaamida, kuid kaebajat käsitlevaid artikleid loetakse keelatud annetusteks. Kaebajal on subjektiivne huvi selle vastu, et kaebajaga valimistel konkureerivad isikud omaksid kaebajaga võrdseid võimalusi valimiseelsel ajal meedias figureerida. Praegusel juhul ei ole selline võrdsus tagatud.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 15.10.2019 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib HKMS § 44 lg 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (vt nt RKHKo 3-3-1-44-10, p 15; 3-3-1-42-14, p 12; 3-3-1-85-15, p 13). Seega, et isikul oleks õigus nõuda, et järelevalvemenetluse algatamise küsimus otsustataks kaalutlusvigadeta, peab olema täidetud kaks eeldust: isik peab olema puudutatud isiku staatuses ning järelevalvet sätestav õigusnorm peab kaitsma tema õigushüve. ERJK 15.08.2019 järelevalvemenetluse algatamata jätmise toiming ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, kuivõrd kaebaja ei ole selles küsimuses puudutatud isikuks. Taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks esitas ERJK-le 25.06.2019 XX, mitte kaebaja. Seega ei saa järelevalvemenetluse algatamata jätmine avaldada mõju kaebaja õigustele. Kuivõrd halduskohtusse kaebuse esitamiseks peab esinema isiku vahetu subjektiivsete õiguste rikkumine, ei saa kaebaja puutumust ERJK 15.08.2019 toiminguga tuletada ka asjaolust, et XX taotluses loetletud persoonilood puudutavad kaebajaga konkureerivaid erakondi ja nende liikmeid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.MTÜ Eesti Keskerakond esitas 01.11.2019 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega võtta MTÜ Keskerakond kaebus menetlusse. Erialakirjanduses on märgitud, et HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud määratluses sisaldub kolm dimensiooni. Esiteks viitab sõna „oma“ sellele, et kaebajal peab olema isiklik puutumus vastava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema õiguse riives. Teiseks peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega. Kolmandaks peab kaebus olema selle õiguse kaitseks sobiv. Praegusel juhul on täidetud kõik eelpool loetletud tingimused. Kaebajal on isiklik puutumus kaevatava toiminguga, mis väljendub kaebaja õiguste riives. Kaebajal on õigus nõuda, et ERJK teostaks järelevalvemenetlust ühetaoliselt kõigi kontrollitavate suhtes, mille kaugem eesmärk on see, et kaebajaga konkureerivad isikud ei saaks võtta vastu keelatud annetusi, mis looks neile konkurentsieelise võrreldes kaebajaga. ERJK poolt konkureerivatele erakondadele erinevate reeglite kohaldamine, sh osadele erakondadele keelatud rahastamise lubamine, toob kaasa isikute ebavõrdse kohtlemise ja põhiseaduse (PS) § 12 riive. Tegemist on subjektiivse avaliku õiguse riivega ning kaebus on õiguse kaitseks sobiv. 2(4)

3-19-1748 Kaebaja subjektiivne huvi nõuda erapooletut järelevalvemenetlust konkurendi suhtes (ja seeläbi õigus nõuda, et konkurent ei saaks lubamatut rahastust keelatud annetuse näol) tuleneb asjaomastest EKS-i sätetest ja Riigikohtu lahendist asjas nr 3-3-1-8-01, mis lisaks avalikule huvile kaitsevad ka kaebaja huve. ERJK ei tohi järelevalvemenetlust alustamata jättes ühele erakonnale luua eeliseid võrreldes kaebajaga, kelle suhtes sarnaste asjaolude ilmnemisel alati menetlust alustatakse. Kaebajal on subjektiivne õigus nõuda ERJK-lt konkureeriva erakonna tegevuse rahastamise kontrollimisel põhjendatud otsuseid ja sisulise menetluse läbiviimist. EKS-ist ei tulene mitte vaid avalikkusele õigus nõuda erakondade ausat rahastamist, vaid selline subjektiivne õigus on EKS-ist tulenevalt ka kaebajal. Ka Riigikohtu praktikas on aktsepteeritud kaebeõigust konkurentsisituatsioonides. Kuigi praegusel juhul ei olnud tegemist toetuse andmise menetlusega, on situatsioon siiski võrreldav. ERJK kontrollib erakondade rahastamise seaduspärasust. Erakonnad konkureerivad omavahel ning ühele erakonnale rahalise eelise loomine puudutab ka teise erakonna subjektiivset avalikku õigust menetlusele, heale haldusele (PS § 14) ja võrdsele kohtlemisele (PS § 12 lg 1). Kui kaebajaga konkureeriv erakond võib lubamatult vastu võtta keelatud annetusi, siis sellise tegevuse aktsepteerimisega rikutakse kaebaja õigusi. Kaebajal on õigus nõuda, et tema konkurendid saaksid poliitikas osaleda samadel tingimustel nagu kaebaja.

6.Vastustaja leiab, et MTÜ Eesti Keskerakond määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu vaidlustatud määrus muutmata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega, märkides täiendavalt järgmist. Praegusel juhul puudub õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist lisaks MTÜ-le Eesti Keskerakond ka komisjonile taotluse esitanud XX-l, kuna järelevalvemenetluse algatamine või algatamata jätmine ei saa rikkuda tema subjektiivseid õigusi. ERJK protokolliline otsus järelevalvemenetluse algatamata jätmise kohta on komisjoni toiming, mitte haldusakt. ERJK haldusaktiks on ainult menetlust lõpetav ettekirjutus (EKS § 1211 lg-d 1 ja 2). Õige pole kaebaja väide, et sarnaste asjaolude ilmnemisel ehk juhul, kui kaebaja või tema liikmete suhtes kirjutatakse positiivseid artikleid, on ERJK reeglina menetlust alustanud. XX pöördumises nimetatud persoonilood on avaldatud Eesti Päevalehes, Kroonikas, Eesti Ekspressis ja ajakirjas Golf, mis kõik on vaba ajakirjanduse väljaanded, kus artiklite teemade üle teeb valikuid sõltumatu toimetus. ERJK poolt MTÜ Eesti Keskerakonna ja tema liikmete suhtes ning teiste erakonnaseaduse subjektide suhtes algatatud menetlused on seotud kohalike omavalitsuste infolehtedes linna/valla eelarvevahenditest avaldatud erakonda või kandidaati reklaamivate poliitiliste kirjutistega, mida komisjon on käsitlenud keelatud annetusena ja valimiskampaania rahastamisena omavalitsuste avalikest vahenditest. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebusele lisanud mitu ettekirjutust, milles komisjon on selgitanud, mis vahe on vabal ajakirjandusel ja kohalike omavalitsuste infolehtedel. Neis ettekirjutustes on põhjendatud, miks ei saa Tallinna Linnakantselei väljaantavaid infolehti käsitada sõltumatute toimetustega vaba ajakirjandusena, vaid ametkondlikku käsuliini pidi linnapea otsealluvuses olevate ametkondliku informatsiooni edastajatena. Kaebaja viited Riigikohtu lahenditele 3-31-8-01 p 22 ja 3-3-1-35-12 p 19 ei ole samuti asjakohased, kuna nendes kohtumenetlustes on esitatud kaebus haldusakti tühistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3(4)

3-19-1748

7.Tallinna Halduskohtu 15.10.2019 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks esitatud määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Õige ei ole kaebaja seisukoht, et täidetud on kõik eeldused, et jaatada kaebaja õiguste riivet. Isegi kui nõustuda sellega, et kaebajal on õigus nõuda, et ERJK teostaks järelevalvemenetlust ühetaoliselt kõigi kontrollitavate suhtes, ei tähenda see, et kaebajal oleks alust nõuda ERJK 15.08.2019 otsuse tühistamist ja ERJK kohustamist vaadata XX 25.06.2019 avaldus uuesti läbi. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et ERJK 15.08.2019 järelevalvemenetluse algatamata jätmise toiming ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, kuivõrd kaebaja ei ole selles küsimuses puudutatud isikuks. Taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks esitas ERJK-le 25.06.2019 XX, mitte kaebaja. ERJK 15.08.2019 otsus saab puudutada üksnes XX õigusi. Ka kaebaja viited erinevatele Riigikohtu lahenditele ei väära ringkonnakohtu eeltoodud seisukohta.

Eeltoodust tulenevalt jääb MTÜ Eesti Keskerakond määruskaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium