Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1855
Haldusasi
SA Liikva Päikesekodu kaebus Sotsiaalkindlustusameti 17. mai 2023. a otsuse nr 5.2-10/11250-6 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 21. juuli 2023. a vaideotsuse nr 5.23/25179-3 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata tema 13. märtsi 2023. a taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2023. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – SA Liikva Päikesekodu, esindaja v.adv Silja Holsmer Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja KP
Menetluse alus ringkonnakohtus
SA Liikva Päikesekodu määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta SA Liikva Päikesekodu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
31.augusti 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-1855 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
SA Liikva Päikesekodu (SALP) asutati 2016. aastal eesmärgiga luua autistlikele ja intellektipuudega inimestele heategevuslik külakogukonna põhine elu- ja töökeskkond. SALP omandas Harku vallas Liikval asuva Varsa tee 16 kinnistu (katastritunnus 19801:001:4139) ja rajas 30 erihoolekande teenuskohta riikliku erihoolekandeteenuse osutamiseks konkreetsetele isikutele. SALP alustas teenuse osutamist 08.03.2021, kuid andis seejärel Varsa tee 16 kinnistu 01.11.2021 üürile SA-le Päikesekodu Teenused (SAPT), et oleks võimalik saada kohalikelt omavalitsustelt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 89 alusel makstavat toetust teenuse osutamise ruumide kulude katmiseks. Kuna SAPT ei tasunud üüri ega kõrvalkulusid, siis ütles
3-23-1855 SALP üürilepingu 15.05.2022 üles ning kuna SAPT ei ole ruume vabastanud, siis toimub selles osas vaidlus maakohtus (nt tsiviilasi nr 2-22-8478).
2.SALP esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 30.06.2022 taotluse teha SAPT-i suhtes riiklikku järelevalvet, tunnistada SAPT-i tegevusluba kehtetuks ja öelda üles SAPT-ga sõlmitud leping erihoolekandeteenuste osutamiseks. SAPT on jätkanud SALP-le kuuluvates ruumides erihoolekandeteenuse osutamist, eirates teenuse osutamisele kehtestatud nõudeid ja rikkudes õigusaktides sätestatut ning ruumide kasutamise eest tasu maksmata. SKA on SHS § 157 lg 1 järgi kohustatud teostama riiklikku järelevalvet SHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Järelevalvemenetluse alustamise ajendiks on mh järgmised rikkumised: SAPT ei võimalda SALP-le juurdepääsu taotlejale kuuluvale kinnistule ning takistab kinnistul hooldus- ja remonditööde tegemist; SAPT kasutab ruume, mis ei vasta erihoolekandeteenuse osutamise nõuetele; SAPT on paigaldanud kinnistule metallist konteinerid, mida ta kasutab klientidele ja personalile toidu valmistamiseks ja mis ei vasta tervisekaitsenõuetele; SAPT ei kasuta Varsa tee 16 ruume sihtotstarbe kohaselt; SAPT jättis ühe kliendi füüsilise järelevalveta, mis lõppes kliendile raskete tervisekahjustuste tekkimisega. SALP on varem SKA-lt taotlenud ka SAPT-i tegevusloa kehtetuks tunnistamist, kuid see taotlus on jäänud sisulise vastuseta. On ilmne, et kui tegevuskoht ei vasta nõuetele, siis tuleb tegevusluba tunnistada kehtetuks.
3.SKA teavitas 26.07.2022 vastuses nr 5.1-1/31368-5 SALP-i, et teeb alates 11.07.2021 SAPT-i üle riiklikku järelevalvet ja menetlus viiakse läbi mõistliku aja jooksul. SKA koostas 12.08.2022 järelevalve akti nr 5.1-3/35028-3, milles tuvastas puudusi teenuse osutamisel, kuid arvestades SAPT-i tegevusi tuvastatud puuduste kõrvaldamisel ei pidanud SKA otstarbekaks ettekirjutust teha, vaid lõpetas järelevalvemenetluse.
4.SALP esitas SKA-le 13.03.2023 pöördumise (täiendatud 14.04.2023), milles tõi välja, et SAPT-i poolt üüri tasumata jätmise tõttu esineb oht, et Varsa tee 16 kinnistu tuleb võlgade katteks võõrandada. Sellisel juhul tekiks kahju mh riigile, sest riigil tekiks kohustus tagastada Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi toetus 1 020 000 eurot ja kaoks 30 erihoolekande teenusekohta. Kokku tekiks kahju 3 875 000–4 325 000 euro ulatuses. SALP sooviks jätkata Varsa tee 16 kinnistul ise erihoolekandeteenuse osutamisega. SAPT-i kliendid on läinud mitmel korral kaduma, kuid õnneks leitud lähiümbrusest. Seda, et SAPT-i pakutava teenusega ei olda rahul, näitab asjaolu, et nende juurde asunud 25 kliendist on 2022. a-l lahkunud 9 ning juurde on tulnud vaid üks klient. Kuna SALP-l puudub juurdepääs oma kinnistule, on suuremas osas jätkuvalt täitmata Päästeameti 20.02.2021 ettekirjutus tuleohutusnõuete tagamiseks ja SAPT-i klientide elud on ohus. SAPT on taotlenud klientide elukohajärgsetelt kohalikelt omavalitsustelt SHS § 89 alusel makstavat toetust üüritud ruumide kulude katmiseks, kuid ei ole seda toetust SALP-le edasi maksnud. SHS § 89 alusel makstavat sihtotstarbelist toetust ei tohi kasutada muude kulude (nt tööjõukulud, teenuse osutamise kulud) katmiseks. Seega on SAPT esitanud kohalikele omavalitsustele valeandmeid, mille tulemusel on nt Tallinna linn osaliselt toetuse maksmise lõpetanud. Toetuste teadvalt väär kasutamine võib vastata karistusseadustiku (KarS) §-s 210 sätestatud kuriteo tunnustele. Selle kohta on SALP esitanud prokuratuurile kuriteoteate. SAPT on ka õigusvastaselt nõudnud oma klientidelt SHS § 73 lg 1 alusel omaosaluse tasumist 250 eurot kuus või palunud neil registreerida enda elukoht sellise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumile, kes ei ole veel peatanud SAPT-le toetuse maksmist. SAPT osutab alates 07.09.2022 erihoolekandeteenust tegevusloa alusel, mille andmise aluseks olnud üürleping on lõpetatud. Sellega on SAPT rikkunud SKA-ga sõlmitud erihoolekandeteenuste osutamise lepingut. Uue tegevusloa taotlemisel ei annaks SALP enam SAPT-le nõusolekut kasutada teenuse osutamiseks Varsa tee 16 kinnistut. SAPT ei ole paljude klientidega sõlminud ka kirjalikke lepinguid ega teinud avalikkusele kättesaadavaks aja- ja asjakohast infot osutatava teenuse kohta, mis samuti kvalifitseeruvad SKA-ga sõlmitud lepingu rikkumiseks. 2(7)
3-23-1855
5.SKA lõpetas 17.05.2023 vastusega nr 5.2-10/11250-6 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 p 4 alusel menetluse SALP-i taotluse osas teha SAPT-i suhtes järelevalvetoiminguid ja jättis SALP-i taotluse läbi vaatamata. Järelevalve läbiviimine ei toimu taotluse põhiselt ja riikliku järelevalve läbiviimist ei ole õigust taotleda. Elukeskkonna objektide terviseohutust hindab ja riiklikku järelevalvet selles osas teostab Terviseamet. Ruumide tuleohutusnõuetele vastavuse kontroll kuulub Päästeameti pädevusse. Kuna SKA ja SAPT-i vahel sõlmitud leping on tsiviilõiguslik ning SALP ei ole lepingu pooleks, siis ei ole SALP-l selle tsiviilõigussuhte osas mingisugust kujundusõigust ning tal puudub ka õigus esitada taotlusi nimetatud lepingu ülesütlemiseks.
6.SKA jättis 21.07.2023 vaideotsusega nr 5.2-3/25179-3 rahuldamata SALP-i 15.06.2023 vaide SKA 17.05.2023 vastuse peale. SAPT-i suhtes toimus 2022. a suvel järelevalvemenetlus, mille tulemuste kohta koostati 12.08.2022 järelevalve akt nr 5.1-3/35028-3. SKA kontrollis SAPT-i osutatava teenuse vastavust õigusaktide nõuetele ja majandustegevuse nõuete täitmist vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lg-le 2. Kuna SAPT on puudused kõrvaldanud, siis ei pidanud SKA ettekirjutuse tegemist otstarbekaks ning järelevalve lõpetati 12.08.2022. SKA lähtus SALP-i taotluse läbi vaatamata jätmisel asjaolust, et 2022. a suvel algatatud järelevalvemenetlus oli lõppenud ja SALP-i 13.03.2023 pöördumises viidatud täiendavad rikkumised hõlmasid järelevalvet valdkondades, milles SKA-l puudub järelevalve pädevus (s.o tuleohutusnõuete täitmine ja ruumide vastavus tervisekaitsenõuetele). Samuti ei ole SKA-l pädevust kontrollida kohalike omavalitsuste kaetavaid kulusid. SKA-le teadaolevalt on SAPT täitnud Päästeameti ettekirjutuse ja selles osas on menetlus lõpetatud. SAPT-l kui igapäevaelu teenuse osutajal on õigus küsida SHS § 73 alusel toitlustamise ja majutuse eest omaosaluse tasumist vastavalt kulutustele. Neid kulutusi ei kanna SKA, vaid inimene saab ise taotleda toetust kohalikult omavalitsuselt. SKA ei sekku sellesse, mis ulatuses ja tingimustel katab kohalik omavalitsus eelnimetatud kulusid. SALP ei saa taotleda SKA ja SAPT-i vahel sõlmitud lepingu ülesütlemist. SKA pädevuses ei ole KarS §-s 210 sätestatud kuriteo tunnuste väljaselgitamine. Riikliku järelevalve ega haldusmenetluse eesmärgiks ei ole lahendada kahe eraõigusliku isiku vahelisi tsiviilõiguslikke probleeme.
7.SA Liikva Päikesekodu esitas Tallinna Halduskohtule 21.08.2023 kaebuse tuvastada SKA 17.05.2023 vastuse nr 5.2-10/11250-6 õigusvastasuse ja tühistada 21.07.2023 vaideotsus nr 5.2-3/25179-3 ning kohustada SKA-d vaatama tema 13.03.2023 taotlus järelevalvemenetluse algatamiseks uuesti läbi. Puudutatud isikul on õigus nõuda, et järelevalvet teostav haldusorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või meetmete rakendamise üle kaalutlusvigadeta. SKA ei ole kaebaja väiteid üldse hinnanud ega kaalutlusõigust teostanud. Kaebaja tõi välja konkreetsed rikkumised, mille tuvastamine on SKA pädevuses. Olukorras, kus SAPT ei ole täitnud Päästeameti ettekirjutust, ei saa SKA asuda seisukohale, et SAPT-i kasutatavad ruumid on teenuse osutamiseks nõuetekohased. Asjaolu, et vaideotsuse tegemise ajaks oli Päästeameti ettekirjutus täidetud, ei muuda SKA 17.05.2023 otsust õiguspäraseks. Päästeamet on teinud Varsa tee 16 kinnistuga seoses uue ettekirjutuse, mis on täitmata. Päästeametil ei ole pädevust teha järelevalvet SHS-i alusel. Seega võimaldab SKA erihoolekande teenuse osutamist objektil, mis ei vasta tuleohutusnõuetele. SHS § 153 p 4 järgi kuulub sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kontrolliesemesse ka teenuse osutamise koha vastavus tuleohutusnõuetele. SALP-i 13.03.2023 taotluse p-s 4 oli välja toodud hulgaliselt rikkumisi, mis ei seondunud üksnes rahvatervisega, kuid nende osas ei ole SKA seisukohta võtnud. Olukorras, kus SAPT ei tasu üüri ruumide kasutamise eest, kuid küsib ruumide kasutamise kulude katmiseks kohalikelt omavalitsustelt toetust, on tegemist jätkuva valeandmete esitamisega ja SKA-ga sõlmitud lepingu rikkumisega. SKA ei saa aktsepteerida avaliku raha väärkasutamist. Kui SKA ei aktsepteeriks õigusvastast tegevust kaebaja kinnistul, saaks kaebaja ise asuda kinnistul osutama erihoolekande teenust. Kaebaja seadustega kaitstud huviks on see, et tema kinnistul toimuks õiguspärane tegevus. 3(7)
3-23-1855
8.Tallinna Halduskohus tagastas 31.08.2023 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebaja taotles SKA-lt kolmanda isiku (SAPT) suhtes järelevalvemenetluse läbiviimist, kuna SAPT ei täida tuleohutusnõudeid, ei kasuta kohalikelt omavalitsustelt saadud ruumide kasutamisega seotud tasusid sihtotstarbeliselt ja rikub SKA-ga sõlmitud lepingut. Kaebaja on seisukohal, et olukorras, kus talle kuuluval kinnistul osutatakse erihoolekande teenust, rikkudes õigusaktide nõudeid, rikutakse seeläbi ka tema õigusi, ning kui SKA ei võimaldaks kaebaja kinnistul õigusvastast tegevust, saaks ta ise jätkata erihoolekande teenuste osutamisega Varsa tee 16 kinnistul. Kohtupraktika kohaselt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda kolmanda isiku suhtes järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist, kui järelevalvet sätestav õigusnorm annab järelevalveorganile kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (nt Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 16). SHS § 157 lg 1 annab SKA-le järelevalve algatamiseks kaalutlusõiguse, s.o säte ei kohusta iga isiku pöördumise alusel menetlust läbi viima. Seega puudub kaebajal õigus nõuda järelevalve algatamist või kindlate meetmete rakendamist. Kaebaja on tuleohutusnõuete täitmise osas viidanud SHS §-le 153 kui SKA-le pädevust andvale normile. SHS § 153 sätestab sotsiaalteenuse osutamiseks tegevusloa andmise tingimused, sh nõude, et teenuse osutamise koht vastab tuleohutusnõuetele. Kuna SAPT asus teenust osutama 01.11.2021, siis pidi teenuse osutamise koht vähemalt sellel ajal vastama tuleohutusnõuetele. Tuleohutuse seaduse (TuOS) § 2 lg-st 1 ja § 38 lg 1 p-st 1 saab järeldada, et SAPT-le tegevusloa andmisel ei tuvastanud tuleohutusnõuetele vastavust tõenäoliselt mitte SKA, vaid Päästeamet. Seega ei ole tuleohutusnõuete täitmise üle järelevalve teostamine SKA pädevuses. Haldusasja materjalide järgi on Päästeamet teostanud Varsa tee 16 kinnistul tuleohutusalast järelevalvet ja teinud ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, mis oli täidetud hiljemalt 21.07.2023 vaideotsuse tegemise ajaks. Päästeamet ei ole andnud hinnangut, et teenuse osutamine Varsa tee 16 kinnistul ei vasta tuleohutusnõuetele. Asjaolu, et Päästeamet on tegi kaebajale 26.07.2023 ettekirjutuse, ei tulenenud SAPT-i tegevusest, vaid ettekirjutusest nähtuvalt kaebaja enda tegevusest (kaebaja edastas ise Päästeametile teavituse, et Varsa tee 16 kinnistul puudub alates 04.05.2023 tuletõrje veevarustus). Kui kaebajal on põhjendatud kahtlus, et kinnistul asuvates hoonetes ei järgita tuleohutusnõudeid, mille tagajärjel võib hävineda tema vara, võib kaebaja pöörduda taotlusega järelevalve tegemiseks Päästeameti poole. SKA on õigesti selgitanud, et rahvatervise seaduse (RTerS) § 15 lg 1 järgi on järelevalve tervisekaitsenõuete täitmise üle Terviseameti pädevuses. Kaebaja väitel esitab SAPT kohalikele omavalitsustele ruumidega seotud kulude kandmise taotlusi vastavalt SHS §-le 89, kuid ei kanna tegelikkuses neid kulusid ja tasu kaebajale ruumide kasutamise eest. Arusaadavalt on kaebaja huvi saada ruumide kasutamise eest üüri, kuid sellise hüve kaitsmine ei tulene SHS-st ega ole seega hõlmatud SKA järelevalvepädevusega. Kaebaja ei saa nõuda kolmandale isikule makstavat toetust endale. Kaebaja ja kolmanda isiku vaheline üürivaidlus lahendatakse maakohtus. SKA ja SAPT-i vahelise erihoolekandeteenuse osutamise lepingu rikkumine ei saa riivata kaebaja õigusi, vaid selle lepingu mittekohane täitmine saaks mõjutada teenuse osutamise kvaliteeti ja seeläbi tarbijaid. SKA viis teenuse osutamise suhtes läbi järelevalvemenetluse ja koostas selle kohta akti, mis edastati mh kaebajale. SKA ei pidanud kolmandale isikule ettekirjutuse tegemist vajalikuks ning kaebaja ei ole samuti järelevalve akti vaidlustanud ega seadnud kahtluse alla selle tulemusi. Kokkuvõtlikult ei riiva SKA 17.05.2023 vastus kaebaja õigusi. Kaebaja saaks asuda erihoolekande teenust osutama, kui SKA sõlmiks temaga lepingu (SHS § 77), kuid järelevalvemenetluse tulemus iseenesest kaebajale seda õigust ei annaks. Praegusel juhul ei nähtu selliseid kaebaja õigushüvesid, mis oleksid SHS-i alusel kaitstavad, mistõttu puudub kaebajal ka õigus nõuda, et SKA otsustaks järelevalvemenetluse 4(7)
3-23-1855 algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta. Kaebaja ei saa pöörduda kohtusse ka teiste isikute õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 2). Kuna kaebajal puudub kaebeõigus vaidlustada SKA 17.05.2023 otsustust, ei saa ta nõuda ka 21.07.2023 vaideotsuse tühistamist (HKMS § 45 lg 4) ega SKA kohustamist vaadata tema taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.SA Liikva Päikesekodu palub 15.09.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohtupraktika kohaselt (nt Riigikohtu 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p 12) on kaebajal õigus nõuda, et vastustaja otsustaks SAPT-i suhtes riikliku järelevalve menetluse algatamise või meetmete rakendamise ilma kaalutlusvigadeta. Praegu on SKA jätnud diskretsiooni ilmselgelt teostamata ja keeldunud kaebaja taotluse menetlemisest. Olukorras, kus Päästeamet on teinud teenuse osutamise kohas tuleohutusnõuete mittetäitmise kohta ettekirjutuse, on SKA pädev hindama, kas sellel objektil erihoolekandeteenuse osutamine on kooskõlas SHS-ga. Asjaolu, et tegevusloa andmisel vastas objekt tuleohutusnõuetele, ei mõjuta järgnevat järelevalve teostamist. Vaidlust ei ole selles, et SKA 17.05.2023 keeldumise ajal oli Päästeameti ettekirjutus täitmata. Päästeamet on teinud ka uue ettekirjutuse, mida kaebaja ei saa täita, sest tal puudub juurdepääs Varsa tee 16 kinnistule. Halduskohus jättis arvestamata, et sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kontrolliesemesse kuulub mh teenuse osutamise koha vastavus tervisekaitsenõuetele (SHS § 153 p 3). SHS § 157 lg-st 1 tuleneb SKA-le pädevus kontrollida ka seda, kas SAPT on SHS § 89 alusel toetuse taotlemisel esitanud valeandmeid ning kasutanud toetust mittesihipäraselt. Kaebaja kaitstavaks huviks on see, et vastustaja ei võimaldaks SAPT-l rikastuda kaebaja arvel. SKA-l puudub õiguslik alus aktsepteerida avalike vahendite kasutamiseks sõlmitud lepingu rikkumist. Rikkumised omavad otsest puutumust kaebaja õigustega ja viidatud normid kaitsevad ka kaebaja huve. Halduskohus ei arvestanud, et kaebajal puudub võimalus oma kinnistul ise erihoolekande teenust osutada ja täita taristu rajamisega võetud kohustusi, kui SKA võimaldab SAPT-l õigusvastaselt osutada teenust kaebaja kinnistul. Kaebaja ja SAPT-i vahelised tsiviilõiguslikud vaidlused ei mõjuta SKA järelevalvekohustust. Halduskohtu viited 2022. a järelevalvele ei ole asjakohased, sest kaebaja tugineb 13.03.2023 taotluses märgitud rikkumistele, mida varasema järelevalve raames ei käsitletud.
10.Sotsiaalkindlustusamet palub 03.10.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. SKA-l puudub pädevus teha järelevalvet kaebaja 13.03.2023 pöördumises toodud täiendavate rikkumiste osas. Kuigi SHS § 153 järgi hõlmab tegevusloa kontrolliese ka teenuse osutamise koha, mis peab vastama nii tervisekaitsenõuetele (SHS § 153 p 3) kui ka tuleohutusnõuetele (SHS § 153 p 4), on tervisekaitsenõuete kontroll Terviseameti pädevuses ja tuleohutusnõuete kontroll Päästeameti pädevuses ning seda nii tegevusloa andmise kui ka edaspidise järelevalve käigus. See ei saa olla kaebajale üllatuslik, sest ta on ka ise tegevusloa andmise menetluse läbinud. SHS § 89 võimaldab SKA-l kontrollida vaid seda, kas kohaliku omavalitsuse üksus on taganud igapäevaelu toetamise teenuse osutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalistuse kehtestatud ulatuses. SKA ja SAPT-i vahelise lepingu osas puudub kaebajal kujundusõigus. SKA jääb seisukohale, et riikliku järelevalve eesmärgiks ei ole lahendada eraõiguslikke vaidlusi kahe eraisiku vahel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda riikliku järelevalve menetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii 5(7)
3-23-1855 järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, saab nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Sellest tulenevalt on isikul õigus järelevalvemenetluses tehtud otsuse kohtulikule kontrollile, kui järelevalvemenetluse aluseks olevad õigusnormid kaitsevad mh kaebaja subjektiivseid õigusi (nt Riigikohtu 14.03.2022 otsus nr 3-19-509, p 20; 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 16; 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p-d 13–16; 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p-d 12–15; 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 17; 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2022 määrus nr 3-212620, p 10; 14.01.2020 määrus nr 3-19-2241, p 22; 20.12.2019 määrus nr 3-19-1748, p 8).
12.SHS § 157 lg 1 kohaselt teeb SHS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete (v.a SHS § 453 lg 4 p-s 2 ja § 4513 lg-s 2 sätestatud nõuded, mis ei ole praeguses vaidluses asjakohased) täitmise üle järelevalvet SKA. Kaebaja leiab, et SAPT-i tegevus on vastuolus SHS § 153 p-des 3 ja 4 toodud tegevusloa kontrollieseme asjaoludega (st teenuse osutamise koht ei vasta tervisekaitsenõuetele ja tuleohutusnõuetele), SHS § 73 lg-ga 1 ja §-ga 89 (st kuigi SAPT ei tasu ruumide eest üüri, nõuab ta mh nende kulude katmist nii teenuse saajatelt kui ka kohaliku omavalitsuse üksustelt) ning samuti rikutakse SKA-ga sõlmitud lepingut. Järelikult on kaebaja seostanud oma õiguste rikkumist sellega, et SAPT osutab temale kuuluval Varsa tee 16 kinnistul erihoolekandeteenust sellistel tingimustel, mis ei vasta õigusaktide nõuetele. Halduskohus on õigesti rõhutanud, et kaebaja kinnistul osutatava erihoolekandeteenuse nõuetekohasuse aspekt ei saa puudutada kaebaja õigusi, vaid üksnes teenuse tarbijate õigusi. Kaebaja ei saa pöörduda kohtusse SAPT-i klientide õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1).
13.Kui kaebaja leiab, et tema kinnistul esinev tuleohutusnõuete rikkumine rikub kaebaja kui kinnistu omaniku õigusi (nt võib tuua kaasa varalise kahju tekkimise), on tal võimalik pöörduda TuOS § 38 lg 1 p 1 alusel järelevalve tegemise taotlusega Päästeameti poole, kuid tal puudub õigus nõuda, et SKA kontrolliks uuesti SAPT-i tegevusloa kontrollieseme asjaolude täidetust ning kaaluks MSÜS § 37 lg 2 p 2 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on Päästeamet SAPT-i tegevuskohta kinnistuomaniku kaebuse aluse ka kontrollinud (nt Päästeameti 26.07.2023 ettekirjutus nr 7.2-6-2023-1160-1). Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda SKA-lt mh tervisekaitsenõuetega seonduvate SAPT-i tegevusloa kontrollieseme asjaolude täidetuse hindamist, sest järelevalve rahvatervise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle kuulub Terviseameti pädevusse (RTerS § 15 lg 1). Nagu märgitud, saab kaebaja kaitsta üksnes oma õigusi Varsa tee 16 kinnistu omanikuna, kuid ta ei saa kohtu kaudu nõuda SKA-lt järelevalve tegemist üksnes avalike huvide või kolmandate isikute õiguste kaitseks. Asjaolu, et kaebaja kui teenuse osutamiseks kasutatava kinnistu omaniku õigusi puudutada võivad tuleohutus- ja tervisekaitsenõuded kuuluvad muu hulgas sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kontrolliesemesse, ei anna talle subjektiivset õigust nõuda Päästeameti ja Terviseameti kõrval täiendavalt järelevalve tegemist SKA-lt.
14.Kaebaja õigusi ei saa rikkuda ka väidetavad SHS § 73 lg 1 ja § 89 rikkumised, sest need puudutavad üksnes erihoolekandeteenuse osutaja suhteid teenuse saajatega (SHS § 73 lg-s 1 sätestatud omaosaluse tasumise kohustus) või kohaliku omavalitsuse üksustega (SHS §-s 89 sätestatud ruumidega seotud kulude katmises osalemise kohustus). Kummastki sättest ei tulene, et teenuse osutaja oleks kohustatud ruumide üüri (majutuse) kulude katmiseks saadava tasu või toetuse kandma edasi üürileandjale. Tegemist on üürisuhte osapoolte vahelise tsiviilõigusliku vaidlusega, mis tuleb lahendada maakohtus. Kaebaja õigusi ei saa puudutada seegi, kas SAPT on rikkunud SKA-ga sõlmitud lepingut või mitte. Kaebaja saab küll taotleda SKA-lt järelevalve tegemist mh avalikes huvides (sh avalike vahendite eesmärgipärase kasutamise tagamiseks),
6(7)
3-23-1855 kuid olukorras, kus järelevalvet võimaldav õigusnorm ei kaitse mh tema subjektiivseid õigusi, ei saa SKA keeldumine kaebaja õigusi rikkuda.
15.Kaebaja on lisaks väitnud, et kui SKA ei võimaldaks SAPT-i õigusvastast tegevust temale kuuluval kinnistul, siis saaks kaebaja ise osutada Varsa tee 16 kinnistul erihoolekandeteenust. Olenemata sellest, et SAPT-i tegevusloa kehtetuks tunnistamine MSÜS § 37 lg 2 p-de 2 või 3 alusel aitaks ilmselt faktiliselt saavutada kaebaja eesmärki taastada enda kinnistu valdus, kuna SAPT-l poleks tegevusloa puudumise korral ilmselt majanduslikku põhjust kinnistu valdamist jätkata, ei saa tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olla SAPT-i võimalik õigusvastane tegevus suhetes kaebajaga. SHS § 153 kohaselt ei ole sotsiaalteenuse osutaja (sh ööpäevaringse erihooldusteenuse – SHS § 151 p 9) tegevusloaga seotud majandustegevuse nõudeks see, kas teenuse osutaja täidab oma kohustusi teenuse osutamise koha omaniku ees nõuetekohaselt või mitte. Riiklikku järelevalvet ei rakendata üldjuhul eraõiguse normide täitmise tagamiseks (vt korrakaitseseaduse § 4 lg 2). Üürisuhtest tulenev vaidlus on tsiviilasja nr 2-22-16177 esemeks.
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et järelevalvemenetluse tulemuseks ei saaks olla kaebajaga teenuse osutamiseks lepingu sõlmimine (vt SHS §-d 77–78), mis toimub eraldi menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole SHS § 157 lg 1 alusel tehtava järelevalve eesmärgiks kaitsta teisi turuosalisi või turule siseneda soovijaid, kuna erihoolekandeteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks on nähtud ette erikord, mille raames tuleks lahendada vaidlused ka küsimuses, kellega peaks SKA lepingu sõlmima (vrd Riigikohtu 14.03.2022 otsus nr 3-19509, p 20; 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p 15; 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 17). Seetõttu ei saa kaebaja lisaks tugineda väitele, et SAPT-i poolt õigusnormidele mittevastava teenuse osutamine riivab konkurentsi ja raskendab kaebajal endal turule sisenemist.
17.Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et kuivõrd kaebaja taotletud järelevalvemenetluse aluseks olevad õigusnormid ei kaitse tema subjektiivseid õigusi, siis ei saanud SKA 17.05.2023 vastus nr 5.2-10/11250-6 ja 21.07.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/25179-3 tema õigusi ka rikkuda ning kaebajal puudub seega õigus nõuda SKA kohustamist otsustada uuesti kaebaja 13.03.2023 taotluse alusel SAPT-i suhtes järelevalvemenetluse algatamise üle. Halduskohus on tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt.
18.Eelneva põhjal jääb SA Liikva Päikesekodu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.08.2023 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.