Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse taotlejale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Vangla kinnipeetav S. L esitas 11.12.2019 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb Viru Vangla kohustamist peatada distsiplinaarkaristuste järjestikku täitmisele pööramine ja lubada tal viibida mõned päevad tavarežiimis. Järjestikune üksikvangistuses viibimine halvendab taotleja füüsilist ja vaimset tervist.
Tartu Halduskohus esitas 11.12.2019 Viru Vanglale kohtunõude, milles palus esitada kohtule vaidemenetlusega seotud dokumendid ja seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas.
3.Viru Vangla vastas kohtunõudele 17.12.2019. Viru Vangla oli arvamusel, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatud ja see tuleb jätta läbi vaatamata. Taotleja ei ole esitanud vanglale vaiet toimingu sooritamiseks. Taotleja suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 alusel. Vangla selgitas täiendavalt, et taotleja suhtes on alustatud psühholoogilise programmiga. Selle programmi elluviimisel on risk, et üksikvangistus avaldaks taotlejale lubamatut negatiivset mõju, oluliselt vähendatud. Programmi käigus suheldakse aktiivselt kinnipeetavaga ning negatiivse mõju ilmnemisel on võimalik operatiivselt teavitada sellest nii teisi vanglateenistujaid kui ka konkreetselt tervishoiutöötajaid, et anda kinnipeetavale kohast abi.
4.Taotleja esitas 19.12.2019 kohtule taotluse, milles taotles käesoleva haldusasja raames kogutud dokumentide koopiate väljastamist. Kohtu seisukoht
5.Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlust saab pidada lubatavaks. Kohus ei nõustu vanglaga, et S. L poolt vanglale vaideblanketil esitatud pöördumine on taotlus. Kohus on seisukohal, et tegemist on vaidega, mis on esitatud toimingu sooritamiseks. Kohtupraktika kohaselt on kinnipeetaval õigus taotleda distsiplinaarkaristuste järjestikku täitmise pööramise peatamist, kui kinnipeetava tervis ei luba viibida üksikvangistuses ja üksikvangistuse periood ületab 45 päeva. Hetkel puudub vaidlus selle üle, et taotleja viibib üksikvangistuses. Seega on tal tulenevalt kohtupraktikast õigus pöörduda koheselt vangla poole vaidega. Kohus märgib, et üksikvangistuse kestvuse vaidlustamise puhul ei ole mõeldav olukord, kus kinnipeetav peab esitama vanglale esmalt taotluse distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramise peatamiseks ning alles taotluse rahuldamata jätmise korral kohustamisvaide. Kohtupraktikas on leitud, et taotluse esitamine toimingu sooritamiseks ei ole vajalik, kui haldusorgan on kohustatud toimingut sooritama enda algatusel.1 Vanglal on kohustus jälgida kinnipeetavate tervist, mis koostoimes kohtupraktikaga paneb vanglale kohustuse mitte pöörata distsiplinaarkaristusi järjestikku täitmisele, kui üksikvangistuse periood ületab 45 päeva. Siinkohal rõhutab kohus, et kinnipeetaval on vaide esitamise õigus (kaebeõigus), kui ta soovib peatada distsiplinaarkaristuse järjestikku täitmisele pööramist, mitte talle määratud või pikendatud täiendavate julgeolekuabinõude raames kohaldatud üksikvangistust. Sellisel juhul on kinnipeetaval vaid õigus vaidlustada täiendavavate julgeolekuabinõude kohaldamise või selle pikendamise otsus. Lisaks märgib kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus on põhistatud ja taotluses palutud abinõu kohaldamine on vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p-le 1 lubatud. Riigilõiv on tasutud. Sellest tulenevalt on tegemist formaalselt lubatud taotlusega.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega tuleb kõigepealt tuleb kontrollida, kas esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel esineb pöördumatu tagajärje võimalus (esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus). Vajaduse puudumise korral jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida soovitakse kaitsta ning oht sellele.2
6.1.Haldusasja materjalide kohaselt pikendati taotleja suhtes Viru Vangla 18.11.2019 otsusega nr 6-4/48-5 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, mille alusel oli taotleja jätkuvalt paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse. Viru Vangla vastuses kohtunõudele ei ole maininud, et taotleja suhtes paralleelselt kohaldatakse täimisele ka distsiplinaarkaristus. Seega kannab taotleja hetkel üksikvangistust seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega Viru Vangla 18.11.2019 otsuse nr 6-4/48-5 alusel. Esialgse õiguskaitse taotluses viitas taotleja Riigikohtu Halduskolleegiumi lahendile asjas nr 3-15-3133. Kohus selgitab, et selles lahendis leidis Riigikohus, et Põhiseaduse § 18 lg-st 1 ja § 28 lg-st 1 tulenevate põhiõiguste tagamiseks peab vangla kartserikaristusi täitmisele pöörates jälgima muuhulgas, et kartseris viibimise järjestikune kestus ei osutuks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks ega isiku tervist kahjustavaks. Vajaduse korral tuleb mitme kartserikaristuse täitmisele pööramise vahel
RKHKm 3-3-1-81-14, p 14. RKHKm 3-3-1-59-14, p 12
võimaldada kinnipeetaval mõistlik arv päevi viibida vangla tavatingimustes.3 Kohus rõhutab, et taotleja poolt viidatud lahendis oli kõne all kartseris viibimise järjestikune kestus, kuid mitte üksikvangistus seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega või pikendamisega. Kohus selgitab, et Riigikohtu Halduskolleegium on öelnud, et riigisiseses õiguses tuleb kartserikaristuse täitmisele pööramist siiski selgelt eristada vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p 4 alusel täiendavate julgeolekuabinõude raames eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisest. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on seotud VangS § 69 lg-s 1 sätestatud alustega (st eeskätt oht enda, teiste või vangla julgeolekule) ning VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, kui langevad ära nende kohaldamise tinginud asjaolud. Kui seda ei tehta, on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla poole menetluse uuendamise ja käskkirja kehtetuks tunnistamise taotlusega (vaidega).4 Seega ei ole täiendavate julgeolekuabinõude raames eraldatud lukustatud kambris viibimise kestust võimalik ette näha, kuna see sõltub jätkuvast ohu esinemisest. Täiendavate julgeolekuabinõude eesmärgist tulenevalt ei saa nende kohaldamist lõpetada pelgalt kaebaja õiguste riive leevendamiseks, sest vangla julgeoleku tagamise vajadus võib olla kaalukam kui kinnipeetava kohustus taluda talle seatud lisapiiranguid.
6.2.Järelikult tulenevalt kohtupraktikast puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda nii taotluse kui ka vaidemenetluses pikaajalise üksikvangistuse peatamist täiendavate julgeolekuabinõuete kohaldamise korral. Sellisel juhul saab ta taotleda vaid vaidemenetluses täiendavate julgeolekuabinõuete kohaldamise või pikendamise otsuse kehtetuks tunnistamist ja negatiivse vaideotsuse olemasolu korral pöörduda tühistamiskaebusega kohtusse.
6.3.Kohus märgib täiendavalt, et taotleja ei ole selgitanud kohtule, milles konkreetsemalt seisneb tema vaimse ja füüsilise tervise halvenemine seoses üksikvangistusega. Viru Vangla kinnitusel on taotleja suhtes alustatud suhtlemisprogrammi, mille käigus on tal võimalus suhelda psühholoogiga.
6.4.Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendatavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus on kohtul kohustus kohaldada HKMS § 108 ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi ja otsustas jätta taotluse rahuldamata. Sellest tulenevalt ja võttes arvesse, et vanglal ei saanud tekkida üldjuhul halduskohtumenetluses menetluskulusid, jätab kohus vastavalt HKMS § 108 lg-le 11 käesolevas halduskohtumenetluses menetlusosalistel tekkinud menetluskulud nende endi kanda.
8.Taotleja esitas kohtule 19.12.2019 taotluse, milles taotles käesoleva haldusasja raames kogutud dokumentide koopiate väljastamist. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuna taotleja ei ole selgitanud koopiate saamise vajadust ja kohus seda ka ei näe. Viru Vangla teabenõudele vastuse sisu on kajastatud käesoleva määruse punktis 3.
/allkirjastatud digitaalselt/
RKHKo 3-15-3133. RKHKo 3-15-2943, p 16
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.