Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. november 2016. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-12460
Tsiviilasi
RP hagi Tallinna linna (Tallinna Ettevõtlusameti hallatava asutuse Tallinna Turud kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. veebruari 2016. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3048,72 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RP apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: RP (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: Tallinna linn (Tallinna Ettevõtlusameti hallatava asutuse Tallinna Turud kaudu), lepinguline esindaja Tiia-Liis Jürgenson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 26. veebruari 2016. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata RP 28. märtsi 2016. a, 3. mai 2016. a ja 20. mai 2016. a taotlused apellatsiooniastmes esitatud tõendite vastuvõtmiseks. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.RP (hageja, töötaja) esitas Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Tallinna linna (Tallinna Ettevõtlusameti hallatava asutuse Tallinna Turud kaudu, kostja, tööandja) vastu töövaidluses. TVK lahendas avalduse 20. juuli 2015. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1236 ja jättis selle rahuldamata.
2.Hageja TVK otsusega ei nõustunud ja esitas 23. augustil 2015. a Harju Maakohtule hagiavalduse. Hageja nõudis töölepingu kostjapoolse ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist alates 27. maist 2015. a ja hüvitise 3048,72 eurot maksmist.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2. veebruaril 2015. a töölepingu, mille alusel hageja töötas kostja juures Tallinna Turgude haldusspetsialistina perioodil 2. veebruar 2015. a kuni 26. mai 2015. a. Tallinna Turgude direktor teatas 11. mail 2015. a hagejale töölepingu lõpetamisest katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu alates 26. maist 2015. a. Kostja etteheited hagejale ja tema tööle ei olnud põhjendatud, mistõttu hageja arvates ütles kostja töölepingu katseajal üles alusetult. Hageja rõhutas, et tööandja ei varustanud teda töö tegemiseks vajaliku teabega ja Tallinna linna õigusaktidega kursis olemine ei saa olla eelduseks turuhaldurina tööle asumisel. Ametijuhend on vastuolus seadusega ja selle asemel tuleb lähtuda seaduse sätetest.
4.Hageja ühe kuu keskmine netotöötasu oli 1016,24 eurot, millest lähtudes nõudis hageja kolme kuu tasule vastava hüvitise maksmist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitis, et töölepingus kokkulepitud töökohustusteks oli turgude halduse ja haldusega seotud tööde juhtimine ja korraldamine, analüüsimine ja asutuse haldussuutlikkuse kavandamine põhimääruses ettenähtud ülesannete tagamiseks, samuti pidi hageja korraldama bilansis oleva vara haldamist, kasutamist ja käsutamist, juhtima haldusalast finantsmajanduslikku tegevust ning ta kandis asutuse tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse eest vastutust – nende kohustuste täitmise tulemust hindas kostja katseajal ja andis hageja töö tulemustele tervikuna negatiivse hinnangu. Hagejalt oodati tema tööks vajalike õigusaktide tundmist, organiseerimis- ja koordineerimisoskust, algatusvõimet, koostöövalmidust, analüüsi- ja sünteesivõimet, iseseisvalt töötamise võimet, kohusetunnet, tasakaalukust, otsustus- ja vastutusvõimet – nende isikuomaduste hinnang katseaja lõpuks ei olnud samuti positiivne. Katseaaja eesmärk oli välja selgitada, kas töölepingus kokkulepitud ülesannete täitmiseks vajalikud töötaja oskused ja võimed vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Neljakuulise katseaja jooksul selgus, et hagejal puudusid töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks vajalikud oskused ja võimed. Peale tööülesannete otsese mittetäitmise ilmnes ka, et hagejal puudus ettekujutus töökoha eesmärkidest ja ta ei teinud endale selgeks turgude töö korraldamise alaseid õigusakte. Töölepingu ülesütlemisel võttis kostja arvesse ka hagejapoolsed tööülesannete ja korralduste mittetäitmised ning tööajast mittekinnipidamised.
Maakohtu otsus
6.Harju Maakohus jättis 26. mai 2016. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg 1, mis sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Ülesütlemise aluse esinemise peab esile tooma ja vaidluse korral tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval juhul kostja.
8.Maakohus tuvastas, et kostja tugines töölepingu ülesütlemisel sellele, et hageja ei süvene valdkonda hõlmavatesse regulatsioonidesse piisavalt ja vajab seetõttu pidevat juhendamist ja kontrollimist; hagejal puudub ettevõtlikus ja initsiatiivikus; hagejal ei suju infovahetus kaastöötajaga, st ta ei anna ülevaadet oma tööpäevadel toimunud sündmustest ja tehtud töödest; paljud hagejale antud tööd on tegemata; tööde vastuvõtu aktidele ei ole hageja juurde kirjutanud kostja poolt palutud selgitusi (milliste tööde eest täpselt akt on koostatud, kas töö on tellitud aktis näidatud mahus ning teostatud vastavalt tellimusele); hageja on korduvalt lahkunud töölt varem.
9.Kohus leidis, et kostja etteheited olid sisu poolest sellised, mida tööandja saab rakendada katseaja tulemuste hindamisel. Kuigi tööülesande täitmata jätmine ja töölt varem lahkumine võivad lisaks anda põhjust öelda tööleping üles töötaja kohustuse rikkumise tõttu, ei tähenda see siiski, et tööandja ei võiks töötaja rikkumiste sagedusega arvestada ka katseaja tulemuse hindamisel.
10.Poolte vaidlus keskendus küsimusele, kas kostja hindas hageja teadmisi, oskuseid, võimeid ja isikuomadusi õigesti ning kas kriteeriumina kasutatud ametijuhend oli sellisena kohane.
11.Kohus ei nõustunud hagejaga, et ametijuhendi asemel tuleks kohaldada seaduses ettenähtut. Ametijuhendi kehtestamisega avaldab tööandja, mida ta töötajalt ootab, ja sellega nõustudes kinnitab tööle asuv töötaja sisuliselt, et ta juhendis seatud tingimustele enda teada vastab.
12.Kohus tõlgendas katseaega reguleerivaid õigusnorme lähtudes seadusandja soovist pakkuda muuhulgas tööandjale katseajal avaramaid võimalusi töötaja tööle sobivuse hindamiseks, st tööandja hinnang võib paratamatult jääda teataval määral subjektiivseks. Lisaks oli mitme etteheite puhul piisav nende tõendamine ulatuses, mis tervikuna juba võisid anda põhjust tööleping katseajal üles öelda.
13.Asjakohased ei ole hageja väited Tallinna Turgude üldise töökorralduse ja direktori tööülesannete kohta, sest need ei seondu hageja kui töötaja katseaja tulemuste hindamisega. Kohus ei seadnud kahtluse alla seda, et hageja tegi töölepingu kehtivuse ajal kostjale tööd. Kostja etteheited ei ole otseselt suunatud hageja töökohustuste rikkumisele v.a töölt lahkumine.
14.Õige oli hageja väide, et tööandja peab andma töötajale juhiseid ja korraldusi (TLS § 28 lg 2 p 1) ja võimaldama kohase väljaõppe, aga sellest ei järeldu tööandja kohustust töö tegemise iga detaili töötajale selgitada. Tööandja saab katseaja tulemusi hinnates arvesse võtta töötaja juhendamisele kuluvat aega ja ressurssi ning kõrvutada tegeliku juhendamise vajadust sellega, millest tööandja lähtus töötaja palkamisel.
15.Lisaks nõustus kohus hagejaga selles, et kostja heitis põhjendamatult hagejale ette ettevõtlikkuse ja initsiatiivi puudumist. Hageja ilmutas piisavat algatust parkimise korraldamisel (tl 108), rottidega seotud probleemi lahendamisel (tl 109), telkide hankimisel (tl 116–118) ja elektrikaabli kahjustuse kõrvaldamisel (tl 121). Seega ei olnud etteheide ettevõtlikkuse ja initsiatiivikuse puudumise kohta põhjendatud.
16.Kohus tuvastas poolte e-kirjavahetuse (TVK lk 32-50, 56-58, 75-76, 90-99) põhjal kostja etteheidete põhjendatuse kohta järgmist. Kohus lähtus peamiselt sellest teabest ja tagasisidest, mida hageja andis ise kostjale oma tööülesannete täitmise kohta.
Hageja möönis veel mai algul, et ta peaks tööülesannete täitmisel vähem küsima ja ise rohkem teavet otsima, samuti ei olnud ta sisekorraeeskirjas märganud olulist infot ega omanud ülevaadet üürnikest. Veel maikuu alguseks, kui möödunud oli juba suurem osa 4-kuulisest katseajast, ei olnud hageja teadlik, kuidas oli korraldatud turu koristajate tööaeg. Aprillis tõdes hageja, et tal ei ole ülevaadet turu väravatega seonduvast ega turvalisuse eest vastutamise korrast. Lisaks ei märganud hageja turul veoks valmis pandud lehekotte. Kostja pidi hagejat juhendama, kuidas korraldada turul samblatõrjet, sest hageja oli otsustanud selle pikalt edasi lükata. Hageja eelviidatud avalduste põhjal võis kostja õigustatult lähtuda töölepingu katseajal ülesütlemisel alustest sellest, et hageja ei süvene valdkonda hõlmavatesse regulatsioonidesse piisavalt ja vajab seetõttu pidevat juhendamist ja kontrollimist. Kohus ei pidanud töötaja sobimatuse näitajaks siiski seda, et ta ei leidnud ise tööandja veebis avaldatud hankekorda.
17.Kostja andis 6. aprillil 2015. a juhise võtta pakkumused elektritöödeks, aga veel 24. aprillil 2015. a vastas hageja, et pakkumused tulevad õige pea. Veelgi hilisemast 20. mai 2015. a vastusest nähtub, et konkreetsete pakkumusteni ei olnud töölepingu lõpetamise ajaks veel jõutudki. Sel viisil tööd korraldades pidi hageja ise tõdema, et juhtmete ja tarvikute kulu hindamine osutus võimatuks. Samuti viibis kliimaseadme pakkumuse võtmine. Samas ei olnud riiuliga seonduvad tööd mahukad ega kliimaseadme pakkumuste hankimine aeganõudev. Need asjaolud kinnitavad, et kostja tegi hageja tööle sobivuse hindamisel põhjendatult ülesütlemise alustena järeldused, et hagejal ei suju infovahetus kaastöötajaga, st ta ei anna ülevaadet oma tööpäevadel toimunud sündmustest ja tehtud töödest ning, et paljud hagejale antud tööd on tegemata.
18.Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga nagu õigustaks riiuli hankimise ja pakkumuste võtmise viibimist tema toimingud ja kavatsused, millest ta tööandjat ei teavitanud. Töölepingu eripäraks on töö tegemine vastavalt tööandja juhistele ja korraldustele (TLS § 1 lg 1). Hageja ei toonud esile, et ta oleks kostjale teatanud oma nägemusest, kuidas talle antud ja tööandja teada täitmata ülesandeid sooritada.
19.Kuigi juba töötaja enda tagasiside võimaldas tööandjal õigustatult hinnata katseaja tulemust ebarahuldavaks, siis kontrollis kohus ka kostja muid väiteid.
20.Hageja e-kirjavahetusest teenusepakkujatega tuvastas kohus, et vähemalt kahel korral võttis hageja hinnapakkumusi ja korraldas tööde tegemist, milleks tegelikult ei olnud vajadust. Hageja oli viivituses teostatud tööde aktide allkirjastamise ja edastamisega. Sellest järeldas kohus, et hageja ei olnud tööde korraldamisel järjekindel ega kohusetundlik, samuti esines probleeme ettevõttesiseses teabevahetuses.
21.Turuhalduri seletuskirjast nähtus, et hageja soovis 22. märtsil 2015. a, et tema tööülesandeid täidaks haldur. Siiski ei saa sellest ega teistest kohtule esitatud tõenditest järeldada hageja põhjendamatut töölt lahkumist. Kohus ei tuvastanud, et kostja märgitud alus töölt lahkumine oleks esinenud vähemalt enne töölepingu ülesütlemist. Hilisemaid sündmusi ei saa kohus vaidluse lahendamisel arvesse võtta.
22.Kohus tegi järelduse, et kostjal oli töölepingu katseaja ebarahuldava tulemuse alusel ülesütlemiseks mitu alust. Kuna mitme aluse esiletoomise puhul on piisav neist vähemalt ühe esinemine, siis oli kostja ülesütlemine kokkuvõttes kehtiv. Apellatsioonkaebus
23.Hageja palus apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
24.Hageja ei nõustu tõendite hindamisega maakohtus ja tõendamata väidete aluseks võtmisega otsuse langetamisel. Põhiliseks vaidlusküsimuseks oli kostja poolt töölepingu lõpetamise teates väljatoodud etteheidete põhjendamine. Kuna hageja
vaidlustas kostja töölepingu lõpetamise põhjuseks toodud väited, tekkis kostjal nende põhjendamise kohustus. Töölepingu katseajal lõpetamise põhjused peavad olema seotud katseaja eesmärgiga. Asjaolusid, mis on seotud lepinguliste kohustuste rikkumisega, ei saa tuua põhjuseks töölepingu lõpetamisel katseajal, sest need ei ole seotud katseaja eesmärgiga.
25.Valdavas osas on tõendusmaterjaliks vaidlevate poolte e-kirjavahetus. Oluline on vahet teha tõenditel, mis eelnesid töölepingu lõpetamise teatele ja nendel, mis leiti peale seda, kui sai teatavaks töölepingu lõpetamise vaidlustamine. Teatele eelnenud kirjavahetus ja sündmused, annavad võimaluse hinnata katseajal valitsenud tingimusi ja mõista asjaolusid, mis viisid töölepingu lõpetamiseni. Paljusid eksimusi heideti hagejale ette alles peale töölepingu lõpetamise vaidlustamist. Puudus kahepoolse kommunikatsiooni, informatsiooni hankimise ja vigade korrigeerimise võimalus. Töövaidluse lahendamiseks on vajalik mõista töö iseloomu, kollektiivi koosseisu ja töö logistikat. Osad tõendid ja kirjeldused esitas hageja kohtule just sellel eesmärgil. Maakohus ei pidanud neid tõendeid ja kirjeldusi asjassepuutuvaks.
26.Hageja täitis halduriga sarnaseid tööülesandeid. Käidi kordamööda tööl ja asendati teineteist töökohustustes. Haldur tegeles põhiliselt igapäevase piletimüügiga, müügikohtade broneerimisega ja rentimisega ning hageja põhikohustuseks olid igapäevased haldusküsimused. Igapäevaselt kulus suur osa ajast müügipiletite müümisele Nõmme ja Mustamäe turgudel, peale mida sai hageja asuda haldusküsimustega tegelema. Nii hageja kui halduri tööruum asus Nõmme turul. Tööks kasutati ühist arvutit, mis sisaldas viimaste tööl olnud haldurite ja haldusspetsialistide süsteemitult sisestatud infot.
27.Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, et hageja ei omanud piisavat ülevaadet tööülesannetest, ei olnud oma tööde korraldamisel järjekindel ja kohusetundlik ning et hagejal esines probleeme teabevahetusega. Apellatsioonkaebuses esitas hageja veelkord töölepingu ülesütlemise teatele eelnenud kuu sündmused ja nende seose esitatatud tõenditega. Vastus apellatsioonkaebusele
28.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
30.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja esile toodud asjaolud ei anna alust kostja suhtes hagi rahuldamiseks. Maakohus on õigesti käsitlenud töölepingu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ülesütlemise aluseid ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja esitatud nõuet kostja vastu rahuldada. Õige on maakohtu arusaam, et katseajal töölepingu lõpetamist puudutavate TLS 86 lg 1 ja § 6 lg 1 eesmärk on pakkuda muuhulgas tööandjale laiemat võimalust töötaja tööle sobivuse hindamiseks. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et tööandja hinnang katseaja tulemuste osas võib jääda paratamatult teataval määral subjektiivseks ning üksnes asjaolu, et töötaja on tööandja hinnangu osas erimeelt, ei anna alust lugeda töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks. Ringkonnakohus nõustub makohtuga ka selles, et mitme etteheite puhul on piisav neist ühe tõendamine, mis annab põhjuse tööleping katseajal üles öelda.
31.Apellatsioonkaebuse väited põhinevad seisukohal, et maakohtu menetluses hinnatud tõendeid oleks tulnud hinnata teisiti. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu.
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal tuli põhjendada katseajal töölepingu lõpetamist asjaoludega, mis näitavad puudusi töö tegemisega toimetulekul ning et kostja on tõendamiskohustust täitnud. Maakohus on kostja etteheiteid ükshaaval analüüsides teinud õige järelduse, et tuvastatud asjaolud andsid kostjale põhjendatud aluse töölepingu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üles öelda. Maakohus on tuvastanud, et hageja ei süvenud valdkonda hõlmavatesse regulatsioonidesse piisavalt ja vajas seetõttu pidevat juhendamist ja kontrollimist; hagejal ei sujunud infovahetus kaastöötajaga, st ei andnud ülevaadet oma tööpäevadel toimunud sündmustest ja tehtud töödest; paljud hagejale antud tööd jäid tegemata ning tööde vastuvõtu akte puudutanud kostja korraldused täitmata. Hageja ei ole omalt poolt kostja etteheiteid ümber lükanud ja seepärast puudub alus väita, et maakohus on töölepingu ülesütlemise alused ebaõigesti tuvastanud. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu arutluskäigu ja järeldustega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Hageja mittenõustumine maakohtu hinnangute ja järeldustega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks.
32.Kolleegium ei jaga kaebaja seisukohta, et maakohus ei ole eristanud tõendeid, mis puudutavad töölepingu kehtivuse perioodi nendest tõenditest, mis puudutavad poolte suhtlust pärast töösuhte lõppemist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töölepingu
2.veebruaril 2015. a ning töösuhe lõppes Tallinna Turgude direktori 11. mail 2015. a hagejale edastatud töölepingu lõpetamise teate alusel katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu alates 26. maist 2015. a. Seega pärinevad kõik tõendid, millest maakohus kostja etteheited hagejale ja tema tööle hindas (TVK lk 32-50, 56-58, 75-76, 90-99), eranditult ajast, kui poolte töösuhe kestis. Seejuures on hageja töölt lahkumise hindamisel maakohus otseselt juhtinud tähelepanu sellele, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et töölt lahkumine oleks lepingu lõpetamise alusena esinenud enne töölepingu ülesütlemist. Seega on hageja etteheited maakohtule tõendite väära hindamise osas põhjendamatud ja eksitavad. Kolleegiumil ei ole alust anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda hageja nõude osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
33.Apellatsioonkaebusele ja hageja 3. mai 2016. a seisukohale lisatud e-kirjad (tl 165166, 182-185) ning 20. mai 2016. a seisukohale lisatud tõend (tl 193-197) olid olemas enne maakohtule hagiavalduse esitamist. Hageja ei ole toonud tõendite ringkonnakohutule esitamise taotluses esile põhjendusi, miks hageja tõendeid maakohtu menetluses ei esitanud ja seetõttu puudub ringkonnakohtul TsMS § 652 lg 5 järgi alus apellatsiooniastmes esitatud tõendite vastuvõtmiseks. Kuivõrd tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus nende tagastamiseks.
34.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja. Sellest järeldab ringkonnakohus, et kostjal puuduvad TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi hüvitatavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.