2.Jätta X.Xi taotlus õigusaktide väljastamiseks läbi vaatamata.
ärakirjade
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse taotlejale kätte.
ASJAOLUD
1.X.X esitas 28.10.2019 Viru Maakohtule taotluse õigusdokumendi koostamiseks ning õigusnõustamiseks.
Taotluse kohaselt vajab taotleja õigusabi Viru Vanglas tekkinud probleemide lahendamiseks, kahju suuruse tuvastamiseks ja kahju hüvitamise taotluste koostamiseks ning vajadusel kohtumenetluses osalemiseks. Taotleja väitel kahjustati 2019. a septembris mitme toiminguga tema tervist. 1) Taotleja paigutati 7 ööpäevaks kartserisse, kus iga päev mängis raadio, mis kahjustas tema psüühikat. Vangla keeldub aga taotleja psüühikakahjustuse tuvastamiseks tema spetsialisti vastuvõtule registreerimisest. 2) Kambris põleb öötuli ajavahemikul 22.00–06.00, mis häirib taotleja und, kuid vangla keeldub lambipirni nõrgema vastu vahetamisest. 3) Taotleja viibis kartseris 7 päeva ilma seebita, sest vangla keeldus seepi andmast, ning taotleja ei saanud seetõttu hoolitseda enda hügieeni eest. 4) Vangla keeldub kambri põranda puhastamiseks põrandalapi väljastamisest, mistõttu tuleb taotlejal sisse hingata tolmu. Taotluse kohaselt puudub taotlejal võimalus koostada juriidiliselt korrektseid pöördumisi, sest vangla piirab taotleja juurdepääsu seadustele. Taotleja saab tutvuda seadustega üks tund
3-19-2293 nädalas, mis on tema jaoks ilmselgelt vähe. Paberkandjal taotlejale seadusi ei väljastata. Taotlejale asjast tulenev kasu on tema taotluste ja kaebuste rahuldamine, meditsiiniabi saamine, valgusega piinamise lõppemine, kambri puhastamiseks vahendite väljastamine ning nimetatud vangla tegevustest tingitud tervisekahju eest hüvitise saamine.
2.Viru Maakohus keeldus 15.11.2019 määrusega asjas nr 2-19-16914 X.X riigi õigusabi andmisest ning edastas taotluse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Maakohtu hinnangul ei ole tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamine kuuluks maakohtu pädevusse. X.X riigi õigusabi taotlus saabus Tartu Halduskohtule 06.12.2019.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kuigi X.X on esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks ning õigusnõustamiseks, mis esitatakse vastavalt RÕS § 10 lg-le 3 taotleja elukohajärgsele maakohtule, nähtub esitatud taotlusest ja selle põhjendustest, et taotleja vajab riigi õigusabi haldusmenetluses enda õiguste kaitsmiseks ning vajadusel hiljem halduskohtumenetluses osalemiseks. Seega on taotletava riigi õigusabi liikideks isiku esindamine haldusmenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 6) ning isiku esindamine halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 10 lg-te 1, 2 ja 31 kohaselt on taotluse lahendamine mõlemal juhul halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.
4.Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. X.X taotluse esitamisele eelneva nelja kuu (28.06.2019–27.10.2019) vanglasisese isikukonto väljavõttele tuginedes peab kohus tõenäoliseks, et tal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ei piisa aga üksnes majanduslike eelduste täidetusest ning kohtul tuleb kontrollida ka RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste mitte esinemist.
5.Kohus leiab, et asjas esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ehk taotleja on ka ilma riigi õigusabi määramiseta võimeline ise osalema kohtueelses menetluses ja hiljem võimalikus kohtumenetluses ning kaitsma ise enda õigusi.
6.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on taotleja iseseisvalt esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi (nt haldusasjad nr 3-19-1928 ja nr 3-19-2166) ja esialgse õiguskaitse taotlusi (nt haldusasjad nr 3-19-1682 ja nr 3-19-2146) ning on läbinud iseseisvalt vanglaga tekkinud vaidlustes seadusega ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse (nt haldusasjaga nr 3-19-2127 seotud asjaoludel). Seejuures nähtub viimati nimetatud haldusasjast, et taotleja on esitanud vanglale põhjaliku vaide koos viidetega erinevatele õigusaktidele ning distsiplinaarmenetluse käigus mitmeid taotlusi, vastuväited jm pöördumisi. See näitab, et taotleja on võimeline ise koostama ja esitama vanglale ja kohtule taotlusi ka seoses riigi õigusabi taotluses nimetatud probleemidega. Lisaks kehtib haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses uurimispõhimõte (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6, HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Seetõttu ei ole nendes menetlustes esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Haldusorganile esitatava taotluse võib koostada vabas vormis (HMS § 14 lg 1) ning piisab, kui taotleja väljendab selles enda soove konkreetselt ja lühidalt. Ka halduskohtule esitatavas kaebuses piisab selge nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel omal initsiatiivil välja asjaolud ja kogub tõendeid ning suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab, sh selgitab välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika, alati kohus.
3-19-2293
7.Taotlus riigi õigusabi saamiseks osas, milles taotleja palub määrata talle esindaja vangla põhjustatud kahju hüvitamiseks, tuleb jätta rahuldamata ka põhjusel, et RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praeguses asjas selline avalik huvi puudub.
8.Kohus selgitab taotlejale, et kui vangla tegevus ja/või kinnipidamistingimused on põhjustanud talle kahju, tuleb taotlejal esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus. Kahjunõudes tuleb välja tuua asjaolud, millise toiminguga taotleja arvates talle kahju tekitati ning rahalise nõude puhul hüvitise suurus. Kui taotleja soovib aga vanglalt toimingu sooritamist (kambrisse puhastuslapi väljastamist, lambipirni vahetamist nõrgema vastu või meditsiiniabi saamiseks arsti vastuvõtule viimist), tuleb tal seda vanglalt esmalt taotleda ning kui vangla tema taotlust ei rahulda, on võimalik esitada vanglale kohustamisvaie. Kui vangla tagastab kahju hüvitamise taotluse või kohustamisvaide õigusvastaselt, rahuldab selle osaliselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, on taotlejal õigus esitada kaebus halduskohtule (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-d 5 ja 8).
9.Eeltoodud põhjendustel ei ole taotlejale riigi õigusabi andmise eeldused täidetud ning taotlus jääb rahuldamata.
10.Taotleja palub riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise korral edastada talle HMS, HKMS, tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS), avaliku teabe seadus (AvTS), tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS, taotluses märgitud TervTKS), riigivastutuse seadus (RVastS) ja ravimiseadus (RavS, taotluses märgitud RavimS). Taotleja väitel saab ta seadustega tutvuda üks tund nädalas, mis on tema jaoks ilmselgelt vähe. Kohus märgib vastuseks sellele taotlusele, et HKMS ei võimalda kohtul väljastada menetlusosalisele tema taotlusel õigusaktide ärakirju. Tegemist ei ole kohtuasja materjalidega, mistõttu ei saa nende väljastamist taotleda ka menetlusdokumentidest koopiate saamise korras. Seetõttu jätab kohus taotluse õigusaktide väljastamiseks läbi vaatamata. Lisaks on tulenevalt VangS §-st 311 kinnipeetavatele kinnipidamisasutuses tagatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Arvestades taotleja väidet tema võimalusest kasutada õigusakte ühe tunni jooksul nädalas, saab taotleja kohtu hinnangul kasutada enda õiguste kaitseks õigusakte piisaval määral. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.