lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2275/7

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 18.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-2275/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
941
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-2275

Määruse kuupäev

18. detsember 2019

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Z.S-i (Z.S) esialgse õiguskaitse taotlus

RESOLUTSIOON

1.Vabastada Z.S riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte Z.S-ile ja Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohtusse saabus 5. detsembril 2019 Z.S-i esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja selgitas, et alates 8. novembrist 2019 hakkas kehtima uus tablettide jagamise kord, mille kohaselt tuleb pärast tablettide manustamist näidata lahtist suud ja keelt nii valvurile kui ka videokaamera ees. Valvurid väitsid, et selline nõue tuleneb Viru Vangla neljanda üksuse juhi käskkirjast. Taotlejale pole sellist käskkirja tutvustatud. Uus tablettide manustamise kord traumeerib püsivalt taotleja psüühikat. Tablettide manustamise kontrollimine videokaamera abil on väga alandav, valvurite kommentaarid on solvavad. Kuna taotlejat sunnitakse tablettide saamiseks kõndima sektori algusesse, said teised kinnipeetavad teada tema terviseprobleemidest. Taotleja palus tühistada viidatud käskkirja ja peatada selle kehtivuse vaidlusmenetluse lõpuni. Samuti palus taotleja end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest, sest tal ei ole raha.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Viru Vangla palus 13. detsembri 2019. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et käskkirja ravimite manustamise korra kohta vangla neljandas üksuses ei ole antud. Ravimite jagamine kinnipeetavatele on tavapärane tööprotsess, mida reguleerivad erinevad õigusaktid, sh vangla kodukord ja justiitsministri määrus „Järelevalve korraldus vanglas“. Viidatud määruse § 35 lõike 3 kohaselt on ametnik kohustatud kontrollima, et kinnipeetav talle antud ravimi ka manustaks. Sama määruse § 2 punkti 1 kohaselt võib vanglas järelevalvet teha nii visuaalse kui ka elektroonilise (sh video vahendusel) jälgimise kaudu. Kuna üksuses, kus taotleja paikneb, on järelevalve käigus leitud erinevaid ravimeid, on vangla julgeoleku tagamiseks vajalik tõhustada ravimite jagamise ja manustamise kontrollimise protsessi. Ka tavapärased ravimid, kui neid kogutakse ja

3-19-2275 manustatakse tervishoiutöötaja ordineeritust erineva skeemi järgi (nt palju tablette korraga), võivad olla ohtlikud tervisele, tekitada joobelaadse seisundi vms. Seega peab vangla vältima võimalust, et kinnipeetavad jätavad neile ordineeritud ravimid tegelikult manustamata. Üheks järelevalve tõhustamise võimaluseks on see, et ravimite manustamise käigus toimub lisaks tavapärasele visuaalsele jälgimisele ka elektrooniline jälgimine, mis on lubatud järelevalvemeede. Vangla turvasalvestisi kasutatakse vangla julgeoleku tagamiseks, samuti näiteks vaidluste lahendamise korral. Kõik turvasalvestised on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 9 alusel. Tegemist ei ole taotlejat alandava või muul moel tema õigusi rikkuva tegevusega. Taotlejale antakse ravim vangla ruumides, ülejäänud kambrite uksed on suletud. Ravimite manustamise faktist on teadlik taotleja kambrikaaslane, kes teab seda ka juhul, kui ravimeid manustatakse kambris. Kui manustamise protsess kulgeb tavapäraselt ja ilma valjuhäälse vaidluseta ametnikega, toimub see kiiresti ja puudub info, mis selle käigus kolmandatele isikutele avalikuks võib saada. Vanglale ei ole arusaadav, millist ametnike kommenteerimist taotleja silmas peab. Ravimite manustamise kontrollimine on kaalukas avalik huvi ning vanglal on kohustus seda teha. Vangla kasutab selleks õigusaktides lubatud järelevalveviise.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus vabastab taotleja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
4.Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt ei meeldi taotlejale ravimite manustamise kontrollimine videokaamera abil. Taotleja selgitas, et talle teadaolevalt peaks selline kord olema sätestatud neljanda üksuse juhi käskkirjaga. Taotleja palus esialgse õiguskaitse korras peatada selle käskkirja kehtivuse. Taotleja esitas vanglale ka vaide, milles palus kõnealuse käskkirja tühistada. Vangla teatas, et ei ole veel vaiet lahendanud. Vangla selgitas lisaks, et videokaamera abil ravimite manustamise kontrollimiseks ei ole käskkirja ega muud haldusakti antud. Vangla tegevuse aluseks on justiitsministri määrus „Järelevalve korraldus vanglas“. Kohus leiab, et käskkirja puudumine ei takista esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist. Kohus ei ole seotud taotleja valitud esialgse õiguskaitse abinõuga, vaid kohus saab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral ise valida sellise halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lõikes 1 nimetatud abinõu, mis teenib esialgse õiguskaitse taotluse eesmärki. Niisamuti ei takista esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist asjaolu, et taotleja on vanglale esitatud vaides taotlenud käskkirja, mida pole olemas, tühistamist. Vanglal tuleb vajaduse korral tõlgendada vaides esitatud taotlust taotleja tegelikust tahtest lähtuvalt.
5.Kohtul on õigus põhjendatud taotluse alusel teha vaidemenetluse ajal määrus taotleja õiguste esialgse kaitse kohta (HKMS § 249 lõiked 1, 2 ja 5).
6.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.

3-19-2275

7.Taotleja selgitas, et tablettide manustamise kontrollimine videokaamera abil on väga alandav ja traumeerib püsivalt tema psüühikat ning valvurite kommentaarid on solvavad. Taotleja lisas, et kuna teda sunnitakse tablettide saamiseks kõndima sektori algusesse, said teised kinnipeetavad teada tema terviseprobleemidest.
8.Kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu ei ole taotleja ära näidanud, et tablettide manustamise kontrollimine videokaamera abil põhjustaks talle pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kohtu arvates ei saa tablettide manustamise kontrollimist videokaamera abil pidada alandavaks ega taotleja psüühikat kahjustavaks. Vangla on selgitanud, et see on vajalik järelevalve tõhustamiseks, et vältida ravimite tegelikult manustamata jätmist ning hiljem meditsiinitöötaja määratud skeemist erinevalt tarvitamist. Kohtule jääb arusaamatuks taotleja väide, et valvurite kommentaarid on solvavad. Taotleja ei ole vähimalgi määral täpsustanud, milliseid kommentaare ta silmas peab. Vangla selgitas, et ajal, kui taotleja manustab tablette, on teiste kambrite uksed suletud. Kui taotleja ei vaidle vanglaametnikega valjuhäälselt, ei saa ravimite manustamisest teised kinnipeetavad teada. Erandiks on taotleja kambrikaaslane, kes aga saaks ravimite manustamisest teada ka siis, kui see toimuks endiselt kambris. Seega on vangla taganud, et ravimite manustamisest ei saaks varasemaga võrreldes rohkem kinnipeetavaid teada. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
9.Taotleja palus esialgse õiguskaitse taotluses ka, et kohus tühistaks tema viidatud käskkirja. Kohus selgitab, et lahendab praeguses asjas üksnes esialgse õiguskaitse taotlust. Kui taotleja soovib kohtule esitada kaebuse Viru Vangla tegevuse peale, tuleb selleks pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist esitada kohtule eraldiseisev kaebus. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja