lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2327/6

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 13.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-2327/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
722
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2327

Haldusasi

M. P. taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta M. P. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Toimetada määrus M. P. kätte.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud

1.Tallinna Halduskohtule saabus 11.12.2019 M. P. taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajab M. P. esindajat haldusmenetluses, et vaidlustada Tallinna Vangla 23.10.2019 käskkirja nr 52/19/700 ja 28.10.2019 käskkirja nr 5-2/19/720. Taotlejat soovitakse karistada ilma kohtuotsuseta. Taotlejal puudub juriidiline haridus ning informatsioonile juurdepääsu võimatuse tõttu ei saa taotleja oma õigusi piisavalt kaitsta. Kohtu põhjendused
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lähtudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-st 2 esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks kohtule, kelle pädevusse kuulub kaebuse läbivaatamine, kui taotleja soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks. Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule (RÕS § 10 lg 31). Kuna taotleja viibib Harjumaal, vaatab Tallinna Halduskohus taotluse läbi (vt Justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad„ § 2 lg 5 p 1).

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kohus, vaadanud läbi M. P. taotluse riigi õigusabi saamiseks, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks haldusmenetluses ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt RÕS § 6 lg-st 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

4.M. P. soovib esindajat, kuna tema hinnangul Tallinna Vangla soovib teda karistada ilma kohtuotsuseta. Kohus selgitab esmalt, et Tallinna Vangla vanglateenistusel on õigus määrata distsiplinaarkaristusi ilma kohtuotsuseta (vt vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 4). Tallinna Vangla on määranud 23.10.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/700 M. P. karistuseks Tallinna Vangla kodukorra p
1.14.7.süülise rikkumise eest noomituse. Tallinna Vangla 28.10.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/720 karistati M. P. VangS § 67 p 1 süülise rikkumise eest samuti noomitusega. Distsiplinaarmenetluses ei ole haldusorgan kohustatud tagama kinnipeetavale kaitsja abi nagu on see ette nähtud kriminaalmenetluses (vt kriminaalmenetluse seadustiku § 8 lg 1 p 3).
5.Esmalt toob kohus välja, et Tallinna Vangla 23.10.2019 käskkirja nr 52/19/700 ja 28.10.2019 käskkirja nr 5-2/19/720 vaidlustamiseks, s.o vaiete esitamiseks on möödunud 30-päevane vaidlustamise tähtaeg. Kuna M. P. sai nimetatud käskkirjad kätte vastavalt 24.10.2019 ja 28.10.2019, tuli vaided Tallinna Vanglale esitada hiljemalt 25.11.2019 ja 27.11.2019. Kohtule ei nähtu, et M. P. oleks vaideid esitanud.
6.RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtu hinnangul ei vaja M. P. vaiete esitamiseks riigi õigusabi korras määratud esindajat, kuna taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Juhul, kui M. P. soovib esitada vaiet vaadeldavatele käskkirjadele, teab M. P. ise kõige paremini öelda, miks ta lasi vaide esitamise tähtaja mööda (vaidlustamise tähtajad on käskkirjades välja toodud). Lisaks nähtub distsiplinaarmenetluse materjalidest, et M. P. on distsiplinaarmenetluse käigus oma õigusi osanud kaitsta ning esitanud kaalutletud ning hästi argumenteeritud vastuväited. Eelnev annab põhjuse järeldusteks, et taotleja on võimeline ka iseseisvalt vaideid koostama. Kohus selgitab täiendavalt, et VangS § 311 järgi on kinnipeetaval lubatud kasutada internetti vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Seega on taotlejal võimalik hankida vajadusel täiendavat informatsiooni.
7.Peale vaideotsuse saamist on M.P. võimalik vaidlustada nimetatud distsiplinaarkaristusi ka halduskohtus, kus kohtul lasub HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kohustus tagada omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lg 5). Kohtul lasub kohustus jälgida, et kaebaja õigused ei jääks juriidilise kaitseta.

(digitaalselt allkirjastatud)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja