Sergei Tvardovski kaebus Tartu Vangla 1. novembri 2019. a vastuse märgukirjale nr 2-3/2704-2 ja 15. novembri 2019. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/399-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks tagama kaebajale juurdepääsu veel ühele venekeelsele raadiokanalile
Menetlusosalised
Kaebaja Sergei Tvardovski Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Sergei Tvardovski vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 4. august 2019 kuni 3. detsember 2019 kohta.
2.Tagastada Sergei Tvardovski kaebus.
3.Jätta Sergei Tvardovski menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.
4.Vabastada Sergei Tvardovski riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
Jätta Sergei Tvardovski esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 2, 3 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Sergei Tvardovski (kaebaja) esitas Tartu Vanglale 30. oktoobril 2019 pöördumise, milles väljendas soovi, et raadiojaamade valikusse lisataks veel üks venekeelne raadiokanal. Kaebaja märkis oma pöördumises, et kuna umbes pooled kinnipeetavatest kõnelevad vene keelt, on olukord, kus on kolm eesti, kaks saksa ja üks vene raadiokanal, diskrimineeriv.
3-19-2274
2.Tartu Vangla vastas kaebaja pöördumisele 1. novembri 2019. a vastusega märgukirjale nr 2-3/2704-2. Vangla märkis, et kuna kinnipeetaval puudub õigus valida, milliseid raadiokanaleid vangla edastab läbi kambriterminali, liigitatakse kaebaja pöördumine märgukirjaks. Vangla selgitas kaebajale, et kambriterminalide kaudu edastatakse praegu nelja raadiokanalit: Vikerraadio, Raadio 2, Kuku raadio ja venekeelne Raadio 4. Raadio 4 on venekeelne raadiojaam, millel on venekeelsete meediakanalite seas suurim kuulajaskond ning mis edastab uudiseid, analüütilisi saateid poliitikast kodu- ja välismaalt, muusikat ja palju muud. Vangla leidis, et raadiokanalite valik on piisav.
3.Kaebaja esitas 13. novembril 2019 Tartu Vangla 1. novembri 2019. a vastuse nr 2-3/2704-2 peale vaide, milles taotles nimetatud vastuse kehtetuks tunnistamist, tema taotluse rahuldamist ja toimingu sooritamist.
4.Tartu Vangla tagastas 15. novembri 2019. a kirjaga nr 1-11/399-2 kaebaja vaide, leides, et kaebajal puudus vaide esitamise õigus. Vangla märkis, et vaidega ei ole võimalik vaidlustada vastuskirja märgukirjale, kuna tegemist ei ole haldusaktiga.
5.Kaebaja pöördus 4. detsembril 2019 kaebusega Tartu Halduskohtusse, paludes tühistada Tartu Vangla 1. novembri 2019. a vastus nr 2-3/2704-2 ja 15. novembri 2019. a vaide tagastamise otsus nr 1-11/399-2 ning tunnistada see põhiseaduse vastaseks. Samuti palub kaebaja kohustada Tartu Vanglat tagama talle juurdepääsu veel ühele venekeelsele raadiokanalile või muusikakanalile, kus on rahvusvaheline muusika. Lisaks palub kaebaja tunnistada hea haldustava vastaseks omavoliline taotluse muutmine märgukirjaks.
6.Kaebaja taotleb koos kaebusega esialgset õiguskaitset. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras keelata vanglal piirata vabalt levitatavat informatsiooni vene keeles kas raadio- või muusikat edastava telekanali näol.
7.Kaebusele on lisatud riigilõivust vabastamise taotlus.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus teeb esmalt kindlaks kaebuse eesmärgi ja esitatud nõuded ning kontrollib kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (I). Seejärel hindab kohus, kas on alust kaebuse tagastamiseks (II), ja lahendab esialgse õiguskaitse taotluse (III). I
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus selgitab asjas välja vaidluse eseme. HKMS § 2 lg 4 teine lause sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
10.Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks saavutada ühe venekeelse raadiokanali lisamine Tartu Vangla kambriterminalide kaudu edastatavate kanalite hulka. Selle eesmärgi saavutamiseks on kaebaja esitanud tühistamisnõuded ja kohustamisnõude. Kohus ei käsita kaebaja taotlust tuvastada, et kaebaja pöördumise tõlgendamine märgikirjana on vastuolus hea haldustavaga, eraldiseisva tuvastamisnõudena. Kaebusega taotletava eesmärgi saavutamiseks ei ole kohtu hinnangul kaebaja taotluse märgukirjana tõlgendamise õigusvastasuse tuvastamine
3-19-2274 vajalik. Kohus hindab nii või teisiti vangla tegevuse õiguspärasust kaebaja taotluse ja vaide menetlemisel kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel.
11.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadusega mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kohtule kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-d 5 ja 8 näevad ette, et kinnipeetav peab läbima enne kohtusse pöördumist kohustusliku kohtueelse menetluse. Üksnes tuvastamisnõude osas ei lasu kinnipeetaval kohtupraktika kohaselt kohtueelse menetluse läbimise kohustust. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, 18. märtsi 2013. a määrus asjas nr 3-3-2-2-12).
12.Kohus on seisukohal, et vangla käsitas kaebaja 30. oktoobri 2019. a pöördumist ekslikult märgukirjana ning tagastas kaebaja 13. novembri 2019. a vaide ebaõigesti. Esitatud pöördumise sisust pidi vangla kohtu hinnangul mõistma, et tegemist on taotlusega lisada veel üks venekeelne raadiokanal kambriterminalide vahendusel edastatavate raadiokanalite hulka. Märgukirjaga üksnes juhitakse haldusorgani tähelepanu töökorraldusele ning tehakse ettepanek asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 p 1). Kohus märgib, et olenemata subjektiivse õiguse olemasolust või puudumisest taotletava toimingu sooritamise nõudmiseks, on isikul õigus esitada selline taotlus. Kui isiku eesmärk on esitada taotlus, ei või haldusorgan isiku taotlust subjektiivse õiguse puudumise põhjendusega tõlgendada mingi muu pöördumisena. Tartu Vangla 15. novembri 2019. a kirjast vaide tagastamise kohta nähtub, et kaebaja taotles vaides märgukirja vastuse kehtetuks tunnistamist, esitatud taotluse rahuldamist ja toimingu sooritamist. Kohus on seisukohal, et vangla ei tagastanud vaiet õiguspäraselt ning VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb praeguses asjas lugeda läbituks. Vangla tagastas vaide põhjusel, et puudub haldusakt või toiming, mida vaidlustada soovitakse ja mille vaidlustamine on vaidemenetluses võimalik. Kohus märgib, et vangla on lisaks kaebaja taotluse ebakohasele käsitusele märgukirjana jätnud tähelepanuta vaides esitatud taotluse toimingu sooritamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p-st 3 tulenevalt on vaidemenetluses võimalik muu hulgas nõuda ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks. Isegi juhul, kui kaebaja oleks sellise taotluse esitanud esmakordselt alles vaides, ei oleks vanglal olnud alust tagastada vaiet läbivaatamatult (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 7. juuni 2018. a määrus haldusasjas nr 3-17-2610, p 13.2).
13.Kohus loeb käesolevas asjas kohustusliku kohtueelse menetluse kohtupraktikale ja ülaltoodud põhjendustele tuginedes läbituks. II
14.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus
3-19-2274 võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
15.Kohtu hinnangul on vaidlustatud vastus haldustoiming, millega keelduti kaebaja soovitud toimingu sooritamisest. Seega ei ole tühistamiskaebuse esitamine võimalik ning kaebaja saaks oma eesmärgi saavutada kohustamiskaebuse rahuldamise kaudu.
16.Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas kaebaja õigusi märkimisväärselt riivatud ning kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline. VangS § 31 lg 1 näeb ette vangla kohustuse võimaldada kinnipeetavatel jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida kambriraadio kaudu edastatavaid raadiokanaleid. Kaebajal on praegu võimalik kuulata kambriterminali kaudu nelja raadiokanalit, millest üks on venekeelne. Tartu Vangla 1. novembri 2019. a vastusest selgub, et vahendatav venekeelne kanal on Raadio 4, mis edastab nii uudiseid, muusikat kui ka palju muid saateid. Raadio 4 on kuulatavaim venekeelne raadiokanal Eestis. On ilmne, et muusikat edastavad ka teised kambris oleva raadio kaudu kuulatavad raadiokanalid. Kaebajale on tagatud võimalus kuulata eesti ja vene keeles uudiseid, samuti on isikul juurdepääs hariduslikele programmidele ning piisav võimalus meelelahutussaadete, sh muusika kuulamiseks. Asjaolu, et kambris on võimalik kuulata ühte venekeelset raadiokanalit ei anna seega alust väita, et kaebajat diskrimineeritakse. Arvestades nimetatud raadiojaama saadete valikut, siis on kaebajale ka üksnes selle raadiojaama kuulamisvõimaluse kaudu tagatud informatsiooni saamine nõutavas ulatuses. Kohtu hinnangul on kaebaja õigus informatsiooni saamiseks seega piisavas ulatuses tagatud ja vangla ei ole rikkunud VangS § 31 sätestatud kohustust. Eelnevale tuginedes tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
17.Kuna kohus tagastab kaebuse põhivaidluses, kohaldub vaide tagastamise otsuse vaidlustamisele HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piirang. HKMS § 45 lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, olenemata vaide esemest. Sama sätte teise lause kohaselt kehtib see ka muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Kohus märgib, et andis vaide tagastamise õiguspärasusele hinnangu juba kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel. Kaebaja ei ole väitnud, et vaide tagastamine rikuks iseseisvalt veel mingil moel tema õigusi. Kohus leiab seetõttu, et kaebajal puudub kaebeõigus vaide tagastamise otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks ning kaebus tuleb selles osas tagastada 121 lg 2 p 1 alusel.
18.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada ka kaebaja menetlusabi taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, mistõttu jääb see läbi vaatamata. III
19.Kaebaja on kaebuses esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub keelata vastustajal piirata vabalt levitatavat informatsiooni vene keeles kas raadio või muusikat edastava telekanali vahendusel.
20.Riigilõivuseaduse § 60 lõike 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja on esitanud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest nähtub, et kaebajal ei ole võimalik 15-euro suurust riigilõivu tasuda. Seega on menetlusabi
3-19-2274 andmise majanduslikud eeldused täidetud ja kohus vabastab kaebaja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
21.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
22.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole praegusel juhul alust. Kohus tagastab kaebuse, mille eesmärgi tagamiseks on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud. Kaebuse tagastamisel asus kohus seisukohale, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt oleks kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ühtlasi leidis kohus, et kaebajal puudub subjektiivne õigus valida kambriterminali kaudu edastatavaid raadiokanaleid. Kohtu arvates ei ole põhjust asuda teistsugusele seisukohale ka esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel. Eelöeldule tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja jätab tema taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.